2-09-46482/21

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-09-46482 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 4. oktoober 2010, Tallinn Kohtukoosseis Eesistuja Ülle Jänes, liikmed Reet Allikvere, Kaupo Paal Tsiviilasi R. J. hagi J. P. vastu elatise vähendamiseks Tsiviilasja hind 12 150 krooni Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu 19.03.2010 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik R. J. apellatsioonkaebus Menetluse liik Menetlusosalised, nende esindajad Kirjalik menetlus Hageja R. J. (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXX XX-X, XXXXXXX, XXXXX-XXXXXXX), esindaja Monica Meristo Kostja J. P. (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXX XXXX, XXXXX XXXX, XXXXX XXXX, XXXXXXXX), esindaja Eero Lapp RESOLUTSIOON Pärnu Maakohtu 19.03.2010 otsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Kahes kohtuastmes kantud menetluskulud jätta tervikuna hageja kanda. Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale võib vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Asjaolud ja hageja nõue R. J. esitas 15.09.2009 Pärnu Maakohtule hagi J. P. vastu elatise vähendamiseks. Viru Maakohtu 24.09.2008 määrusega kinnitati poolte vaheline kompromiss, mille alusel kohustus hageja tasuma igakuuliselt kostjale laste J. ja M. ülalpidamiseks kokku 4350 krooni kuus alates 03.07.2008 kuni laste täisealiseks saamiseni. Seoses töökoha kaotusega tekkis aga hagejal elatise võlg ja alates 16.06.2009 on ta registreeritud töötuna. Sellest tulenevalt puuduvad hagejal vahendid elatise maksmiseks endises suuruses. Hagejal on oma ema abiga võimalik maksta elatist maksimaalselt 1500 krooni kummalegi lapsele. Hageja palus vähendada Viru Maakohtu 24.09.2008 määrusega välja mõistetud elatist 3000 kroonini kuus kokku kahele lapsele. Kostja vastus Kostja hagi ei tunnistanud ja palus selle jätta rahuldamata. Hagejal ei ole rohkem lapsi, kes elatise maksmisel seaduses ettenähtud minimaalmääras osutuksid vähem kindlustatuks kui elatist saavad lapsed. Samuti puudub lastel iseseisev sissetulek. Seega ei vasta hageja sotsiaalne ja füüsiline seisund PKS § 61 lg 5 ja 6 tunnustele, mis võiks olla aluseks elatise vähendamiseks alla seaduses ette nähtud miinimummäära. Töötuna enda arvele võtmine ei ole mõjuv põhjus, mis annaks aluse elatise vähendamiseks. Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma temale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks. Reaalselt maksab hageja kostjale igakuuliselt elatist alla hagiga taotletava suuruse, tavaliselt 1000, 500 või 300 krooni kahele lapsele, mis ei ole piisav laste ülalpidamiseks. Hageja võlg on üle 20 000 krooni. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Elatise suuruse määramisel võtab kohus eelkõige arvesse laste vajadused. Hageja on töövõimeline isik, kelle kohustus on lastele elatise maksmiseks aktiivselt käituda. Hageja ei ole töövõimetu, kelle võime tööga elatist teenida oleks piiratud ja ta ei ole tõendanud asjaolusid, mis takistaks tal otsida endale töökohta, et oma lapsi vajalikul määral toetada. Hageja varalise seisundi kindlakstegemiseks on kohus teinud päringud registritesse ja pankadesse. Saadud tulemuste põhjal on selgunud, et hagejal puudub sissetulek, küll aga on tema omandis korteriomand XXXXXXXX XXXX XX-X. Väljamõistetud elatis ei ole ülemäära suur ja arvestades laste vanust (XX.a ja XX.a) tagab nende vajaduste rahuldamise optimaalselt. Elatise saaja peab saadud elatiselt maksma ka tulumaksu. Apellatsioonkaebus Hageja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada ning menetluskulud jätta poolte endi kanda. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ja hinnanud tõendeid. On küll õige, et hageja peab leidma võimaluse elatise tasumiseks, kuid arvestada tuleb iga isikut individuaalselt. Hageja on ametlikult töötu ja on kogu aeg tööd otsinud. Elatist aitab tasuda tema ema. Hageja on igakuuliselt elatist tasunud, näidates üles head tahet. Korteriomandit realiseerida on raske ja realiseerimisel jääks hageja ilma elamispinnata. Hageja on seatud raskesse olukorda, sest võlgnevus kasvab ja sellega seoses on tal tekkinud lootusetuse tunne. Samuti on põhjendamatu menetluskulude jätmine hageja kanda, sest ta ei ole eksinud TsMS § 164 lg 3 vastu. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta maakohtu otsuse muutmata. Töötuna enese arvele võtmine ei ole mõjuv põhjus, mis annaks alust elatist vähendada. Ka Riigikohus on märkinud, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka temale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks. Hageja on terve noor mees, kes peab leidma vahendeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Tal on korter, mille müümisel on tal võimalik asuda elama samas majas asuvasse ema M. J. korterisse. Hageja on tasunud elatist kahele lapsele 2010.a esimese nelja kuu jooksul kokku vaid 3500 krooni. Sellise summa tasumine viitab hageja soovimatusele täita kehtivat kohtulahendit. Alates 2010.a kevadest on ka kostja töötu ja saab vastavat hüvitist 1161 krooni, mis annab tunnistust ka tema halvast materiaalsest seisundist. 2 Ringkonnakohtu otsus Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust Pärnu Maakohtu otsuse tühistamiseks. Kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 1 tuleb kaevatav kohtuotsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ning tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ei pea vajalikuks neid korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus alljärgmist. Maakohus ei kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse normi. Kohus tuvastas õigesti, et puuduvad alused elatise suuruse vähendamiseks. Hageja esiletoodud asjaolud ei võimalda PKS § 61 lg-t 3 kohaldada. Pooltevahelise kohtuliku kompromissiga võttis hageja kohustuse tasuda lastele elatist seaduses ettenähtud minimaalmääras (PKS § 61 lg 4). Asjas ei ole tõendatud, et hageja (või kostja) varaline seisnud oleks PKS § 61 lg 3 tähenduses muutunud, millest võiks tuleneda alus elatise suuruse vähendamiseks (laste vajaduse muutmisele ei ole hagis tuginetud). Asjaolu, et hageja on võetud Eesti Töötukassas arvele töötuna, ei tähenda, et tegemist on PKS § 61 lg-s 6 silmas peetud alustega. Nimetatud asjaolu ei saa käsitleda mõjuva põhjusena, võimaldamaks vanemat osaliselt vabastada ülalpidamiskohustuse täitmisest. Vanem peab leidma võimaluse anda oma lastele piisaval määral ülalpidamist. Maakohus on viidanud siinkohal õigesti hagejale kuuluvale kinnisvarale. Ka kõnealuse vara arvelt on hagejal võimalik varalist kohustust täita. Laste ülalpidamiskohustuse täitmist ei ole võimalik teatud ajaks edasi lükata. Pealegi nähtub kohtule esitatud tõendist, et ka kostja on töötu. Ka ei ole hageja toonud esile ühtegi põhjust, mis välistaks või raskendaks tal töö leidmist, ega tõendanud, et vaatamata aktiivsele töö otsimisele ei ole tal võimalik seda leida. Asja materjalist ei nähtu, et hageja varasem töösuhe oleks lõppenud tööandja algatusel või muul töötajast sõltumatul põhjusel. Maakohus ei eksinud, kui jättis menetluskulud hageja kanda. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kui kohus jättis hagi rahuldamata, tuli menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 164 lg 1 kohaldamiseks, mille kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise, ei olnud kohtul alust. Vaidluses, mis käsitleb lapsele elatise nõuet (ka elatise suuruse vähendamist), jaotatakse menetluskulud vastavalt hagi lahendamise tulemusele. Tegemist ei ole hagiga, mida TsMS § 102 lg-s 1 sisalduv loetelu hõlmaks. Apellandi viide TsMS § 164 lg-s 3 nimetatud asjaolude puudumisele ei ole seetõttu asjakohane. Kuna ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata, siis kooskõlas TsMS § 171 lg-ga 1 jäävad apellatsioonimenetluse kulud samuti hageja kanda. Ü. Jänes R. Allikvere K. Paal 3