Kohus ei ole tõendeid hinnates järginud
lg-test 1 ja 2 tulenevaid nõudeid ning on jätnud hageja alternatiivse nõude sisuliselt lahendamata. Hageja, nõudes kostjalt laenulepingu alusel laenuks antud raha tagastamist, tugines hagiavalduses pooltevahelisele suulisele lepingule ning ajavahemikus 01.02.2006 - 04.04.2006 hageja pangakontolt kostja kontole tehtud ülekannetele summas 371 000 krooni. 01.06.2009 hagi täpsustuses (tl 51-55) esitas hageja, lähtudes kostja vastuväitest laenulepingu puudumise kohta, alternatiivse nõude VÕS § 1028 lg 1 alusel õigusliku aluseta saadud rahasumma kostjalt välja mõistmiseks. Nii oma esialgses kirjalikus vastuses (tl 43-46) kui ka hilisemas täpsustavas vastuses (tl 78-82) on kostja väljendanud seisukohta, et viidatud pangaülekannete puhul oli tegemist hageja poolt kostjalt võetud laenu tagastamisega, mitte aga laenulepingu alusel raha laenuks andmisega kostjale (väidetavalt tagastas hageja kostjale G. ja Viktoria Müürsepa poolt 2005.a lõpus võetud laenu, mida kinnitavat ka pangadokumentides märgitud selgitus „võlg“). Ühtlasi väitis kostja, et hagejal puudusid rahalised vahendid kostjale laenu andmiseks. Hageja on seevastu ka kõigis hilisemates menetlusdokumentides vaielnud vastu kostja väitele võlgnevuse puudumise kohta ning taotles 16.11.2009 esitatud dokumendis nii tunnistaja kui poolte vande all ülekuulamist (tl 73-75). Kuna kostja väitis laenu andmist G. M., siis taotles hageja nimetatud isiku ülekuulamist. 02.12.2009 esitas hageja kohtule oma pangakontode väljavõtted ajavahemiku 01.09.2005 - 04.04.2006 kohta. 12.01.2010 menetlusdokumendis (tl 120-122) palus hageja muuhulgas kohustada kostjat esitama kohtule oma pangakontode väljavõtted. 4 Maakohus leidis põhjendatult, et lepingu ülesütlemise avaldus ei tõenda iseenesest lepingulise suhte olemasolu, asudes samas aga seisukohale, et ka pangaülekanded selgitusega „võlg“ ei tõenda raha laenuna väljamaksmist kostjale. Kuna hageja ei ole tõendanud laenusumma väljamaksmist, leidis kohus, et kostjal puudub vajadus tõendada, et hagejal ei ole õigust raha tagasi saada: laenu tagasimaksmise kohustuse tekkimise eelduseks on laenulepingu kehtivus ja laenu väljamaksmise kohustuse täitmine laenuandja poolt; kuna mõlemad eeldused on täitmata, on hageja nõue õigusliku aluseta ja põhjendamatu. Lisaks sellele, tuginedes kostja pangakonto väljavõttele, leidis kohus, et kostjal puudus vajadus laenu võtmiseks, sest tal endal oli piisavalt rahalisi vahendeid. Ühtlasi märkis kohus, et kuna puuduvad tõendid selle kohta, et kostja oleks hagejalt raha saanud, puudub vajadus analüüsida hageja alternatiivset nõuet. Eeltoodud käsitlusega kolleegium ei nõustu. Vaidlust ei olnud poolte vahel selles, et ajavahemikus 01.02.2006 - 04.04.2006 on hageja kandnud kostja pangakontole üle kokku 371 000 krooni. Küll vaidlesid pooled selle üle, millega konkreetselt oli kõnealuse raha puhul tegemist. Seega on väär maakohtu seisukoht, nagu puuduksid tõendid selle kohta, et kostja on hagejalt raha saanud. Tuvastamaks, millisel eesmärgil hageja kostja kontole raha üle kandis, tuli kohtul hinnata esitatud tõendeid. Kui kostja väitis, et hageja tasus vaidlusaluste ülekannetega talle oma võlgnevust, tuli tema tõendada väidetava laenusuhte olemasolu. Vaid ülekannete selgitusena märgitud „võlg“ kostja väidet ei kinnita. Ka kostja pangakontode väljavõtete (tl 112-114) põhjal ei olnud kohtul alust järeldada, et kostjal puudus vajadus laenu võtmiseks. Nimetatud dokumentidest nähtuvalt on neis fikseeritud erinevate kontode jäägid teatud ajahetkel (tl 113), samuti rida kontodele tehtud ülekandeid (laekumised), mis iseenesest ei tõenda isiku varalist võimekust. Pealegi ei vaja see asjaolu praeguses menetluses tuvastamist. Selle asjaolu põhjal ei saa järeldada hageja väidetud võlasuhte puudumist. Samas on kohus jätnud tähelepanuta hageja väite (millele kostja vastu ei vaielnud), et kostja tegutseb kinnisvaratehinguid vahendava maaklerina (millele viitavad ka kostja arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX tehtud ülekanded ja erineval ajahetkel fikseeritud kontojäägid). Asja materjalist ei nähtu, et kohus oleks võtnud seisukoha hageja taotluse suhtes, milles paluti kohustada kostjat esitama oma pangakontode väljavõtted ajavahemiku 01.09.2005 31.12.2005 kohta (kostja väidetud laenu andmine toimus 2005.a lõpus). Eeltoodust nähtuvalt on maakohus hinnanud poolte esitatud tõendeid valikuliselt ja pealiskaudselt, tehes nende põhjal ebaõigeid järeldusi. Kui kohtule esitatud tõenditest ei piisanud asjas tähtsust omavate asjaolude tuvastamiseks ja vaidluse lahendamiseks, oli kohtul võimalik teha pooltele ettepanek täiendavate tõendite esitamiseks (
Seetõttu ei pea kolleegium ka põhjendatuks tunnistaja ülekuulamise taotluse rahuldamata jätmist.
lg 1 kohaselt on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seadusega sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavate asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud.
lg-st 2 tulenevalt ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, mistõttu on kohtul võimalik ka tunnistaja ütluste usutavust hinnata (mitte aga võtta eelnevalt seisukoht nende ebausutavuse kohta). Samas, kui kohus leidis, et laenulepingul põhinev hageja nõue ei ole tõendatud, tuli kohtul lahendada hageja alternatiivne nõue alusetult saadu tagastamiseks. Selle nõude rahuldamata jätmiseks tuli kostjal tõendada, et tal oli õiguslik alus hagejalt 371 000 krooni saamiseks. Sellist tõendit kohtule esitatud ei ole. Kuna maakohus on jätnud otsuse tegemiseks tähtsust omavad asjaolud tuvastamata ja hageja alternatiivse nõude sisuliselt lahendamata, ei ole ringkonnakohtul võimalik teha otsuse tühistamisel uut otsust. Sel põhjusel tuleb tsiviilasi saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Poolte kaebeõiguse tagamiseks ei saa teise astme kohus hinnata tõendeid ja tuvastada asjaolusid, mida esimese astme kohus pole hinnanud ega tuvastanud. Faktiliste asjaolude esmakordne tuvastamine 5 apellatsioonimenetluses piiraks ebaproportsionaalselt isikute kaebeõigust. Kassatsioonimenetluses ei ole võimalik kaevata tõendite hindamise ja faktiliste asjaolude tuvastamise peale, mistõttu kaotaksid pooled võimaluse selles osas otsust vaidlustada. Menetluskulud jaotatakse asja uuel läbivaatamisel ja lahendamisel. Ü. Jänes R. Allikvere K. Paal 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.