2-10-36590 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Kohtuistungi sekretär Ruth Sild Kristi Serva Otsuse tegemise aeg ja koht 08. oktoober 2010.a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja nu

) § 96 sätestab, et ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased).

§ 97

p 1 järgi ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.

§ 99

lg 1 ja 100 lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis).

§ 101

lg 1 sätetel igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära Vabariigi Valitsuse

1. juuni 2009a. määrusega nr 90 Töötasu alammäära kehtestamine § 1 järgi on töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral kuus 4350 krooni. Pool töötasu alammäära on 2175 krooni. Hageja taotles kostjalt elatise väljamõistmist elatise alammääras. Elatis määratakse kindlaks lähtudes lapse vajadustest. Hageja on lapse vajadusena näidanud kulutused toidule igakuiselt summas 700 krooni ja riietele 500 krooni. Eluasemekuludena tuleb lapse eest neid kanda igakuiselt summas 700 krooni. Lasteaiamaks on 728 krooni. Hageja on tõendanud lasteaiamaksu kulud Haapsalu linna arvega nr
2. Eluasemekulud on tõendatud Haapsalu Linnamajanduse AS õiendiga ja Fortum Elekter AS tõendiga. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja poolt näidatud kulud, mis tulevad teha lapse ülalpidamiseks on põhjendtaud ja vajalikud kulud. Lisaks eelpool mainutud kuludele tuleb teha kulutusi veel ravimitele ja vitamiinidele igakuiselt summas 100 krooni. Hageja ei ole hagiavalduses märkinud mitte ühtegi kulu, mis tulevad teha seoses lapse arenguga (raamatud, pliiatsid, sporditarbed, mänguasjad jne). Kohus leiab, et hageja poolt lapse ülalpidamiseks märgitud kulutused on minimaalsed. Hageja taotleb elatise väljamõistmist kostjalt minimaalmääras, mis tuleb rahuldada. Kostja väide, et tal on ülalpidamisel teine laps ja seetõttu ta ei saa maksta hageja kasuks elatist, on ümber lükatud kostja enda poolt kohtus avaldatuga, et ta ei ole mitte kunagi maksnud lapse A. P. ülalpidamiseks elatist. Samuti kinnitas kostja, et ta ei ela koos A. P.ga ega võta tema ülalpidamisest osa muul viisil /tl 39/. Kohus leiab, et ainuüksi asjaolu, et kostja on lapse isana märgitud A. P. sünnitunnistusel, ei ole mõjuvaks põhjuseks, et välja mõista elatis hageja kasuks alla elatise alammäära. Kostja on kinnitanud, et ta ei võta mingil moel osa A. P. ülalpidamisest. Elatise väljamõistmisel kostjalt hageja kasuks summas 2175 krooni kuus, ei muutu A. P. varaline kindlustatus, sest kostja ei täida A. P. ülalpidamiskohustust. Kostja väited selles, et ta ei saa elatist maksta, kuna tema töösuhe * on lõpetatud alates 01.09.2010, ei ole samuti aluseks hagi rahuldamata jätmise kohta. Kostja kinnitas kohtuistungil, et töösuhe on lõpetatud tema enda algatusel. Samas ei olnud kostja septembri kuu jooksul võtnud ennast ka töötuna arvele. Kohus leiab, et kui isik enda algatusel ilma mõjuva põhjuseta lõpetab töösuhte ega võta midagi ette, et oma majanduslikku olukorda parandada, siis ei ole see aluseks elatishagi rahuldamata jätmiseks. 3 Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks elatise selle alammääras 2175 krooni kuus. Kostjal lasub oma lapse ülalpidamiskohustus, mida kostja on kohustatud tegema vähemalt seaduses sätestatud alammääras. Eelpool toodud põhjendustel rahuldab kohus hagi täielikult ning mõistab kostjalt välja elatise 2175 krooni kuus alates hagiavalduse esitamisest lapse R. P. ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni E. P. kasuks. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1, 2 ja 4 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, siis jäävad kohtukuuld kostja kanda. Vastavalt TsMS §-le 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on sätestatud TsMS §
3. Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4