) § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.
lg 1 järgi ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.
lg 2 järgi ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei 2 osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides.
lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatisesumma suuruse arvutamise alused. Vabariigi Valitsuse 20.12.
õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Vaidlust ei ole selles, et poolte ühine alaealine poeg elab hageja juures, et pooled peavad ühiselt last ülal pidama ja selles, et kostja on siiani tasunud elatist summas 3000 krooni/kuus. Samuti puudub vaidlus poolte igakuise töötasu suuruses ning asjaolus, et hageja ülalpidamisel on lisaks poolte ühisele lapse veel tütar ja kostjal poeg. Pooled vaidlevad elatusraha suuruse üle. Kohus leiab, et lähtuda tuleb eelkõige lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid ning seejärel vanemate varalisest seisundist. Nende koosmõjus saab otsustada elatise suuruse üle. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millel tuginevad tema nõuded ja vastuväited. 25.01.2010 maksekäsust tsiviilasjas nr 2-09-53580/4 (tl 38-39) nähtub, et kostja on kohustatud tasuma poolte ühise lapse ülalpidamiseks hagejale elatust 3000 krooni kuus alates 15.10.1999 kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o kuni XXX. Vaidlus puudub selles, et kostja tasub osundatud summat. Paljasõnalised ja tõendamata on hageja väited, et lapse igakuised püsivajadused on 10 993.70 krooni. Hageja kinnitas kohtuistungil selgesõnaliselt, et lapse vajadused ei ole maksekäsu esitamise ajast, s.o alates 15.10.2009, muutunud. Seega puudub alus suurema elatise väljamõistmiseks, kui on tsiviilasjas nr 2-09-53580/4 25.01.2010 maksekäsuga välja mõistetud, s.o 3000 krooni/kuus. Kuna lapse vajadused ei ole muutunud, puudub alus väljamõistetava elatusraha suurendamiseks põhjusel, et hageja sissetulekud on väidetavalt vähenenud. Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja igakuine sissetulek on vähemalt 10 000 krooni, hageja väitel kuni 13 000 – 14 000 krooni, ning kostjal 22 000 – 25 000 krooni. Osundatust nähtub, et hagejale ei ole ebamõistlikult koormav kohustus kanda ½ lapse kuludest ilma, et tema ülalpidamisel olev teine alaealine laps selle tagajärjel jääks halvemasse olukorda või et hageja ei tuleks ise toime ilma riigi abita. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole alates oktoobrist 2009 muutunud ka kostja varanduslik seis. Hageja palub väljamõistetavale elatisele lisada juurde tulumaks. Vastavalt tulumaksuseaduse § 4 lg-le 1 on tulumaksumäär 21%. Seega on tulumaks 3000 kroonilt on 630 krooni. Hageja palub elatise välja mõista alates 01.03.2010. Kuna kostja on tasunud alates märtsist 2010 kuni augustini 2010 elatist 3000 krooni/kuus, s.o kokku 18 000 krooni, siis tuleb kostjalt välja mõista ajavahemiku eest märts 2010 kuni august 2010 3780 krooni, s.o 6 kuu tulumaksu osa (6 x 630 krooni). Eelnenut arvesse võttes kohus leiab, et HL hagi AS vastu lapsele elatise väljamõistmiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus mõistab välja kostjalt hageja kasuks poolte ühise lapse RS ülalpidamiseks elatise ajavahemiku eest märts 2010 kuni august 2010 summas 3780.00 krooni ning alates septembrist 2010 kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o kuni XXX. a, igakuise elatise 3000.00 krooni, millele lisandub tulumaks. Tulenevalt TsMS § 445 lg-st 1 määrab kohus lapsele elatusraha maksmise viisiks selle kandmise 3 hageja arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX Swedbankis. Menetluskulude jaotus Juhindudes riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-st 2 riigilõivu käesolevas kohtuvaidluses pooltel elatise nõudelt tasuda ei tule, kuid muud poolte menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta poolte endi kanda. Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.