Obsah (9)

§ 468§ 187§ 322§ 407§ 162§ 1741§ 138§ 143§ 144

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Mõtsnik Otsuse tegemise aeg ja koht 13. september 2010.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-26544

§ 468lg 1 p 2).

Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord

1. Jätta AS IS poolt kantud põhjendatud menetluskulud IL kanda.
2. Välja mõista kostjalt IL hageja AS IS kasuks menetluskulu 4 010 krooni. Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul arvates otsusest kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas (arve nr 10220034799018) või 1 Swedbank (arve nr 221013921094) märkides viitenumbriks
3. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (

§ 187lg 6 ja § 442 lg 6).

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE AS ISesitas 03.06.2010 hagi IL vastu 18 846,60 krooni ja viivise saamiseks. Hagiavalduse kohaselt taotleb hageja kohtul kostjalt välja mõista korteriomandi haldus- ja kommunaalteenuste võlgnevuse summas 18 846,60 krooni ja viivise summas 444,94 krooni, kokku 19 291,54 krooni. KOSTJA VASTUVÄITED Kostjale on hagiavaldus koos sellele lisatud materjalide ning kirjaliku vastamise kohustusega üle antud 19.08.2010.a., milline asjaolu on tõendatud toimikus oleva väljastusteatega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 322 lg 1 kohaselt kui menetlusdokumendi saajat ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistkümneaastasele isikule. Seega on menetlusdokumendid vastavalt

§ 322lg-le 1 kostjale kätte toimetatud.

Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks ega hiljem kirjalikku vastust ei esitanud, hagile vastu ei vaielnud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus, leiab, et kuivõrd hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud, kostja hagile kohtu määratud tähtaja jooksul vastanud ei ole, tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt

§ 468lg 1 p 2 on tagaseljaotsus tagatiseta viivitama täidetav.

Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. Vastavalt VÕS §-le 100 kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. 2 Vastavalt

§ 162lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.

§ 1741

lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on hagiavalduses märkinud menetluskuluna riigilõivu summas 4 000 krooni ning elektroonse kinnistusraamatu väljavõtte kulu 10 krooni.

§ 138

lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

§ 143

p 2 kohaselt on asja läbivaatamise kulud muu hulgas dokumentaalse tõendi ja asitõendi saamise kulud. Vastavalt

§ 144p-le 1 on kohtuväline kulu menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Hagiavalduse esitamisel on hageja tasunud riigilõivu kokku summas 4 000 krooni, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja esitas kohtule kinnistusraamatu väljavõtte, mille saamise kulu 10 krooni tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kostjalt tuleb vastavalt hageja taotlusele hageja kasuks välja mõista menetluskulud kokku summas 4 010 krooni. Tiia Mõtsnik Kohtunik 3