TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kaebuse tagastamise kohta Kohtuasja number 3-10-678 Määruse kuupäev 26.04.2010 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Sergei Jerini kaebus Viru Vangla toimingu õigusv

§ 11lg 31 p 5); 2.

Saata määruse koopia koos tõlkega vene keelde kaebuse esitajale teadmiseks. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Edasikaebamise kord Asjaolud ja kohtu seisukoht

1. Sergei Jerin esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Viru Vangla toimingute õigusvastaseks tunnistamist. Toimingud, mille õigusvastaseks tunnistamist kaebaja taotleb, on:
2. kohtumääruste ja Justiitsministeeriumi korralduste mittetäitmine;
3. kaebajale tema kaebuste koopiate mittevõimaldamine;
4. vangla poolt S. Jerini kaebustele kirjalikult vastamata jätmine. Täiendavalt taotleb S. Jerin: - kohus määraks trahvi vanglaametnikule selle eest, et viimane ei täida kohtumäärusi ja Justiitsministeeriumi korraldusi; - vabastaks S. Jerini kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest; - kohus vastaks S. Jerinile vene keeles koos koopiaga tema kaebusest.
5. Kohus jättis 24.03.2010 määrusega kaebuse käiguta. Kaebajal tuli täpsustada põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks. Kohus selgitas, et kaebaja huvide efektiivsemaks kaitseks on kaebajal otstarbekam kaebuses toodud toimingute osas pöörduda Viru Vangla poole vaidemenetluse korras ja taotleda keelatud toimingute sooritamist. 1
6. 13.04.2010 vastuses kaebuse käiguta jätmise määrusele esitas S. Jerin kaebuse täpsustuse. Kaebaja täpsustab: (kaebaja sõnastus): „Toimingu tuvastamine annab mulle volituse võtta vastustaja juriidilisele vastutusele ja nõuda talt väljamõistmist. Järelikult toimingu õigusvastasuse tuvastamise korral ma saan taotleda ainult uusi reegleid isiklikult kehtestanud kontaktisiku karistamist, mis antud konkreetsel juhul on võrdne minu pöördumisega kahju hüvitamise kohta, kuna selle toimingu pani toime teenistuja, mitte haldusasutus ning vastavalt legitiimsusele ja proportsionaalsusele- ametnik saab teada, et juhul kui ta isiklikult muudab reegleid ja järelikult ka minu õigusi, ta (ametnik) saab karistada.“ Kaebaja selgitas, et vaatamata kohtu soovitusele kaitsta oma õigusi efektiivsemalt vaidemenetluses, soovib ta siiski pöörduda kohtusse kaebusega. 4.

§ 11

lg 31 p 5 sätestab, et halduskohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale juhul, kui kaebuse või protesti esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud. Riigikohus on nimetatud sätte sisustamisel 15.05.2009.a määruses asjas 3-3-1-9-08 leidnud, et kohus võib kaebuse üldjuhul tagastada üksnes siis, kui kaevatav haldusakt või toiming ei saa ilmselgelt rikkuda kaebaja õigusi ega piirata tema vabadusi. Tuvastamiskaebuse võib kohus tagastada juhul, kui isikul ilmselgelt puudub põhjendatud huvi. Nähtuvalt 13.04.2010 S. Jerini poolt kohtule esitatud kaebuse täpsustusest, on kaebaja põhjendatud huviks tuvastamiskaebuse esitamisel süüdioleva ametniku karistamine. Ametniku karistamisega loeb S.Jerin vastustaja tegevusega põhjustatud kahju hüvitatuks. Kohus on oma 24.03.2010 määruses juhtinud kaebaja tähelepanu sellele, kuidas ta saaks oma õigusi efektiivsemalt kaitsta. Kohus on selgitanud, et kaebajal on efektiivsem esitada vanglale taotlus keeldutud toimingute sooritamiseks ja alles siis, kui vastustaja on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt vastamata jätnud, on põhjust pöörduda kohustamiskaebusega kohtu poole. Kaebuse täpsustuses S. Jerin teatab, et ei soovi oma õigusi kaitsta vaidemenetluses. Eeltoodust teeb kohus järelduse, et S. Jerini eesmärgiks kohtusse kaebuse esitamisel ei ole kõrvaldada õigusvastase haldusakti või toimingu toimet vaid ainult konkreetse vanglaametniku karistamine halduskohtu poolt. Halduskohtumenetluse seadustik ega Riigivastutuse seadus ei näe ette võimalust kahju hüvitamiseks esitada taotlust ametniku karistamiseks. Halduskohtu volitused on välja toodud

§-s 26. Selles toodud loetelu järgi puudub halduskohtul volitus ei tavakodaniku, ega riigiametniku trahvimiseks.

§ 98

lg 3 kohaselt on halduskohtul õigus määrata rahatrahv süüdiolevale protsessiosalisele kohtuotsuse ettekirjutuse või kohtukompromissi täitamata jätmise eest, kuid seda saab kohus teha konkreetses kohtuotsuses tehtud ettekirjutuse täitmata jätmise eest. Antud juhul sellise juhtumiga tegemist ei ole. Seega ei ole kaebajal võimalik antud kaebusega soovitud eesmärki (ametniku karistamine) saavutada, mis tähendab, et kaebus on ilmselgelt perspektiivitu. Lisaks märgib kohus, et ka ametnikule rahatrahvi määramine ei tagaks vangla poolt kaebajale koopiate tegemise või kirjapaberi andmist kaebaja poolt soovitud hulgas. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 kohaselt võib isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või 2 eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Seega saab mittevaralise kahju hüvitamist isik nõuda vaid kindlatel alustel, mis on loetletud RVastS § 9 lõikes 1. Varalise kahju hüvitamist RVastS § 8 alusel saab nõuda ainult varalise kahju olemasolul. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§ 11lg 31 p 5, tagastab kohus S.

Jerini kaebuse. Eda Muts kohtunik 3