2-10-42337/11

KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-10-42337 Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2010, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Evi Kool Kohtuasi Kohtla-Järve Linna (Linnavalitsuse kaudu) avaldus O. M.`le eestkoste määramiseks Kohtuistungi toimumise aeg
2. september 2010 Menetlusosalised Avaldaja: Kohtla-Järve Linnavalitsus Avaldaja esindaja: Puudutatud isik: Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskus (Keskallee 19, 30395 Kohtla-Järve) Puudutatud isik: L. M. (IK xxx, elukoht: xxx) Puudutatud isik: O. M. (IK xxx, elukoht: xxx) Puudutatud isiku esindaja: Vandeadvokaat Anti Aasmaa (Advokaadibüroo Anti Aasmaa, Turuplats 3, 44310 Rakvere) RESOLUTSIOON
3. Juhindudes TsMS §-dest 475 lg 1 p 5, 526, 532, 661 lg 1 ja 2 rahuldada avaldus.
4. Määrata täisealise O. M. eestkostjaks L. M. 5 (viieks) aastaks s.o. kuni 28.09.2015.a. Anda eestkostja L. M.le kõik eestkostetava seadusliku esindaja õigused.
5. L. M. eestkostjana on kohustatud kindlustama O. M. eluks vajalikuga, vajadusel korraldama O. M. hoolduse ja ravi vastavas hooldus- ja/või raviasutuses; tegema O. M. esindajana tehinguid ja toiminguid, silmas pidades O. M. huve.
6. L. M. määratakse O. M. eestkostjaks kõikide tehingute tegemisel. Kohus annab L. M.`le üldise nõusoleku teha kõiki tehinguid, milleks on vaja kohtu nõusolekut.
7. O. M. ei või iseseisvalt teha tehinguid eestkostja nõusolekuta, millest tulenevalt on O. M. tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja tal ei ole hääle-õigust.
8. Määrus saata avaldajale ja puudutatud isikule ja eestkosteasutusele.
9. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
10. Vastavalt MS § 531 lg 1 määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse teatavakstegemisest eestkostjale. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtumääruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. I ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK AVALDUS
11. Viru Maakohtu 22.08.2007 määrusega tsiviilasjas nr 2-07-21888 määrati O. M. eestkostjaks tema ema L. M. tähtajaga kuni 22.08.
12. Avalduse kohaselt vajab O. M. eestkostet jätkuvalt. Puudutatud isik on invaliid lapsepõlvest ning põeb sügavat imbetsiilsust. Oma tervisliku seisundi tõttu ei ole O. M. võimeline iseseisvalt ühiskonnaelus osalema. Vaimse seisundi tõttu on tema igapäevane tegutsemine ja toimetulek raskelt häiritud ning puudutatud isik ei ole võimeline oma tegusid mõistma, neid juhtima ega neist aru saama. O. M. ei loe ega kirjuta. O. M. hooldus on täielikult tagatud tema ema L. M. poolt. Avaldaja leiab, et L. M. on jätkuvalt võimeline eestkostja ülesandeid täitma ning tema tervislik seisund lubab poja eestkostja olla. Nõusoleku L. M. määramisega O. M. eestkostjaks on andnud O. M. isa T. M. ja vennad I. ja V. M.. KOHTUISTUNG 20.09.2010
13. Kohtuistungil jäi avaldaja esindaja M. T. avalduses toodud seisukohtade juurde ja palus avalduse rahuldada. Eestkosteasutuse esindaja selgitas, et L. M. on eestkostja kohuseid täitnud kohusetundlikult ja eeskujulikult. O. M. on puhas, hoolitsetud ja korras. Avaldaja leiab, et L. M. on sobivaim eestkostja kandidaat. Avaldaja leidis, et kordusekspertiisi teostamisel ei ole mõtet, sest puudutatud isiku haigus on pöördumatu.
14. Puudutatud isik L. M. kinnitas kohtuistungil oma soovi olla jätkuvalt poja eestkostja. Poeg ei ole kunagi rääkinud, iseseisvalt ei söö. Kruusi on võimeline iseseisvalt käes hoidma, kuid taldrikust sööma mitte. Põhjust, miks poeg rääkida ei saa, arstid öelda ei oska. Kui O. M. oli 7 aastane, käisid nad 3 aastat Tartus arstil, kuid tulemusteta.
15. Puudutatud isiku O. M. esindaja vandeadvokaat Anti Aasmaa toetas avaldust ja kinnitas enda vahetu mulje põhjal, et avaldus on põhjendatud ning kordusekspertiisi O. M.le teha ei ole vaja.
16. Puudutatud isik O. M. osales kohtuistungil, kuid kohus puudutatud isikuga kontakti ei saanud. II KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
17. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
18. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg.2 sätestab, et isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Perekonnaseaduse (PkS) § 203 lg 1 kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, määrab kohus talle eestkostja.
19. Viru Maakohtu 22.08.2007 määrusega tsiviilasjas 2-07-21888 seadis kohus O. M. üle eestkoste kuni 22.08.2010 ning andis eeskostjale esindusõiguse eestkostetava suhtes kõigi tehingute tegemisel ning asjade ajamisel. (tl 4-5)
20. Tsiviilasjas 2-07-21888 teostatud kohtupsühhiaatria ekspertiisi aktist tulenevalt on O. M. invaliid lapsepõlvest ning põeb sügavat imbetsiilsust. Oma psüühilise seisundi tõttu ei ole ta võimeline mõistma oma tegusid, neid juhtima ega neist aru andma. Ekspertiisiaktist tulenevalt mõistab puudutatud isik käsklust „istu, tõuse“, ei mõista aga lihtsamate esemete –pliiats, kell – määratlust, väsib kiirelt ning kõne puudub. Ema tunneb ära. (tl 25) Tulenevalt TsMS § 528 lg 3, eestkostja ametiaja pikendamisel ei pea eestkostetavale ekspertiisi tegema, kui eestkostetava ärakuulamisest ja tema tervislikku seisundit kajastavatest dokumentidest ilmneb, et eestkoste vajadus ei ole ära langenud. Kuna puudutatud isik O. M. on imbetsiilne lapsepõlvest ja ekspertiis tuvastas 2007.a, et tema tervislik seisund on pöördumatu, toetab kohus avaldaja esindaja ja O. M. esindaja vandeadvokaat Anti Aasmaa seisukohta, et kordusekspertiisi määramine ei ole põhjendatud ega vajalik.
21. PkS § 204 lg 1 sätestab, et eestkostjaks määratakse füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma, seejuures arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid ning lg 4 kohaselt võib isiku eestkostjaks määrata tema nõusolekul. Avaldaja ning O. M. esindaja paluvad eestkostjaks määrata L. M.. L. M. on O. M. ema, kes on poja eest hoolitsenud ja hoolitseb tänaseni. L. M. on oma ülesannet täitnud vastutustunde ja hoO.a. Kohus leiab, et puudutatud isiku ema on parim eestkostja kandidaat. L. M. andis kirjaliku nõusoleku ja kinnitas kohtuistungil oma soovi olla ka edaspidi poja eestkostja, tema soovi toetavad abikaasa ja pojad.(tl 7, 13-18). Perearsti 25.08.2010 tõendi kohaselt on L. M. terve ning võib täita eestkostja ülesandeid (tl 12). Tsiviilasja materjalide ja menetlusosaliste selgituste põhjal on kohus seisukohal, et L. M. isikuomadused on sobivad eestkostja määramiseks.
22. PkS § 206 lg 1 tulenevalt on eestkostjal kohustus kaitsta eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ja huve. Muuhulgas tuleb eestkostjal hoolitseda selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid. Vastavalt PkS § 207 lg 1 on eestkostja oma ülesannete ulatuses eestkostetava seaduslik esindaja. Arvestades O. M. tervislikku seisundit, eestkostevajaduse pöördumatust (sügavalt imbetsiilne alates lapseeast) ja asjaolu, et L. M. on puudutatud isiku ema, kes on oma poega hooldanud ja tema asju ajanud puudutatud isiku lapseeast ja teeb seda edasi, annab kohus juhindudes PkS § 202 ja § 188 lg 2, L. M.`le üldise nõusoleku teha kõiki tehinguid, milleks on vaja kohtu nõusolekut.
23. Lähtudes TsMS § 526 lg 3, ei või aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise, olla pikem kui 5 aastat määruse tegemisest arvates. Kohus määrab L. M. O. M. eestkostjaks 5 aastaks so kuni 28.09.
25. Tulenevalt TsMS § 526 lg 5, kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja tal ei ole hääleõigust. Kohtunik Evi Kool