2. Mõista Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuselt Letofin AS kasuks välja 14 150 (neliteist tuhat ükssada viiskümmend) krooni menetluskulude katteks (
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1
3. Letofin AS teatas 30.08.2010 kohtule, et kaebajal puudub kaebuse läbivaatamiseks põhjendatud huvi ja ta nõustub menetluse lõpetamisega ning haldusasja menetluse lõpetamine hõlmab määruskaebuse menetlemise lõpetamist. Kaebaja palus vastustajalt
lg 5 alusel välja mõista menetluskulud 13 950 krooni ja
4. PMTK leidis 07.09.2010 vastuses, et taotlus menetluskulude väljamõistmiseks ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata, sest
lg 5 kohaselt kannab vastustaja üksnes kohtukulud, mitte kõik menetluskulud
09.09.2010 esitas PMTK täiendava seisukoha. Maksuhaldur leidis, et kui kohus peab menetluskulude vastustajalt väljamõistmist siiski põhjendatuks, tuleb menetluskulusid
Maksuhalduri arvates ei ole usutav, et määruskaebuse koostamisele võis kaebajat esindanud kogenud advokaadil kuluda pool esialgse kaebuse koostamisele kulunud ajast, s.o 2,5 tundi. PMTK arvates tuleks menetluskulude vastustajalt väljamõistmise korral neid kolmandiku võrra vähendada. KOHTU PÕHJENDUSED 4.
lg 1 p 4 alusel lõpetab halduskohus menetluse, kui kaevatav haldusakt on kehtetuks tunnistatud, välja arvatud, kui kaebuse esitajal on asja läbivaatamiseks põhjendatud huvi. Kuna PMTK on kaevatud haldusakti kehtetuks tunnistanud ja kaebajal asja läbivaatamiseks põhjendatud huvi ei ole, lõpetab kohus haldusasja menetluse. Kohus selgitab, et menetluse lõpetamise korral ei saa isik uuesti pöörduda kohtusse samas asjas (
5.
lg 4 p 4 alusel tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse põhjusel, et kaevatav haldusakt on kehtetuks tunnistatud. Letofin AS esitas kaebuselt riigilõivu 250 krooni tasumise kohta kuludokumendi (06.08.2010 maksekorraldus, tl 11) ja kohus on kontrollinud riigilõivu reaalset tasumist. Seega tuleb kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv kaebajale tagastada. Kohus nõustub kaebajaga, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise peale esitatud määruskaebust ei ole haldusasja menetluse lõpetamise tõttu vaja eraldi läbi vaadata. Seega tuleb määrusekaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 200 krooni (19.08.2010 maksekorraldus, tl 72) tagastada riigilõivuseaduse § 15 lg 1 p 5 alusel. Kuigi määruskaebuse esitamisel tasus riigile kaebaja eest riigilõivu Advokaadibüroo Casus OÜ, on kaebaja juba tasunud riigilõivu eest advokaadibüroole (tl 88-89). TsMS § 150 lg 4 kolmanda lause alusel on võimalik riigilõiv tagastada isikule, kelle eest riigilõiv tasuti. 2 Kuna esialgse õiguskaitse taotluse on kohus 12.08.2010 määrusega juba lahendanud, s.t lõivustatav toiming on sooritatud, ja halduskohtumenetluse seadustik ega riigilõivuseadus ei näe ette riigilõivu tagastamist kohtumäärusega rahuldamata jäetud esialgse õiguskaitse taotluselt, jääb riigilõivu tagastamise taotlus selles osas rahuldamata. Seega tuleb kokku kaebajale tagastada riigilõiv summas 450 krooni selle kandmisega Letofin AS kontole nr 10220014567011 AS-s SEB Pank. 6.
lg 5 kohaselt kannab vastustaja kohtukulud, kui kohus lõpetab menetluse sama seaduse § 24 lg 1 p 4 sätestatud alusel.
lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta.
Menetluskulude kandmist kinnitavad arve ja maksekorralduse koopiad (tl 88-89). Kohus leiab, et kulud õigusabile summas 13 950 krooni (koos käibemaksuga) on asja keerukust ja mahtu arvestades põhjendatud ning see summa tuleb täies mahus vastustajalt välja mõista. Vastuseks PMTK taotlusele jätta menetluskulude taotlus rahuldamata märgib kohus, et kuigi
lg-s 5 on kasutatud mõistet "kohtukulud", tuleb selle mõiste sisu ja maht samastada
lg-s 1 defineeritava mõiste "menetluskulud" omadega (vt Riigikohtu 07.05.2008 määrus asjas nr 3-3-1-85-07).
septembril 2006. a jõustunud halduskohtumenetluse seadustiku ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadusega, jagunevad menetluskulud kohtukuludeks ja kohtuvälisteks kuludeks, kusjuures viimased hõlmavad muuhulgas menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulusid. On väheusutav, et seadusandja oleks taotluslikult soovinud silmas pidada kohtukulusid kitsamas tähenduses, vaid mõistis selle all menetluskulusid laiemalt, mida kinnitab ka vastava seaduse seletuskiri (vt Riigikohtu 09.04.2007 määrus asjas nr 3-3-1-92-06). Kohtu arvates ei saa ka määruskaebuse koostamiseks kulunud aega – 2,5 tundi – pidada määruskaebuse mahtu ja sisu arvestades ülemääraseks. Kuna kaebaja 30.08.2010 taotlusest nähtuvalt on kaebaja selge eesmärk kõigi kohtumenetluses kantud kulude hüvitamine, tuleb esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõiv 200 krooni
Seega kokku tuleb vastustajalt
lg 5 ja § 93 lg 5 alusel kaebuse esitaja kasuks välja mõista 14 150 (13 950 + 200) krooni. Monika Laatsit 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.