2-10-42181 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Otsuse tegemise aeg ja koht
- oktoober 2010.a, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-42181 Tsiviilasi E K hagi O K vastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja E K (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja O K (isikukood XXX, elukoht XXX) Tsiviilasja hind 16 200 krooni RESOLUTSIOON
- Rahuldada hagi õigeksvõtul põhineva otsusega.
- Välja mõista O K E K kasuks elatis 1 800 (üks tuhat kaheksasada) krooni kuus alates 01.09.2010.a kuni Narva Eesti Gümnaasiumis õpingute lõpetamiseni.
- Menetluskulud jätta poolte kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud 1
(3)2-10-42181 taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik 31.08.2010.a esitas E K kohtule hagiavalduse O K vastu elatise nõudes. Hageja palus mõista kostjalt välja tema kasuks igakuine elatisraha kuni õpingute lõppemiseni Narva Eesti Gümnaasiumis summas 1800 krooni alates 01.09.2010.a. Kohtule esitatud vastuses hagiavaldusele võttis kostja hagi õigeks. Kohtu õiguslik põhjendus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. PKS § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased). Vastavalt PKS § 97 p 2 ülalpidamist on õigustatud saama laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Tulenevalt PKS § 99 lg 1 ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lõike 2 järgi ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja hagiavaldus tuleb õigeksvõtuotsusega rahuldada. Menetluskulud TsMS § 168 lg 6 esimese lause järgi kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus leiab, et käesolevas asjas ei leidnud tõendatust, et kostja oleks oma käitumisega menetlust põhjustanud, mistõttu jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda. Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik 2
(3)