2. Mõista Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuselt Paargu OÜ kasuks välja 12 960 (kaksteist tuhat üheksasada kuuskümmend) krooni menetluskulude katteks (
MS § 150 lg 4).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Paargu OÜ teatas 03.09.2010, et nõustub menetluse lõpetamisega ning esitas menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid. Kaebaja palus vastustajalt
lg 5 alusel välja mõista menetluskulud 16 200 krooni ja
lg 4 p 4 alusel tagastada kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 250 krooni (tl 24-26). 5. PMTK leidis 13.09.2010 vastuses, et taotlus menetluskulude väljamõistmiseks ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata, sest
lg 5 kohaselt kannab vastustaja üksnes kohtukulud, mitte kõik menetluskulud
Kui kohus peab menetluskulude vastustajalt väljamõistmist siiski põhjendatuks, tuleb asja mahtu ja keerukust arvestades menetluskulusid
Kaebaja esindajalt tuleb eeldada professionaalsust seaduste ja kohtupraktika tundmisel ning kaebaja esindaja on kohtule esitanud erinevates asjades mitmeid identse sisuga kaebusi. KOHTU PÕHJENDUSED 6.
lg 1 p 4 alusel lõpetab halduskohus menetluse, kui kaevatav haldusakt on kehtetuks tunnistatud, välja arvatud, kui kaebuse esitajal on asja läbivaatamiseks põhjendatud huvi. Kuna PMTK on kaevatud haldusakti kehtetuks tunnistanud ja kaebajal asja läbivaatamiseks põhjendatud huvi ei ole, lõpetab kohus haldusasja menetluse. Kohus selgitab, et menetluse lõpetamise korral ei saa isik uuesti pöörduda kohtusse samas asjas (
7.
lg 4 p 4 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv menetluse lõpetamisel muu hulgas juhul, kui kaevatav haldusakt on kehtetuks tunnistatud. Paargu OÜ esindaja esitas kaebuselt riigilõivu 250 krooni tasumise kohta kuludokumendi (Swedbank AS maksekorraldus, 10.08.2010, tl 8), kohus on kontrollinud riigilõivu reaalset tasumist ja kaebaja taotluses on olemas riigilõivu tagastamiseks vajalikud andmed. Kuigi riigilõivu on kaebaja eest riigile tasunud Advokaadibüroo Casus OÜ, on kaebaja tasunud riigilõivu eest advokaadibüroole (tl 25-26). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 150 lg 4 kolmanda lause alusel on võimalik riigilõiv tagastada isikule, kelle eest riigilõiv tasuti. Seega tuleb kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv tagastada selle kandmisega Paargu OÜ kontole nr 1120218289 Swedbank AS-s. 8.
lg 5 kohaselt kannab vastustaja kohtukulud, kui kohus lõpetab menetluse
lõike 1 punktis 4 sätestatud alusel.
Vajalike ja põhjendatud menetluskulude väljamõistmise otsustamiseks tuleb analüüsida kaebuse koostamiseks läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ning kaebuse koostamise keerukust ja ajamahukust (Riigikohtu 18.05.2009 määrus haldusasjas nr 3-3-1-28-09). Kohtul on kohtuasja keerukuse hindamisel ulatuslik hindamisruum (Riigikohtu 30.11.2005 määrus haldusasjas nr 3-3-1-70-05). Paargu OÜ-le esitatud arve spetsifikatsiooni kohaselt kulus kaebuse koostamiseks kokku 7 tundi ja 30 minutit. Kohtu arvates on õigusabile kulutatud tundide arv ülemäära suur. Tegemist ei olnud eriti mahuka ega keeruka asjaga. Kaevatud haldusakt on ühel lehel ja selle motiveeriv osa on ligikaudu pool lehekülge. Seletuskiri käibemaksuseaduse § 442 kehtestamise põhjendustega on 2 samuti ca pool lehekülge. Kaebuses toodud vastuväited kaevatud haldusaktile olid peamiselt seotud kaalutlusõiguse rikkumise ja motiveerimispuudustega, seega oli tegemist haldusõiguse üldküsimustega. Sellekohane kohtupraktika on väljakujunenud ning mõistlik on eeldada, et professionaalsele õigusabiteenuse osutajale on see hästi teada. Kohus arvestab siiski asjaoluga, et kaebuses sisaldus ka käibemaksuseaduse § 442 põhiseaduspärasuse analüüs. Vastuseks PMTK seisukohale jätta menetluskulude taotlus rahuldamata märgib kohus, et kuigi
lg-s 5 on kasutatud mõistet "kohtukulud", tuleb selle mõiste sisu ja maht samastada
lg-s 1 defineeritava mõiste "menetluskulud" omadega (vt Riigikohtu 07.05.2008 määrus asjas nr 3-3-1-85-07).
septembril 2006. a jõustunud halduskohtumenetluse seadustiku ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadusega, jagunevad menetluskulud kohtukuludeks ja kohtuvälisteks kuludeks, kusjuures viimased hõlmavad muuhulgas menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulusid. On väheusutav, et seadusandja oleks taotluslikult soovinud silmas pidada kohtukulusid kitsamas tähenduses, vaid mõistis selle all menetluskulusid laiemalt, mida kinnitab ka vastava seaduse seletuskiri (vt Riigikohtu 09.04.2007 määrus asjas nr 3-3-1-92-06). Kohus märgib täiendavalt, et õigusabikulude väljamõistmisel ei saa üldjuhul arvestada ka esindaja teisi sarnaseid kohtuvaidlusi, sest ei saa eeldada, et kaebajal oleks kliendilepingu sõlmimisel võimalik selliste asjaoludega arvestada või nende alusel kliendilepingut muuta (vt Riigikohtu 24.11.2005 otsus asjas nr 3-3-1-55-05 ja 18.05.2009 määrus haldusasjas nr 3-3-1-28-09). Eeltoodut arvesse võttes on põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud kohtu arvates 12 960 krooni (koos käibemaksuga) ja need tuleb vastustajalt
Monika Laatsit 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.