Obsah (10)

§ 468§ 187§ 323§ 407§ 367§ 162§ 1741§ 138§ 143§ 144

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Mõtsnik Otsuse tegemise aeg ja koht 08. september 2010.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-13182

§ 468lg 1 p 2). Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord 1. Jätta Bank Dn

B NORD A/S poolt kantud põhjendatud menetluskulud CMK kanda.

1. Välja mõista kostjalt CMK ’ilt hageja Bank DnB NORD A/S kasuks menetluskulu 15 000 krooni. Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu 1 möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul arvates otsusest kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas (arve nr 10220034799018) või Swedbank (arve nr 221013921094) märkides viitenumbriks
2. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (

§ 187lg 6 ja § 442 lg 6). ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE Bank Dn

B NORD AS (Eesti filiaali kaudu) esitas 18.03.2010 hagi CMK vastu 130 000 krooni ning intressi ja viivise saamiseks. Hagiavalduse kohaselt taotleb hageja kohtul kostjalt välja mõista arvelduskrediidi lepingust nr 13 tuleneva võlgnevuse summas 130 000 krooni, intressi summas 31 297,17 krooni ja viivise 11 952,12 krooni, kokku 43 249,29 krooni ning alates 18.03.2010 viivis osaliselt protsendina (0,02% päevas) põhinõudest (130 000 Eesti kroonilt) kuni põhinõude täitmiseni. KOSTJA VASTUVÄITED Kostjale kuuluva osaühingu SBFS OÜ töötajale on hagiavaldus koos sellele lisatud materjalide ning kirjaliku vastamise kohustusega üle antud 13.04.2010.a., milline asjaolu on tõendatud toimikus oleva väljastusteatega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 323 lg 1 kohaselt loetakse majandus- või kutsetegevusega tegelevale füüsilisele isikule dokument kättetoimetatuks ka juhul, kui dokument toimetatakse kätte tema äriruumis püsivalt viibivale töötajale või muu sellesarnase lepingu alusel talle püsivalt teenuseid osutavale isikule, kui füüsiline isik ise ei viibi tavalisel tööajal äriruumis või kui ta ei saa dokumenti vastu võtta. Seega on menetlusdokumendid vastavalt

§ 323lg-le 1 kostjale kätte toimetatud.

Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks ega hiljem kirjalikku vastust ei esitanud, hagile vastu ei vaielnud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus, leiab, et kuivõrd hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud, kostja hagile kohtu määratud tähtaja jooksul vastanud ei ole, tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt

§ 468lg 1 p 2 on tagaseljaotsus tagatiseta viivitama täidetav.

Võlaõigusseaduse (VÕS) 8 lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. Vastavalt VÕS §-le 100 kohustuse rikkumine on võlasuhtest 2 tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas.

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Vastavalt

§ 162lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.

§ 1741

lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on hagiavalduses märkinud menetluskuluna riigilõivu summas 15 000 krooni.

§ 138

lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

§ 143

p 1 ja järgi on asja läbivaatamiskulud tõlgikulud ja dokumentaalse tõendi saamise kulud. Vastavalt

§ 144p-le 1 on kohtuväline kulu menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Hagiavalduse esitamisel on hageja tasunud riigilõivu kokku summas 15 000 krooni, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Tiia Mõtsnik Kohtunik 3