KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Vaheotsus aegumise kohaldamise taotluse suhtes Tsiviilasja number 2-04-1505 Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Otsuse avalikult teatavaks teg

§ 222alusel hageja taotleb selle summa kahjuna kostjalt välja mõista.

04.07.2005 hageja täiendas hagi ning esitas kostja vastu kanalisatsioonitrassi puuduste kõrvaldamiseks kohustamise nõude. Sellest nõudest hageja 31.08.2010 kohtuistungil loobus, kuna vahepeal on olukord muutunud ning vaidlusaluse trassi omandiõigus on üle antud AS-le VV. Seoses trasside üleandmisega on väiksem ka hageja kahjunõue, 31.08.2010 hageja nimetas kahjusumma ligikaudseks suuruseks 140 000 krooni, kahjusummaks on hageja poolt trassi ehitamiseks kantud kulude ja AS-ilt VV trassi üleandmisel saadud kompensatsioonisumma vahe. KOSTJA VASTUS Kostja 09.12.2004 kirjalikus vastuses hagi ei tunnistanud. Töö teostamise aluseks olnud vee- ja kanalisatsioonitrassi ehituse projekt oli vigadega ja selle järgi ei olnud võimalik töötavat trassi ehitada. Eelvoolutorustiku põhja kõrguseks oli projektis märgitud 34,74 m tegelikkuses olnud 35 m asemel. Puuduse avastas kostja tööde teostamise käigus ning ekslikud andmed projektis nõudsid torustiku kalde vähendamist. Muudatused projektis tegi projekti koostaja MKomakäeliselt. MK oli samaaegselt ka tellijapoolne tehnilise järelevalve teostaja ning 2 allkirjastas tellija esindaja/järelevalve teostajana ehitustööde päeviku kanded. Olukorrast teavitati ka tellija esindajat L. H t, kes viibis isiklikult muudatuste tegemise juures. Ehitaja ei pea kahtlema projekti õigsuses ega kontrollima kõrgusmärke, kuid professionaalse ettevõtjana kostja tegutses oskuslikult ja tellija huvides, säästes sellega hagejale ca 315 000 krooni. Kostja ei tegutsenud omavoliliselt ega rikkunud tellija teavitamise kohustust. 06.08.2001 kostja hinnapakkumises olid kanalisatsioonitoru ja sellel vastavad kaevud pakutud 160 mm läbimõõduga, seega lepingu sõlmimisel oli hageja teadlik 160 mm läbimõõduga toru kasutamisest. Soosepa tee kanalisatsiooni eelvooluks oli 2000.a. ehitatud Lageda tee 160 mm läbimõõduga kanalisatsioon. 2002.a. seoses samale trassile 315 mm läbimõõduga kanalisatsioonitorustiku ehitamisega likvideeriti Lageda tee 160 mm läbimõõduga torustik. Kostja poolt tööde lõpetamisel hageja ei taotlenud liitumist ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga, pärast 2002.a. Lageda tee trassi ümberehitust võib see tõepoolest olla võimatu. Samas hageja ei ole tõendanud, et on esitanud taotluse ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga liitumiseks või et vastav taotlus on jäetud rahuldamata. Hageja kahjunõude suurus on tõendamata. Hageja ei ole tõendanud AS-ilt VV kompensatsiooni taotlemist või kanalisatsioonitrassi ehitamise kulude kompenseerimisest keeldumist AS VV poolt. Kostja taotleb jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. KOHTUISTUNG 31.08.2010 kohtuistungil hageja selgitas, et 2001.a. võttis hageja trassi vastu ja allkirjastas vastava akti pärast seda, kui trassi olid üle vaadanud AS VS(praeguse ärinimega AS VV) esindaja ja projekteerija/tellija järelevalve esindaja MK ning viimane oli akti allkirjastanud. Hageja seletas, et sai 2002.a. lõpus seoses kõrvalasuva maaüksuse kanalisatsioonitrassi kavandatava liitmisega hageja tellimusel ehitatud trassiga juhuslikult teada, et hageja trassid ei vasta nõuetele. Teostusjooniste alusel 2002.a. anti hinnang, et trassid ei ole ehitatud projekti järgi. Hageja kinnitas, et sai teostusjoonised kätte 2001.a. pärast trasside survestamist, kuid keegi ei juhtinud hageja tähelepanu, et teostusjoonised erinevad projektist. Kostja kohtuistungil taotles aegumise kohaldamist: hageja kinnitas, et sai teostusjoonised 2001, kostjal ei olnud takistust jooniste ja teostatud tööde vastavust projektile kontrollida. Vaidlusaluse trassi andis kostja hagejale üle aktiga 01.11.2001.

§ 367

sätestab töö puudustest tulenevate nõuete esitamise tähtajaks maksimaalselt 1 aasta töö vastuvõtmisest. Kostja taotles hagi aegumise küsimus lahendada vaheotsusega. Hageja vaidles vastu hagi aegumisele, kuid ei vaielnud vaheotsuse tegemisele vastu. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 449 lg 3 kohaselt kohus võib teha vaheotsuse ka aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle.
2. Hageja on kohtule esitanud kahju hüvitamise nõude. Kahjunõude aluseks on asjaolu, et kostja rikkus 03.09.2001 tööettevõtulepingust tulenevaid kohustusi ning tehtud töö ei vastanud lepingu lisaks olevale projektile. Vaidlust ei ole, et tööd on üle antud 01.11.2001 üle-andmise vastuvõtmise aktiga, tööettevõtulepingu punkti 6.
3. kohaselt kostja andis töödele 2-aastase garantii ning garantiiaja jooksul, 08.09.2003 esitas hageja kostjale puuduste kohta esimese kiriku pretensiooni. 3
4. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõigusseaduse (VÕSRS) § 2 kohaselt asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 1.juulit 2002, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. VÕSRS § 9 lg 1 järgi tsiviilseadustiku üldosa seaduse ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne
5. juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele. Aegumise algusele, peatumisele ja katkemisele kohaldatakse enne
6. juulit 2002 kehtinud seadust, kui aegumine on alanud, peatunud või katkenud enne
7. juulit
8. Eeltoodu alusel tuleb pooltevahelisele võlasuhtele kohaldada lepingu sõlmimise ja võlgnevuse tekkimise ajal kehtinud tsiviilkoodeksi (

) vastavaid sätteid. 4. 01.09.1994 jõustunud ja kuni 30.06.2002 kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS1994) § 113 lg 1 sätestas hagi korras õiguste kaitse üldiseks aegumistähtajaks 10 aastat, välja arvatud nõuded, mille kohta on seaduses sätestatud lühendatud aegumistähtaeg või mille kohta aegumist ei kohaldata. Aegumistähtaja kulg algab päevast, mil isik sai teada või pidi teada saama oma õiguse rikkumisest. Seaduses võib sätestada hagemisõiguse tekkimise muu aja (TsÜS1994 § 116).

§ 367

lg 1 sätestas, et hagi ettevõtja kõrvalekaldumiste üle lepingu tingimustest, mis halvendavad tööd, või muude puuduste üle töös võib tellija esitada 6 kuu jooksul, arvates töö vastuvõtmise päevast, kui aga puudusi ei võidud avastada töö tavalise vastuvõtmise juures – ühe aasta jooksul. Tulenevalt sama paragrahvi teisest lõikest on hagi esitamiseks nende puuduste üle ehitistes või rajatistes, mida ei võidud avastada töö tavalise vastuvõtu viisi juures, kolm aastat töö vastuvõtmise päevast arvates, kui vähemalt üks pooltest on kodanik.

§ 367

lg 3 sätestab, et seaduse või töövõtulepinguga ettenähtud garantiiajal puuduste kõrvaldamise avalduse esitamise korral algab aegumistähtaja kulg puuduste kohta avalduse tegemise päevast. 5. Hageja sõlmis vaidlusaluse töövõtulepingu füüsilise isikuna (kodanikuna tsiviilkoodeksis kasutatud mõistes). Kanalisatsioonitrassi tööde vastuvõtmise ajaks olid trasside kaevikud kinni aetud, mistõttu ei olnud hageja väidetud puudusi - projektile mittevastava läbimõõduga toru kasutamist ja trassi ebaõiget kallet – kohtu hinnangul võimalik avastada töö tavalise vastuvõtu viisi juures. Aegumise seisukohast ei oma tähtsust, et hagejal oli võimalik puudused tuvastada teostusjooniste ja ehitusprojekti võrdlemisel, kuid see asjaolu võib mõjutada kostjal töö puuduste tõttu hagejale väidetavalt tekkinud kahju hüvitamise kohustuse tekkimist. Hageja esindaja 31.08.2010 kohtuistungil kinnitas, et hageja allkirjastas töö üleandmise-vastuvõtmise akti pärast seda, kui teostatud tööd olid üle vaadanud nii AS VS esindaja, kui ka projekteerija ja hageja omaniku järelevalvet teostanud isik. Samuti hageja kinnitas, et puudused avastati 2002.a. lõpus just teostusjooniste ja projekti võrdlemisel. Kohus leiab, et olukorras, kus asjatundjad olid teostatud tööd heaks kiitnud ning tööde tellijaks on füüsiline isik, ei saa tavapärase vastuvõtuviisi juures eeldada tellija poolt enne tööde vastuvõtmist teostusjooniste ja projekti võrdlemist. Eeltoodust tulenevalt ei olnud vaadeldaval juhul tavapärase vastuvõtuviisi juures puudused avastatavad. Seega vastavalt

§ 367

lg-tele 2 ja 3 oli käesolevas asjas töö puuduste kohta nõude esitamise tähtaeg 3 aastat alates puuduste kohta garantiiajal avalduse esitamisest. Tsiviilkoodeksi järgi hakanuks töö puudustest tulenevate nõuete aegumistähtaeg kulgema 09.09.2003 ning nõue aegunuks 08.09.2006. 01.07.2002 hakkasid kehtima võlaõigusseadus ja uus tsiviilseadustiku üldosa seadus ning tsiviilkoodeks muutus kehtetuks. Selleks ajaks ei olnud

S § 367 alusel hageja nõude aegumistähtaeg veel alanud. Tulenevalt VÕSRS § 9 lg-st 1 tuleb aegumise algusele seega kohaldada kehtiva tsiviilseadustiku üldosa seaduses (TsÜS) ja võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut. TsÜS § 146 lg 1 sätestab tehingust tuleneva nõude üldiseks aegumistähtajaks 3 aastat. TsÜS § 146 lg 2 kohaselt on ehitise puuduste tõttu töövõtulepingust tuleneva nõude aegumistähtaeg 5 aastat. Ehitusseaduse (EhS) § 2 lg 1 teise lause ja lg 3 järgi on ehitiseks ka kanalisatsioonitrass kui rajatis. Eeltoodust tulenevalt kohaldub hageja nõudele 5 aastane aegumistähtaeg. 4 TsÜS § 147 lg 1 kohaselt aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 651 lg 1 järgi algab töö lepingutingimustele mittevastavusest tulenevate nõuete aegumistähtaeg töö valmimisest. Kuna töö 01.11.2001 vastuvõtmise ajal kehtinud

§367

lg 3 sätestas aegumistähtaja alguse võlaõigusseadusest erinevalt (töö vastuvõtmise aja asemel algas

järgi aegumine puuduste kõrvaldamiseks garantiiajal avalduse esitamisest) ning võlaõigusseaduses ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse aegumise kohta sätestatut saab kohaldada alates 01.07.2002, siis tuleb TsÜS § 146 lg-s 2 sätestatud 5 aastase aegumistähtaja algust hageja nõude puhul arvestada alates 01.07.

1. Seega hageja nõude aegumistähtaeg lõppenuks 30.06.2007 kell 24:
2. Hagi on esitatud 03.11.2004, seega enne aegumistähtaja lõppemist.
3. Eeltoodu alusel kohus jätab rahuldamata kostja taotluse aegumise kohaldamiseks ning jätkab tsiviilasja menetlust. Kohus määrab hagejale tähtpäeva nõudesumma täpsustamiseks ja nõude täiendavaks tõendamiseks.
4. 31.08.2010 kohtuistungil hageja loobus nõudest kohustada kostjat puudused kõrvaldama. Tulenevalt TsMS § 429 lg-test 1 ja 2 hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse; kohtuistungil avaldatud hagist loobumine protokollitakse. TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel kohus lõpetab selle nõude osas menetluse. Heli Käpp Kohtunik 5