(9)5 Hageja väidetel koosnevad kulutused lapsele eluasemekulust 2300.- krooni, lasteaiatasust 876.- krooni, lasteaia lisatasust teatri väljasõitude või kingituste ostmise eest 50.- krooni, jalatsite ostmise kulust 2550.- krooni aastas ehk 212.- kuus, riiete ostmise kulust 14.500.aastas ehk 1208.- krooni kuus, transpordikulust 300.- krooni, kingituste ja mänguasjade ostmise kulust 3500.- krooni aastas ehk 291.- krooni kuus, raamatute ja õppematerjalide ostmise kulust 1500.- krooni aastas ehk 125.- krooni kuus, toidurahast 2500.-krooni, ravimite ostmise kulust 50.- krooni, meelelahutuse kulust 250.- krooni, hügieenitarvete ostmise kulust 100.- krooni, voodipesu ostmise kulust 840.- krooni aastas ehk 70.- krooni kuus ning moodustavad kokku summa 8332.- krooni. Kostja on aga seisukohal, et põhjendatud kuludeks lapsele on eluasemekulu 16xxx.- krooni, lasteaiakohatasu 730.- krooni, muud kulud seoses lasteaias käimisega 42.- krooni, toiduraha 1500.- krooni, kulu tervishoiule ja hügieenile 150.- krooni, kulu mänguasjade ostmisele 75.krooni, kulu voodipesu ostmisele 35.- krooni, kulu raamatute ja õppevahendite ostmisele 125.- krooni, riiete ostmisele 559.- krooni, jalanõude ostmisele 107.- krooni ja transpordikulu 200.- krooni. Seega peab kostja põhjendatud kuluks lapsele kuus summas 5175.- krooni. Kostja on ka seisukohal, et kingituste ostmise kulu ei saa elatise nõude esitamisel arvestada, sest kingitusi ostavad lapsele mõlemad vanemad, kulutused meelelahutusele on aga hõlmatud lasteaia muude kulutustega. Arvestades asjaoluga, et poolte laps on käesoleval ajal 5-aastane ning hinnates hageja poolt esitatud dokumentaalseid tõendeid, mis tõendavad R A ülalpidamiseks tehtavaid kulutusi, kuid ka seda, et osa lapsele tehtavatest kulutustest on üldtuntud kulud, mida tõendada ei ole vaja, leiab kohus, et põhjendatud kuludeks poolte alaealise lapse ülalpidamisel tuleb pidada järgmisi kulusid: - eluasemekulu 16xxx.- krooni. Kohus nõustub kostjaga, et nii korteri üür kui ka tasu korteris kasutatavate teenuste eest tuleb jagada kolme inimese peale, kuna lisaks hagejale ja poolte lapsele elab korteris ka hageja elukaaslane. Samuti tuleb arvestada korteri kommunaalteenuste keskmise suurusega aastas, kuna osa kuudest kütet maksta ei tule, - lasteaiatasu 730.- krooni. Kohus nõustub kostjaga, et nimetatud kulu ei kanna hageja lapse ülalpidamiseks igas kuus, s.o. suvekuudel lasteaiatasu maksta ei tule kui laps lasteaias ei käi, seetõttu tuleb 10 kuu lasteaiatasu jagada 12 kuu peale; - lasteaia lisatasu teatri väljasõitude või kingituste ostmise eest 42.- krooni, samadel põhjustel nagu lasteaiatasu; - riiete ja jalanõue ostmise kulu kokku 666.- krooni. Kohus leiab, et nimetatud summa on piisav 5-aastasele lapsele kuus riiete ja jalanõude ostmiseks arvestades ka sellega, et lapse garderoob vajab sagedasti väljavahetamist tulenevalt lapse kiirest kasvamisest ja aastaaegade vahetumisest Eestis; - transpordikulu 200.- krooni. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et ta last lisaks lasteaiale ka kuhugi mujale spetsiaalselt transpordiks, mistõttu on 200.- krooni piisav transpordikulu lapsele; - mänguasjade ostmise kulu 100.- krooni kuus. Kohus nõustub kostjaga, et enamus mänguasju kingitakse lapsele kas sünnipäevaks või muudeks tähtpäevades, kuid üldtuntud asjaoluks tuleb pidada seda, et lapsele ostetakse mänguasju ka tähtpäevade vahelisel ajal; - raamatute ja õppematerjalide ostmise kulu 125.- krooni; - toiduraha 1500.-krooni. Kohus on seisukohal, et arvestades toidukorvi maksmust Tallinna linnas, samuti seda, et laps vajab täisväärtuslikku toitu ning lisaks toidule ka Lk

(9)6 puuvilju, mahla ja maiustusi, kuid, et laps käib tööpäevadel lasteaias, kus ta saab 3 korda päevas süüa, on 1500.- krooni tavapärane summa, mis 5-aastase lapse toidurahaks kodus oleks mõistlik kuus arvestada. Asjaolu, et laps vajab elamiseks toitu ja, et selle ostmiseks kulub raha, on üldtuntud asjaolu, mida TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja; - ravimite ja hügieenitarvete ostmise kulu 150.- krooni; - voodipesu ostmise kulu 35.- krooni kuus. Kohus nõustub kostjaga, et ühe komplekti voodipesu ostmine aastas on piisav, millest tulenevalt on ka 35.- krooni piisav summa kuus arvestada lapse voodipesu ostmiseks; - vaba aja ja meelelahutusega seotud kulu 150.- krooni. Kohus on seisukohal, et üldtuntud asjaoluks tuleb pidada seda, et lapsel on kulutused näiteks kinos või teatris käimisega või vaba aja veetmisega koos sõpradega. Arvestades lapse vanust ning ka seda, et vaba aja veetmise üritusi korraldatakse ka lasteaias, on põhjendatu kuluks selles kuluartiklis kohtu seisukoha kohaselt 150.- krooni. Kohus nõustub kostjaga, et lapsele kingituste ostmise kulu ei saa arvestada elatise hulka mida teiselt vanemalt lapse ülalpidamiseks nõuda, sest kingitusi teevad lapsele mõlemad vanemad vastavalt oma võimalustele ja soovile. Kõige eeltoodu alusel on poolte alaealise poja R A põhjendatud ülalpidamiskulu kuus 5350.krooni.

1. Arvestades asjaoluga, et poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja on koos oma isaga andnud kuni 2010.a. aprillikuuni R A ülalpidamiseks 2500.- krooni kuus ja alates 2010.a. maikuust 3000.- krooni kuus, et laps saab riiklikku peretoetust 300.- krooni kuus, ning et poolte alaealine laps viibib vastavalt Harju Maakohtu 7.aprilli 2010.a. kohtumäärusele PA juures iga kolmapäeva õhtul pärast lasteaeda, igal kolmandal nädalavahetusel reede õhtust pühapäeva õhtuni ning 2010.a. suveperioodidel oli isa juures 2 nädalat ja alates 2011.a. on isa juures 4 nädalat, samuti riiklikel pühadel ja tähtpäevadel, olles sellel ajal täielikult oma isa PA ülalpidamisel, mis on märkimisväärne osa kostja poolt lapse ülalpidamisest ja kasvatamisest osavõtmisel, on kostja täitnud oma kohustuse oma alaealist last ülal pidada hageja ees piisaval määral ja elatise väljamõistmiseks kostjalt kohtuotsusega puudub alus. Kohus nõustub kostjaga, et elatise väljamõistmisel saab arvestada üksnes kulutustega lapsele, mida lapsevanem lapsele reaalselt teeb, mitte tulevikus võib-olla lapse kasvatamiseks tehtavate vajalike kulutustega. Kohus on seisukohal, et asjaolu, et kostja on tasunud 2010.a. märtsikuu elatise
2. aprillil 2010.a., ei tee elatise maksmist kostja poolt väga ebaregulaarseks ja sageli suure hilinemisega makstuks nagu väidab hageja, ega saa olla ka seetõttu elatise väljamõistmise aluseks kohtuotsusega. Alates 1.juulist 2010.a. jõustunud

(9)7

1. Kohus jätab tulenevalt TsMS § 238 lg 1 ja lg 5 sätestatust otsuse tegemisel arvestamata hageja poolt esitatud väljavõtte XXXkoduleheküljelt XXX eelkooli info kohta lastevanematele, väljavõtte jalgpalliklubi XXX kodulehelt XXX 2009.a. liikmetasu suuruse kohta, väljavõtte XXX kodulehelt ringide tasu suuruste kohta huvikeskuses ja väljavõtte interneti leheküljelt M laagri maksumuse kohta ning kostja poolt esitatud palgatõendi A ja T E OÜ-st koos tõendiga töölepingu lõppemisest 30.04.2010.a., Nordea Panga ja K O vahel sõlmitud laenulepingu
2. juunist 2010.a. ning korteriomandi aadressil XXX, Tallinnas hüpoteegi alt vabastamise kokkuleppe, omandi üleandmise asjaõiguslepingu ja hüpoteegiga koormamise lepingu. Kohus on seisukohal, et nimetatud tõendid ei tõenda ei hageja väidete ega kostja vastuväidete aluseks olevaid asjaolusid. Menetluskulude jaotamine.
3. Hageja on hagi esitamisel taasunud riigilõivu abielulahutuse nõudelt 5000.- krooni. Elatisehagi esitamisel kohtukulusid pooltel RLS §-s 22 lg 1 p 2 kohaselt ei ole. Hageja palub 50 % tasutud menetluskulust jätta kostja kanda, sest hageja väidetel on abielu olnud käesoleva ajani lahutamata PA pahatahtliku vastuseisu tõttu. Kostja sellega ei nõustu ja leiab, et menetluskulud tuleb jätta need kandnud poole kanda. PA väidetel ei ole tema abielulahutusest pahatahtlikult kõrvale hoidunud. Pooled võtsid mõlemad Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajast teineteise vastu esitatud hagid tagasi, sest püüdsid lahendada kõik abikaasadevahelised probleemid rahumeelselt. Menetluskulude jaotamisel poolte vahel juhindub kohus TsMS § 164 sätestatust. Osundatud seadusesätte lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise, kuid sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et kohus võib jagada kulud erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi. Kohus asub seisukohale, et tulenevalt asjaolust, et kohus rahuldab üksnes hageja nõude abielu lahutamiseks ja jätab rahuldamata hageja nõude kostjalt elatise väljamõistmiseks, on õiglane käesolevas tsiviilvaidluses jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda, arvestades ka asjaoluga, et pooltel on ka kohtuvälised menetluskulud, sest neid esindasid menetluses lepingulised esindajad. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine.
4. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind, TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa ja TsMS § 132 lg 1 sätestatust, mille kohaselt eeldatakse, et mittevaralise nõude puhul on hagihind 25.000.- krooni. Tulenevalt eeltoodust ning sellest, et hageja esitas kohtusse hagi abielu lahutamiseks, mis on mittevaraline nõue mille hagihinnaks on 25.000.- krooni ning nõude elatise väljamõistmiseks, mille hagihind on 43.560.- (9 x 4840) krooni ning, et TsMS § 134 lg 1 kohaselt liidetakse Lk

(9)8 ühes hagis sisalduvad nõuded hagihinda arvutades kokku, on käesoleva tsiviilasja hinnaks 68.560.- krooni. Kohtunik: Lk

(9)9