(võlaõigusseadus) § 76 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Korteriomandi seaduse § 13 lg 1, korteriühistuseaduse § 2 lg 1, § 5 ja § 15-1,
, 101 lg 1 p 1 , 164 järgi on hageja õigustatud nõudma kohustuse täitmist.
sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. 7. Kohus asub seisukohale, et kostjal on korteriomanikuna (ka siis kui ta on selle üürnikega asustanud) ja korteriühistu liikmena kohustus muuhulgas täita korteriühistu Daumani üldkoosoleku otsuseid, KÜ põhikirja nõudeid ning maksetega viivitamise korral tasuma seadusest või muust kokkuleppest (KÜ põhikirjast) tulenevaid muid makseid (viiviseid). Kuna hageja ja KÜ Daumani 16 ei teavitanud nõuetekohaselt võlgniku nõude loovutamisest jätab kohus viivise nõude rahuldamata (
MS § 162 lg 4 alusel jätta osaliselt ka kostja kanda. Kohus võib TsMS § 405 lg 1 p 3 järgi näha lihtmenetluse otsuses ette ka menetluskulude suuruse. Hageja esitas kohtule riigilõivu kviitungi summas 3 000 krooni (t 9) ja nimetas õigusabikulude (sissenõudmisekulud) suuruse - 2 000 krooni, seega kokku nõuab hageja kostjalt 5 000 krooni. Kohus on seisukohal, et korteriomanik on kohustatud täitma seadusest, KÜ põhikirjast, KÜ üldkoosoleku otsuse või korteriomanike vahelisest kokkuleppest tulenevad kohustused nõuetekohaselt. Korteriomanik peab olema KÜ juhatusele kätte saadav (informeerima oma asukohast), juhul kui ta ise nimetatud korterit igapäevaselt ei kasuta. Kokkulepete täitmisega viivitamine KÜ ja teiste korteriomanike ees pole õiguspärane. Kohustuse nõuetekohase täitmata jätmisega on kostja H.P tekitanud KÜ-le (loovutamise kaudu hagejale) vajaduse kohtu kaudu sisse nõuda tekkinud võlgnevus. Seega leiab kohus, et tulenevalt asja mahukusest, keerukusest ja kulutatud aega hinnates on õiglane ja mõistlik, kui kostja kannab osa s.o. 10% ulatuses hageja kohtukuludest summas 500 krooni (ka hagi rahuldati ca 10% ulatuses). 9. Kohus märgib, et tulenevalt TsMS § 4 lg 4 kohus proovis lepitada korduvalt pooli kohtumenetluse käigus ning pakkus kompromissi sõlmimise võimalust. Pooled kompromissi ei sõlminud. Kohtunik Fred Fisker
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.