Võlgniku majandustegevus on käesolevaks hetkeks lõppenud ning haldurile teadaolevalt puudub võlgniku omanikul võimalused täiendavateks investeeringuteks. Ajutine haldur ei näe antud olukorras võlgniku tegevuse jätkumise võimalusi ning ajutise halduri arvamusel puudub ettevõttel võimalus käesoleval ajal oma senist majandustegevust jätkata ning ei esine võimalust ettevõtte tervendamiseks või saneerimiseks eelkõige põhjusel, et tootmisega seotud kinnistud on võõrandatud. 2
lõige 1 alusel kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.
lg 2 järgi võib kohus lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Ajutine haldur on arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu, kuna tema olemasolevad kohustused märgatavalt ületavad vara suurust ning pankrotmenetlus tuleb lõpetada pankroti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks ja kolmandate isikute vastu nõuete esitamiseks.
lg 3 järgi kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu eespool nimetatud alustel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik, maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Juhul, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti, pankrot tuleb välja kuulutada
Vastavalt pankrotiseaduse § 23 lõikele 1 on ajutisele halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu. Pankrotiseaduse § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Antud asjas leidis ajutine haldur, et võlgniku vara suurus moodustab kokku maksimaalselt 1 981,48 krooni (ja seda sellisel juhul, kui teenuse pakkuja ei kasuta oma õigust tasaarveldada enda nõue äriühingu nõudega tema vastu). 10.08.2010 kohtuistungil võlgniku esindajal vastuväiteid aruandele ei ole. Võlgniku esindajal puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse rahastamiseks. Võlgniku esindajal vastuväiteid aruandele ja halduri tasu taotlusele ei ole. Kohtumääruse põhjendused. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi
) § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.
lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nõuete rahuldamine on vähetõenäoline.
lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Ajutise halduri aruande kohaselt pankrotiavalduse esitamise seisuga, võlgnikul vara hinnanguliselt 1981.48 krooni. Kohustusi on enam kui 2 719 114.26 krooni. Majandustegevust ei ole võlgnikul võimalik jätkata ning pikemas perspektiivis ei näe haldur võimalusi võlgniku tervendamiseks. Võlgnikul reaalselt vara puudub. Ajutine haldur leiab, et võlgniku poolt toodud hinnang maksejõuetuse osas on objektiivne ja vastab tegelikkusele. Samuti puudub tal majandustegevus, mistõttu puudub ka võlgade tasumiseks vajalik sissetulek ning võlad intresside 3 ja viiviste näol pidevalt kasvavad. Kohus nõustub ajutise halduri seisukohaga võlgniku maksejõuetuse kohta, milleks peab ajutine haldur olemasoleva informatsiooni põhjal, et võlgniku majandustegevuse raskused ning pankrotimenetluse algatamine on tingitud üleüldisest halvenenud majandussituatsioonist sh kinnisvaraturul ning ebaõnnestunud ärikontseptsioonist. Ajutise halduri hinnangul maksejõuetuse alguseks võib pidada 2009 aastat. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Ajutine haldur jääb oma seisukohtade juurde ja nende aluseks on võlgniku registrijärgne vara, millest haldur lähtub. Kohus leiab, et kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnikul puudub võimalus võlausaldaja nõuete rahuldamiseks, kuna ta on maksejõuetu ja ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnikul registrijärgne vara puudub ajutise halduri aruande kohaselt. Ajutise halduri tööperioodil ei ole haldur leidnud, et esineks selgeid tagasivõitmise, tagasinõudmise võimalusi pankrotiseaduse mõttes.
lg 5 kohaselt kohus vaadanud pankrotiavalduse läbi, kuulutab kohus pankroti välja, jätab avalduse rahuldamata või lõpetab pankrotimenetluse raugemise tõttu käesoleva seaduse §-s 29 nimetatud alustel. Tulenevalt
lg 3 sätestatust ei lõpeta kohus pankrotimenetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. 06.09.2010 Harju Maakohtu määrusega kohus määras võlgnikul, võlausaldajal või kolmandal isikul maksta kohtu deposiiti eelmärgitud kulutuste katteks 60 000 krooni ning avaldas väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Eelnimetatud summat kohtu deposiiti ei makstud. Asjas kogutud tõenditega - ajutise pankrotihalduri aruanne, vastused ajutise halduri järelpärimistele, vastused registritest järelepärimistele, vastused pankadest järelepärimistele – on tuvastatud, et võlgnik on alaliselt maksejõuetu. Kohus leiab, et
lg 2 alusel tuleb lõpetada võlgniku pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, muu vara puudumise tõttu vastavalt halduri poolt taotletule. Lähtuvalt
lg 3 vabastada ajutine pankrotihaldur ülesannete täitmisest pärast võlgniku registrist kustutamist. Anda dokumendid hoiule võlgniku juhatuse liikmele EMle.
kohaselt pankrotimenetluse kulud on ajutise halduri tasu, ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks ja kohtukulud.
lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel on ajutine pankrotihaldur esitanud taotluse, mille kohaselt ajutise pankrotihalduri töötasuks 22 500 krooni ja kulutusteks 1530 krooni ja välja mõista eelnimetatud summad võlgniku juhatuse liikmelt. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskust. Tulenevalt
lg 1 on haldur taotlenud pankrotimenetlus lõpetada raugemise tõttu, juhul kui menetluse jätkamiseks ei tasu keegi võlausaldajaist pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summat, kuna võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskust. Kuna ajutisel halduril on õigus saada tasu ja nõuda kulutuste hüvitamist, 4 peab kohus põhjendatuks ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutused välja mõista võlgniku juhatuse liikmelt lähtuvalt
lg 1 ja sama paragrahvi lg 4 kohaselt vastavalt halduri poolt taotletule so töötasu 22 500 krooni ja kulutused 1530 krooni. Lukiina Vismann kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.