← Eesti

2-10-42607/5

2-10-42607 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Kohtuistungisekretär Pille Kaarepere Otsuse tegemise aeg ja koht 07.10.

  1. a Jõgeva kohtumaja, Pargi 1 Jõgeva Tsiviilasja number 2-10-42607 Tsiviilasi Kxxx Pxxxxx hagi Vxxxx Pxxxxx vastu abielu lahutamiseks Hagi hind Hinnata hagi Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Kxxx Pxxxxx, (isikukoodxxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, Kostja Vxxxx Pxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxxx elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, viibimiskoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kohtuistungi toimumise aeg 07.10.
  2. a RESOLUTSIOON Hagi rahuldada. Lahutada Kxxx Pxxxxx ja Vxxxx Pxxxxx abielu, mis on registreeritud xxxxxxxxxx.a Jõgeva Maavalitsuse perekonnaseisuosakonnas, kanne
  3. Taastada Kxxx Pxxxxxxabiellumiseelne perekonnanimi“Kxxxxx“. Kohtukulude jaotus Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esitas kohtule hagi, milles palus lahutada hageja ja kostja abielu, mis on sõlmitud xxxxxxxxxx.a Jõgeva Maavalitsuses. Oma nõuet põhjendas hageja sellega, et hagejal ja kostjal on omavahelistes suhetes ja laste kasvatamisel ebakõlad ning kostja poolt on psühholoogiline terror. Hageja palus taastada ka oma abiellumiseelse perekonnanime. Kohtuistungil jäi hageja nõude juurde. Ta selgitas, et ühist majapidamist ei ole pooltel olnud juba vähemalt aasta ja perekondlik kooselu on olnud ebapüsiv umbes viis aastat. Hageja on elanud vahelduvalt koos kostjaga ühises korteris, vahelduvalt mujal korterites ja käinud pikemalt ka välismaal tööl. Hageja leidis, et alati on võimalik katsetada kooselu taastamist, kuid kuna seni ei ole see õnnestunud, ei usu ta, et õnnestuks seekord. Ta soovis jätkuvalt abielu lahutada. Kostja vastuväited Kostja tunnistas nõuet ja oli abielu lahutamisega nõus. Kostja märkis, et majanduslikku kooselu ei ole pooltel olnud rohkem kui aasta ja kinnitas, et abieluline kooselu ei olnud korras viis aastat. Kostja on viibinud kinnipidamisasutuses alates xxxxxxxxxx.a. Kostja märkis, et tema poolt võiks püüda kooselu taastada, kuid kuna hageja soovib lahutada, siis ta vastu ei vaidle. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Vastavalt Perekonnaseaduse (edaspidi PrkS) § 67 lg 1 võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt eeldatakse abielusuhete lõppemist, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Kohus leiab, et poolet kooselu on pöördumatult lõppenud: kostja on viibinud kinnipidamisasutuses alates xxxxxxxxxx.a ja pooltel puuduvad igasugused abielulised suhted sellest ajast saadik. Enne seda olid suhted kaootilised- pooled olid ühel meelel, et majanduslikku kooselu ei ole neil olnud vähemalt aasta ja abieluline kooselu on olnud ebapüsiv veel paari aasta jooksul enne seda. Hageja oli seisukohal, et edaspidi ta ei soovi kooselu taastada. Kostja nõustus hageja sooviga. Seega on abielu lahutamise eeldused täidetud ja poolte abielu tuleb lahutada. Vastavalt Nimeseaduse § 11 lg 1 taastab kohus hageja abiellumiseelse perekonnanime „Kxxxxx“. Kohtukulude jaotus Tsiviilkohtupidamise seadustiku § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud. Maimu Laumets Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.