Obsah (6)

§ 29§ 109§ 30§ 130§ 23§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Määruse tegemise aeg ja koht 06. oktoober 2010. a Kentmanni 13 Tallinnas Tsiviilasja number 2-10-18722 Tsiviil

§ 29

lg 1 kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetust, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt võlgnikul on kohustusi 3,8 miljonit krooni ja vara 25 000 krooni. Võlgniku majandustegevus on lõppenud. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse väliseks põhjuseks on

1. aastal alanud üleüldine majanduskriis, mis saavutas oma kõrgpunkti
2. aastal ja mille tõttu osaliselt tööde tellijad muutusid maksejõuetuks. Majanduskriis ehitusturul põhjustas tellimuste arvu vähenemise, tuues kaasa tugeva käibe languse ja müügitulu vähenemise
3. aastal, mille tõttu oli võlgnik sügisel sunnitud lõpetama majandustegevuse. Maksejõuetuse sisemiseks põhjuseks on ajutise halduri hinnangul võlgniku poolt kergekäeliselt antud laenud, mis bilansis on kajastatud kui finantsinvesteeringud summas 1,27 miljonit krooni. Laenud anti võlgniku poolt
4. aasta juunikuus, s.o. ajal, kui majanduskriis juba toimis, kuid ei olnud jõudnud veel kõigisse eluvaldkondadesse. Laenu andmisel ei seatud laenusaaja varale hüpoteeke, tagatiseks oli laenusaaja käibevara, tänu millele ei laeku võlgnikule pankrotimenetlusest midagi. Teiseks sisemiseks maksejõuetuse põhjuseks oli „tööde teostamine iga hinna eest“, arvestamata tellijate maksevõimet ega rahade laekumise reaalsust vastavalt ehituslepingutele. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjusteks ei ole kuriteo tunnustega teod. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad

§ 109kohaselt olla tagasivõitmise hagid.

Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnik on teinud väljamakseid endaga seotud äriühingule 2009. aasta jooksul ja tehtud on ka väljamakseid juhatuse liikmele kokku summas 500 835 krooni. Antud väljamaksed vajaksid edaspidises menetluses täiendavata analüüsi. Ajutine haldur on kontrollinud pisteliselt võlgniku poolt tehtud ülekandeid eesmärgiga, kas võlgnik on teinud makseid ja tehinguid kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega, kahjustamata võlausaldajate huve.

§ 30

lg 1 kohaselt kohus määrab menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse. Käesolevaks ajaks ei ole võlausaldajad oma nõusolekut menetluskulude kandmiseks avaldanud. 2 Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Vastavalt

§ 130

lg 3 likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku, kui pankrotimenetlus lõpetatakse. Vastavalt

§ 23

lg 1 on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja ajutise pankrotihalduri kutseoskusi.

§ 150

lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Ajutise pankrotihalduri töö aruande kohaselt on ajutine pankrotihaldur kulutanud oma ülesannete täitmiseks 30 tundi. Ajutine haldur on taotlenud ajutise halduri tasu 23 600 krooni ja tehtud vajalike kulutuste katteks 2 400 krooni. Kohus leiab, et tasunõue ja kulutused on põhjendatud.

§ 150lg 4 ning Ts

MS § 146 lg 1 p 2 alusel kuulub võlgnikult ja juhatuse liikmetelt solidaarselt välja mõistmisele ajutise halduri tasu 23 600 krooni (lisandub käibemaks) ja kulutused summas 2 400 krooni (lisandub käibemaks) Sirje T a kasuks.

§ 23lg 6 alusel kohus võib hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ts

ÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule VLile. Karin Sonntak Kohtunik 3