3-10-1361/3

3-10-1361 Kohtumäärus Pärnus

1. oktoobril 2010.a. Tallinna Halduskohtu kohtunik Aivar Koppel vaadanud läbi V. S esitatud kaebuse materjalid t e g i k i n d l a k s: 27.05.2010 laekunud kaebuses kirjeldab avaldaja ründeid oma varale ja tervisele ning tema suhtes teostatavat ebaseaduslikku jälitustegevust. Vastustaja isiku kohta on avaldaja märkinud, et selle „selgitab uurimine ja otsustab kohus“. Varavastastest süütegudest (millede koosseisud on kirjeldatud Karistusseadustiku varavastaste süütegude
2. jaotises) aastatel 2008-2010 toob kaebaja välja järgmised vara kahjustamise juhtumid: - - tungitud uste lukke koopiavõtmega avades sisse avaldaja elukohta Viljandi linnas K tn ning rikutud ja lõhutud olmeelektroonikat, samuti diktofon, külmikus olev toit, elektrijuhtmestik, puhtaveetoru ja veepump keldris, suitsuandur jne 2008 suvel vigastatud kuuris hoitud sõiduauto armatuurlauda.; rikutud ca 100 gladiooli aias ja
3. a maasikasaak, aga ka sõstrad, vaarikad, kirsid, oad, herned ja maitsetaimed Tervist kahjustavatest süütegudest (Karistusseadustik, isikuvastaste süütegude
4. jagu
5. jaotis) kirjeldab kaebaja sihilikku ja tahtlikku tegevust oma tervise hävitamisel kraani- ja pudeliveele ning kohvile lisatavate ainete kaudu ning selle tagajärjena pärast vee ja kohvi tarbimist tekkivates tervisekahjustustes (tasakaaluhäired, tugev iiveldus, peavalu, hõljuv olek, kõrge vererõhk, teadvusekaotus); Vabadusevastastest süütegudest toob avaldaja esile eraviisilise jälitustegevuse (Karistusseadustik, § 137) nn „lutikate“ paigaldamise, telefonikõnede pealtkuulamise ning jälgimisseadmete kasutamise kaudu, samuti tahtevastase pildistamise. Ka kirjeldab V. S mitmeid oma elumajja ja kuuri valevõtmete ja muukraudade abil omavolilise sissetungimise juhte (Karistusseadustik, § 266) Lisaks märgib kaebaja eraldi ära (tl 6, 13-14) 7 ha metsa varastamist ja metsamaa „kantimist“. V. S on arvamusel, et kahju seoses nimetatud tehinguga tekitas temale A. T, ostes 26.09.2001 tegelikult kogu U kinnistu (koosneb kahest lahusmaatükist suurustega 44,24 ha 7,05 ha vastavalt Kõo ja Olustvere vallas kogupindalaga 51,29 ha), mitte käsirahalepingus märgitud ühe lahustüki Kõo vallas ja mitte endale vaid OÜ-le M, mille juhatuse liige A. T oli. Kuna käsirahalepingus märgitud ostu-müügihind 950 000 krooni ei ühti notari juures sõlmitud ostu-müügilepingus fikseeritud hinnaga 1 900 000 krooni on kaebaja enda arvates jäänud ilma miljonist kroonist ja 7 ha suurusest metsatükist. Kirjeldatud kuritegude toimepanijaks peab V. S OÜ K esinduse töötajaid („lutikate“ paigaldamine), Viljandi kohviku letitöötajat („lisandiga“ kohvi pakkumine), naabreid V. A`t ja U. N („toidulisandite“ andmisega kaasaitamine, tahtevastane jälgimine/pildistamine, R Sd (toidu kokkusegamine„lisandiga). Maffiat ja tervist hävitavat gruppi juhib minister H. S. V. S nõueteks seonduvalt kaebuses tooduga on: süüdiolevatelt isikutelt metsa varguse ja metsamaa „kantimisega“ tekitatud kahju 4 miljonit krooni väljamõistmine; V. A ja U. N poolt teostatava ebaseadusliku jälitustegevuse, mürgitamisega tervise rikkumise ja hävitamise, psühhoterrori ja vara kahjustamise lõpetamine; elamust ja autost pealkuulamisseadmete ja paralleeltelefoni eemaldamine. V. S kaebuse lahendamisel muutub esmajärjekorras oluliseks küsimus, milline oleks pädev organ, vastamaks ja lahendamaks avaldaja kirjas tõstatatud probleeme. Halduskohtu pädevus on määratletud HKMS §-ga
6. Selle sätte lõike 1 punkti 1 järgi kuulub halduskohtu võimkonda avalik-õiguslike vaidluste lahendamine. Üldjuhul saavad avalikõiguslikud suhted, millest tekivad halduskohtus lahendatavad avalik-õiguslikud vaidlused, esineda üksnes isikute vahel, kellest vähemalt üks on avalik-õiguslik juriidiline isik. V. S kaebuse sisuks on eraisikute poolt toimepandud kuritegudele (varavastastele, tervist kahjustavatele, vabadusvastastele jm süütegudele) viitav teave ja nõueteks kirjeldatud (kuri)tegude tõkestamine ja tagajärgede likvideerimine/hüvitamine. Seega ei kirjelda V. S oma kaebuses tegevusi, mis oleksid kvalifitseeritavad avalik-õiguslike vaidlustena mille lahendamiseks omaks kompetentsi, kohustust ja võimalusi halduskohus. Kuritegude uurimine halduskohtu pädevusse ei kuulu. Vastav kohustus lasub politseil, kes võtab vastu ja registreerib õiguserikkumiste ja muude sündmuse kohta saabuvat informatsiooni, võtab viivitatamatult tarvitusele abinõud õiguserikkumiste ärahoidmiseks, tõkestamiseks ning avastamiseks, alustab kriminaalmenetlusi ja teostab kohtueelset uurimist (Politseiseadus, § 12 lg 1 p-d 4 ja 5). Seega saab V. S vastava avaldusega pöörduda politseisse. Kriminaalmenetluse seadustiku § 195 lg 1 sätestabki, et „kuriteoteade esitatakse uurimisasutusele või prokuratuurile suuliselt või kirjalikult“. Kriminaalmenetluse seadustiku § 6 järgi peab menetleja kuriteo tunnustele viitavate küllaldaste andmete olemasolul alustama kriminaalmenetlust. Ka kuriteo tõkestamine (ebaseadusliku jälitustegevuse, mürgitamisega tervise rikkumise ja hävitamise, psühhoterrori ja vara kahjustamise lõpetamine) toimub kriminaalmenetluse käigus selleks sobiva tõkendi valikuga ning samuti, vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §-dele 37 lg 1 ja 38 lg 1 võib isik, kellele on kuriteoga tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju, esitada kriminaalmenetluses enne kohtuliku uurimise lõpetamist maa- või linnakohtus tsiviilhagi tekitatud kahju hüvitamiseks. Samas säilib isikul õigus pöörduda oma nõudega kohtusse tsiviilkohtumenetluse korras. Igal juhul ei ole aga antud juhul „süüdiolevatelt isikutelt metsa varguse ja metsamaa „kantimisega“ tekitatud kahju 4 miljonit krooni väljamõistmine“ halduskohtu pädevuses. Tegemist pole sellise juhtumiga, kus kahju tekitamises oleks osalenud avalik-õiguslik isik nagu V. S kaebuses raieloa väljastamisega tekitatud kahju hüvitamiseks (asi nr 3-04-154). Notari poolt kinnitatud ostu-müügilepingu p 3 alap 3.1 kohaselt pidi enne notari juures lepingule allakirjutamist olema 1 900 000 krooni ostja poolt müüjale täielikult tasutud, mille saamist müüja kinnitas oma allkirjaga lepingul. Juhul, kui V. S leiab, et U kinnistu ostu- 2 müügileping ei ole tõepoolest sõlmitud vastavalt osapoolte kokkuleppele on kaebajal võimalik pöörduda hagiga maakohtusse ja taotleda ostu-müügilepingu tühisuse tunnustamist koost talle tekitatud varalise kahju nõudega, järgides seadusest tulenevaid hagi esitamise tähtaegu. Samas kaebusest selgub, et V. S ongi juba õigesti kuriteoteatega Viljandi politseiosakonna poole pöördunud. 08.02.2008 avalduses politseile on ta kirjeldanud sissetungimist elamusse K, 03.07.2007 sissetungimist elamu kõrvalhoonesse, 17.07.2008 elamu verandaukse lõhkumist, 14.04.2009 garaaži/kuuri sissemurdmist ja sõiduauto Lada armatuurlaua lõhkumist, 04.12.2009 sissetungimist elamusse, keldri veetoru ja elektrijuhtmestiku lõhkumist; 15.12.2009 vara hävitamist ja psühhoterrorit. Politsei kriminaalmenetlust algatanud ei ole, olles üldjuhul seisukohal, et kontrollimise hetkel pole olnud selliseid märke, mis süütegudele viitaksid. Kohus märgib, et vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §-le 199 võib kriminaalmenetluse tõepoolest jätta alustamata, kui selleks esinevad vastavad asjaolud, näiteks puudub kriminaalmenetluse alus (lg 1 p 1). Kui kriminaalmenetlust põhjendamatult ei alustata võib kannatanu (s.o isik, kellele on kuriteoga tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju) esitada kaebuse prokuratuurile (Kriminaalmenetluse seadustik, § 207 lg 1). Seega ei kuulu V. S kaebuse lahendamise halduskohtu pädevusse. Kuritegude avastamise, uurimise ja tõkestamisega tegeleb politsei. Termini „vastustaja” asemel kasutatakse kriminaalmenetluses mõistet „süüdistatav” ning tsiviilasjades hagi esitamisel (n U kinnistu ostu-müügitehinguga seoses) mõistet „kostja”. Kaebuse tagastamine ei võta selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras ja järgides vastavaid tähtaegu pöörduda uuesti haldusohtusse (HKMS § 11 lg 7). Eeltoodu alusel ja juhindudes Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 11 lg 4 ja lg 8, § 471 lg 3 alusel, kohus m ä ä r a s:
7. Tagastada V. S kaebus läbivaatamatult esitajale. Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu Pärnu kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul arvates kättesaamisest. Aivar Koppel, halduskohtunik 3