Obsah (7)

§ 423§ 3§ 552§ 478§ 172§ 173§ 174

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Tsiviilasja menetlev Epp Haabsaar kohtunik Määruse tegemise aeg ja 09. 07. 2010. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja koht Tsiviilasja number 2-10-12058 Tsiviilasi LKBavald

§ 423

lg 2 p 2 järgi võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguste ega huvide kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole seda eesmärki võimalik saavutada. Eeltoodu on kohaldatav ka hagita menetluses.

§ 3

kohaselt menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Teise isiku eest kohtusse avalduste esitamine ning kohtumenetluse esilekutsumine ei ole

§ 3nõuetega kooskõlas.

Avalduse eesmärk ei ole selliselt esitatud avaldusega saavutatav ning kohus jätab nõude, kus avaldaja palus RK lapsega suhtlemise kord kindlaks määrata, läbi vaatamata. Järgnevaga võtab kohus seisukoha lapse elukoha määramise suhtes. Kehtiva perekonnaseaduse rakendussätete § 210 lg 2 järgi asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Vaidlus lapse elukoha üle ning menetlus seoses esitatud nõudega toimus enne kehtiva perekonnaseaduse jõustumist. Elukoha määramise nõuet kui õiguskaitse vahendit alates 01.07.

1. a kehtiv perekonnaseadus otseselt ette ei näe. Juba viidatud rakendussätete § 214 lg 3 järgi, kui enne käesoleva seaduse jõustumist on kohus lapse elukohaks määranud ühe vanema elukoha, siis loetakse alates käesoleva seaduse jõustumisest vanema hooldusõigus kuuluvaks vaid vanemale, kelle elukoha on kohus lapse elukohaks määranud. Lähtuvalt eeltoodust kohaldab kohus esitatud elukoha määramise nõudele kuni 01.07.
2. a kehtinud perekonnaseadust ning alates 01.07.
3. a kehtiva perekonnaseaduse osundatud rakendussätteid. PKS § 51 lg 2 kuni 01.07.
4. a kehtinud redaktsiooni kohaselt, kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps elab. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse vanema nõudel kohus. Lastekaitseseaduse §-i 3 kohaselt seatakse alati ja igal pool esikohale lapse huvid. PKS § 58 juba viidatud redaktsiooni kohaselt lähtub kohus lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lapse huvidest, arvestades vähemalt 10 aastase lapse soovi. Arvestada tuleb ka noorema kui 10 aastase lapse soovi, kui lapse arengutase seda võimaldab.

§ 552

.1 alusel kuulab kohus last puudutatavas asjas vähemalt 10 aastase lapse isiklikult, kui seadus ei ole sätestanud teisiti. Kohus võib ära kuulata ka noorema lapse. Lapse vanust arvestades ei olnud tema isiklik ärakuulamine antud juhul eeldatav. Laps on harjunud avaldaja juures elama. Lapse iga arvestades on ema lähedus ning pedagoogiline suunamine lapse jaoks esmavajalik. G käib Tallinna lasteaias ning osaleb treeningutel (toim 17 ja 18), kus tal on tekkinud oma sõpruskond. Lapse elukoha määramisel arvestab kohus avalikku huvi kaitsma õigustatud isiku Tallinna linna ning lapse määratud esindaja adv Piret Simmi seisukohaga, kes toetasid avaldust. Kohtu andmetel elab RKE eestis, kuid töötab Soome Vabariigis, kus harjumuspärane keelekeskkond ei oleks lapsele tagatud. Eeltoodut kogumis hinnates asub kohus seisukohale, et lapse elukohaks tuleb määrata avaldaja elukoht.

§ 478

lg 4 järgi hakkab määrus kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikule, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib määrata, et määrus kuulub osaliselt või täielikult täitmisele alates hilisemast ajast, kuid mitte hiljem kui alates jõustumisest, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 172

lg 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse väite või tõendi. Antud juhul on avaldus tehtud lapse huvides. Kohus ei pea temalt menetluskulude väljamõistmist asjakohaseks. Menetlusosaliste menetluskulud jäävad nende endi kanda ning määratud esindaja kulud riigi kanda.Vastavalt

§ 173

lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

§ 174

lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kohtunik Epp Haabsaar