F 3-10-2188 Kohtuotsus Eesti Vabariigi nimel Pärnus, 30. septembril 2010.a., Tallinna Halduskohtu kohtunik Aivar Koppel, vaatas kirjalikus menetluses läbi H. M’a tühistamiskaebuse Pärnu Linnavalitsuse

) § 223 lõike 3 punktist 3 tulenevalt on õigus jätta toimetuleku toetus määramata, kui valla- või linnavalitsuse vastav komisjon leiab, et toimetulekutoetuse taotleja kasutuses või omandis olevad vallas- ja kinnisasjad tagavad temale toimetulekuks piisavad elatusvahendid. Sotsiaalnõustamise käigus on H. Male nii varasemalt kui ka nüüd korduvalt selgitatud, et varade kasutamise läbi oleks tal võimalus tagada oma toimetulekuks vajalikud rahalised vahendid, kuid taotleja ei soovi jätkuvalt selles osas midagi ette võtta. Kaebuse kohaselt asjaolu, et avaldajale kuulub kaks korterit ja mõtteline osa kinnistust H vallas, ei tähenda toimetulekuks piisavate elatusvahendite olemasolu. Kahetoalise kõigi mugavustega korteri, mis asub M6 Pärnu linnas, ostsid kaebajale peale ülikooli lõpetamist tema vanemad. Korter on sisustatud spetsiaalselt selle korteri jaoks ostetud mööblikomplektidega, mis ei mahuks väiksematesse tubadesse. Viimase paari aasta jooksul on korteris asuv sanitaartehnika muutunud kasutamiskõlbmatuks. Alates 2009 septembrist on tasumata kommunaalmaksed, KÜ plaanib võla sisse nõuda kohtu kaudu. Korter, mis asub aadressil S on kaebaja endine vanematekodu, kus avaldaja on elanud alates 5 eluaastast. S39 elumaja on ehitatud ca 70 aastat tagasi ja amortiseerunud. Nimetatud hoones asuva kaebaja kasutuses oleva korteri seinad, aknad ja laed on nii lagunenud, et talvel pakasega oli toas sooja 2-5 C. Korteris asuvat lagunenud pliiti ei ole võimalik küttekehana kasutada. Korterit on võimalik kasutada vanematest jäänud asjade hoiupaigana, kuid mitte elamiskohana. Läänemaal, H vallas asub Võru talumaja on ehitatud ca 100 aastat tagasi ning selle viimane alaline elanik oli kuni oma surmani 1995.a. H. Ma ema. Tagastatud talumaad müüdi ema ja õe poolt nende eluajal. Tulenevalt eeltoodust leiab kaebaja, et tema kasutuses olevad vallas ja kinnisasjad ei taga talle piisavaid elatusvahendeid ning jätab ta ilma rahalisest toetusest kus ta vajab pidevalt raha ravimite ostmiseks. Pärnu Linnavalitsuse Sotsiaalhoolekandekomisjoni 28.07.2010 otsus nr 210.17/18 tuleb tühistada. Täiendavas seisukohas Pärnu Linnavalitsuse vastusele märgib H. M, et vastustaja peab arvestama asjaoluga, et kaebajale kuuluva kinnisvara puhul on tegemist vanemate ja vanavanemate endiste elukohtadega, kus asuvate asjade hulgas on mälestusesemed, mida prügimäele viia pole sünnis. Vastustaja kaebusega ei nõustu. Vastuväidete kohaselt otsustas Pärnu Linnavalitsuse hoolekande komisjon keelduda kaebuse esitajale toimetuleku toetuse määramisest 2010 aasta juuli kuu eest, kuna kaebuse esitaja kasutuses või omandis olevad vallas- ja kinnisasjad tagavad temale toimetulekuks piisavad elatusvahendid. Kinnistusraamatu andmete järgi kuuluvad kaebuse esitajale kaks korteriomandit Pärnu linnas ja ½ kaasomandist Läänemaa, H valla, K küla, 14,75 hektari suurusest Võru kinnistust. Vastustaja hinnangul ei ole kõik eeltoodud kinnisajad vajalikud kaebuse esitaja minimaalsete eluks vajalike tingimuste loomiseks. Kaebaja küll väidab, et Pärnus Stn 4 asuv eluruum on halvas seisukorras, kuid just seda eluruumi kasutab ta oma peamise „viibimiskohana“. Isegi juhul, kui Pärnus, Stn eluruum on halvas seisukorras ja seda ei peaks saama kasutada eluruumina, siis ei muuda see olematuks fakti, et taotleja omab kinnisvara, millega oleks 2 võimalik teenida tulu. Kaebaja ei ole suutnud anda asjakohaseid selgitusi selle kohta , milleks ta vajab teisi talle kuuluvaid kinnisvarasid. Väärib märkimist, et on H. M vaidlustanud varem samadel alustel ka Pärnu Linnavalitsuse hoolekandekomisjoni 29.04.2007 protokollilise otsuse nr 12 (haldusasi nr 3-07-944) ja 17.05.2007 protokollilise otsuse nr 14 (haldusasjas nr 3-07-1220). Mõlemas nimetatud kaasuses juhtisid nii halduskohus kui ka ringkonnakohus kaebuse esitaja tähelepanu sellele, et ükski objektiivne põhjus ei takista kaebajal teenimast äraelamiseks vajalikku tulu temale kuuluva kinnisvara arvelt. Antud juhul kaalus Pärnu Linnavalitsuse hoolekandekomisjon kõiki kaebuse esitaja poolt 23.07.2010 esitatud toimetulekutoetuse taotluse asjaolusid ja leidis, et tegelikult ei ole taotleja varaline seis võrreldes varasemaga muutunud. H. M omab sama kinnisvara, mida ta omas ka 2007 aastal. Kuivõrd 2010 aasta juuli kuu toimetulekutoetuse taotlemisel ei olnud kaebuse esitajal ühtegi uut asjaolu varade kasutamise seisukohalt esitada, leidis Pärnu Linnavalitsuse hoolekandekomisjon, et järjekordse toimetulekutoetuse määramine ei ole enam põhjendatud olukorras, kus isik jätkuvalt keeldub oma vara kasutamisest üürimise/rentimise või müümise teel enda toimetuleku tagamiseks. Kaebuse esitaja väited temale kuuluvate korteriomandite seisukorra kohta on antud juhul asjasse mittepuutuvad. Korteriomandite üldseisund võib küll mõjutada korteriomandite üüri või müügihinda või tingimusi, kuid kindlasti ei välista see asjaolu nende kinnisvaradega tehingute tegemist. Samuti on põhjendamatu ja asjasse mittepuutuv kaebaja taotlus vaatluse korraldamiseks Pärnus, Stn 39 elumajas. On tõendatud ja ei ole vaidlust selle üle, et kaebuse esitaja „viibib“ alaliselt Stn elumaja korteris nr, mis on käsitletav kaebuse esitaja elukohana. Käesoleva kaebuse pinnal ei oma tegelikult vähimatki tähtsust asjaolu, millises seisukorras kaebaja poolt „viibimiseks“ kasutatav korter on. Korteri üldine seisukord ei kuulu toimetulekutoetuse määramisel arvestamisele. Kokkuvõtvalt on vastustaja seisukohal, et kaebajal on reaalselt võimalik enda toimetulekut tagada oma kinnisvara osalise väljaüürimisega/rentimisega või näiteks mõne vara müügiga (tl 20-22). Neid võimalusi on linnavalitsuse sotsiaalosakond H. Male korduvalt selgitanud. Täiendavas vastuses (tl 36) kinnitab vastustaja veelkord, et H. Mal puudub toimetuleku saamise õigus. Vastustaja ei saa aga nõustuda kaebaja väitega nagu oleks teda (kui abitus seisundis olevat isikut) käesoleval juhul jäetud vajaliku abita. Kuivõrd H. M omab käesoleval juhul piisaval hulgal sellist kinnisvara, mis tagab temale toimetulekuks piisavad vahendid, siis ei saa sellist isikut käsitleda kui abitus seisundis olevat isikut, s.t. mõistlikult võttes on sellistel isikul võimalik tagada enda toimetulek, kuid iseküsimus on selles, kas nimetatud isik seda ise soovib. Kui jätta kõrvale asjaolu, et isikul on olemas piisavad vahendid oma toimetuleku tagamiseks, siis on erakorralisteks ja ettenägematutes olukordades sellistel isikutel võimalik taotleda ka muid erakorralisi sotsiaalteenuseid (kui puuduvad vahendid söögi ostmiseks vms). Pärnu Linnavalitsus on sellistel puhkudel üldjuhul osutanud nendele isikutele alati vältimatut erakorralist abi, mis käsitleb abi riiete, toidu jms. näol. Nimetatud võimalust on Pärnu Linnavalitsuse sotsiaalosakonna sotsiaalkonsultant kaebuse esitajale varasemalt selgitanud, kuid kaebaja pole vältimatut abi soovinud. K o h t u s e i s u k o h t: 3 Kaebaja kirjaliku seletuse kohaselt pöördus ta 2010 juuli kuus Pärnu Linnavalitsuse sotsiaalhoolekandeosakonna poole toimetuleku toetuse saamiseks. Pärnu Linnavalitsuse hoolekandekomisjoni 27.07.2010 protokollilise otsuse nr 2-10.17/18 piga „H. M’a toimetulekutoetuse taotlus“ jäeti kaebajale toimetulekutoetus määramata „ kuna taotleja kasutuses või omandis olevad vallas- ja kinnisasjas võimaldavad temale tagada toimetulekuks piisavad elatusvahendid“

§ 3

lg 1 p 2 ja 3 kohaselt on sotsiaalhoolekande põhimõtteks muuhulgas isiku vastutus enda ja oma perekonnaliikmete toimetuleku eest ning abi andmise kohustus, kui isiku ja perekonna võimalused toimetulekuks ei ole piisavad. Toimetulekutoetuse andmise tingimused on sätestatud

§ 22

ning toetuse määrajale on antud diskretsiooniõigus.

§ 223

lg 3 p 3 kohaselt võib valla- või linnavalitsus jätta toimetulekutoetuse määramata, kui valla- või linnavalitsuse vastav komisjon leiab, et toimetulekutoetuse taotleja või tema perekonna kasutuses või omandis olevad vallas- ja kinnisasjad tagavad temale või perekonnale toimetulekuks piisavad elatusvahendid. Seega võib valla või linnavalitsus jätta toimetulekutoetuse määramata vaatamata ebapiisavale kuusissetulekule juhul, kui leitakse, et isikul on toimetulekuks piisavalt vahendeid ning toimetuleku võimalusena tuleb käsitleda ka näiteks sellise vara müümist, mis pole vajalik isiku põhjendatud vajaduste rahuldamiseks. Kaebuse esitajal on käesoleval ajal Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna registriandmetel kolm kinnisasja :

1. elamumaa, Pärnu linn, M tn (registriosa nr .., katastritunnus ..) , . mõtteline osa ja reaalosana eluruum nr 106;
2. elamumaa, Pärnu linnas, Stn (registriosa nr .., katastritunnus ..), . mõttelist osa kinnistust ja reaalosana eluruum nr 4;
3. maatulundusmaa, H vald, K küla, (registriosa nr .., katastritunnus ..), pindalaga 14,75 ha ½ kaasomandist. Kaebaja väidete kohaselt on eelpool nimetatud kinnistute näol tegemist tema vanemate ja vanavanemate endiste elukohtadega. Reaalselt kasutab kaebaja oma elukohana Stn asuvat korterit. Seega omab kaebaja rohkem kui ühte korteriomandit/eluruumi.

§ 223

lg 42 kohaselt ei või valla- või linnavalitsus jätta toimetulekutoetust määramata käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 3 nimetatud põhjendusel, kui toimetulekutoetuse taotleja või tema perekonna kasutuses või omandis on ainult üks aastaringselt elamiseks kasutatav eluruum ning elamiseks, õppimiseks ja töötamiseks hädavajalikud esemed. Kaebuse materjalidest nähtuvalt pole kaebajal teisi pereliikmeid, seega on ta korteriomandite ainukasutaja. Kaebaja on märkinud varasemas kaebuses (haldusasjas nr 3-06-2443) , et 90ndate aastate lõpus üüris ta oma M tn korteri välja. Oma erinevatel aastatel 2006, 2007 ja aastaaegadel esitatud avaldustes/ taotlustes on kaebaja jätkuvalt märkinud oma postiaadressiks S korteri aadressi. Käesolevas asjas on H. M kinnitanud, et ei ole 2010 aastal oma M tänava korteris käinud. Seega kasutab kaebaja juba pikaajaliselt oma peamise elukohana S tänaval asuvat korterit, mitte aga kõigi mugavustega kahe toalist möbleeritud M tn korterit. Järelikult ei saa 4 teist (M tänaval asuvat) korteriomandit seaduse mõttes käsitleda taotlejale eluks hädavajaliku varana olukorras kus avaldaja ise faktiliselt elab püsivalt mujal. Kaebaja ei ole ise välja toonud ühtki arvestatavat põhjendust, miks tal pole võimalik vaba M tänava korteriomandit üürile anda või müüa ja K küla põllumaad välja rentida. Asjaolu, et S tänava korter on väidetavalt väiksemate mugavustega ja külmavõitu ei oma olukorras, kas kaebaja seda juba aastaid elamiseks kasutab ja M tänava korterit lihtsalt talle kallite asjade hoiukohana peab, tähendust. Tallinna Halduskohus on mitmel korral lahendanud H. M kaebusi toimetulekutoetustest keeldumistele. Käesolevas asjas esitatud kaebuse väited kattuvad haldusasjades 3-07-870 ja 307-1220 kaebustes toodud väidetega. Tallinna Ringkonnakohtu 08.04.2008 määruses (haldusasjas nr 3-07-1220) leiti, et „mõistlik ei oleks eeldada, et riik peab üleval pidama kinnisasjade omanikke seetõttu, et nad ei nõustu oma kinnisvara realiseerima ega raha eest kasutusse andma ning puuduvad käibevahendid“. Põhimõtet, et abi osutamisel tuleb kontrollida abi otsija sissetulekuid ja varalisi vahekordi on rõhutanud ka riigikontroll oma kontrollaruande nr OSIII-2-6/06/17 28.03.2006 punktis 4 „ Riigieelarvest omavalitsustele toimetulekuks antud rahade kasutamine“. Kohtu hinnangul on Pärnu Linnavalitsuse sotsiaalosakonna hoolekandekomisjon oma otsuse nr 2-10.17/18 vastuvõtmisel põhjalikult analüüsinud kaebajale kuuluva vara kasutamisvõimalusi. Kaebaja viitab küll asjaolule, et korterite halvast seisukorrast tingituna polegi võimalik neid müüa, korralikke üürnikke pole võimalik leida ning kaasomandis oleva kinnistu võõrandamine või rendileandmine pole reaalne. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja poolt nimetatud põhjendused pole piisavad tõendamaks seda, et varasid ei ole võimalik kasutada. Õige on, et kinnisvara üldseisund mõjutab tehingu hinda, mis aga ei välista tehingu tegemist ennast. See, kui kaebaja ise ei soovi oma vallas- või kinnisvara arvelt tagada enda toimetulekuks piisavaid elatusvahendeid on kaebaja enda valik. Põhjendatud on vastustaja järeldus, et kaebajal on võimalik kasutada talle kuuluvat vara oma toimetuleku parandamiseks. Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna väljavõtte järgi (tl 23) on M tänava korteri suuruseks 53 m2 ning Äripäeva andmetel (nr 171