Obsah (4)

§ 76§ 164§ 101§ 113

2-09-63129 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse avaldamise aeg ja koht 21. juuni 2010 kell 12.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-63129

§ 76lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1, § 113 lg 1.

1. AS EMja kostja sõlmisid liitumislepingu , mille kohaselt AS EM kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste ja/või kaupade eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Lepingute lahutamatuks lisaks on mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimused. AS EM esitas kostjale osutatud teenuste ja/või kaupade eest arveid, kuid kostja oma kohustust ei täitnud.
2. 28.12.2008 loovutas AS EM kostja vastase nõude põhisummas 1 511,37 krooni hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.
3. Vastavalt AS EM lepingule ja lepingu lahutamatuks lisaks olevatele mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimustele, kui ostja ei tasu arveid nõuetekohaselt tähtpäevaks, kohustub kostja tasuma tähtajaks tasumata summalt viivist 0,15% iga maksmisega viivitatu päeva eest. Hageja nõuab kostjalt viivist 1 510,37 krooni ning veel mitte sissenõutavaks muutunud viivist.
4. Hageja märgib, et hagi ei ole aegunud. Hagi oleks aegunud osaliselt 31.12.2009 kell 24.00 ja osaliselt 31.12.2010 kell 24.00, kuid hagi on esitatud 24.11.
6. Hageja nõustub, et lepingus oli kokku lepitud krediidilimiidis 400 krooni, kuid krediidilimiidi ületamine annab AS-ile EM õiguse piirata või peatada kliendile mobiiltelefoniteenuste osutamise kuni ettemakse tasumine. Teenuste piiramine krediidilimiidi ületamisel kliendi poolt on üksnes õigus mitte kohustus. Kostja vastuväited
7. Kostja ei tunnista hagi ja leiab, et hagi on aegunud. Samuti märgib kostja, et lepingus oli krediidilimiit kokku lepitud ja AS EM ei ole kostjale 2006 arveid esitanud. Kohtu põhjendused
8. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Lihtsustatud korras menetlemine on lubatav, kuna hagihind ei ületa 2 000 eurot. Pooled ei ole taotlenud enda ärakuulamist ega esitanud vastuväiteid asja lahendamisele lihtmenetluses.
9. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
10. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. 2 2-09-63129
11. Kostja on kohtule esitanud aegumise taotluse. Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 146 lg 1 järgi tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 147 lg 3 teise lause kohaselt kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Hagi aluseks on kostja 2006 ja 2007 esitatud arved, seega 2006 arvete aegumine hakkab kulgema 01.01.2007 kell 00.00 ja 2007 arvete aegumine hakkab kulgema 01.01.2008 kell 00.00 ning aegub vastavalt 31.12.2009 kell 24.00 ja 31.12.2010 kell 24.
12. Hagi antud asjas on esitatud 26.11.2009, seega ei ole antud nõue aegunud. 12.

§ 164

lg 1 ja 2 kohaselt võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Hageja on kohtule esitanud 30.12.2008.a. teate kostjale nõude loovutamise kohta (tl 6). Seega leiab kohus, et nõue on loovutatud ning hageja on asunud uue võlausaldajana AS EM asemele. 13. Võlaõigusseaduse (

) 8 lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76

lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval.

§ 101

lg 1 p 1 ja 3 ja § 108 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja kahju hüvitamist. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et AS EMja kostja vahel on sõlmitud liitumisleping nr 1566363 ja 13.03.2005 liitumisleping nt 1164025 (tl 8-9), mille kohaselt AS EM kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste ja/või kaupade eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Kohtule on esitatud arved nr 0017104029, 0017268322, 0017431749, 0017669436 ja 0017832315, mille kohaselt on kostja võlgnevus 1 511,37 krooni. Kostja omale võetud kohustusi ei täitnud tähtaegselt, seega võlgneb kostja hagejale 1 511,37 krooni. Kostja võlgnevust ei tunnista, kuna lepingus oli kokku lepitud krediidilimiit 400 krooni ning kostjale ei ole arveid esitatud. Tulenevalt liitumislepingust nr 1566363 annab krediidilimiidi ületamine EM õiguse piirata või peatada kliendile mobiiltelefoniteenuste osutamise kuni ettemakse tasumine. Teenuste piiramine krediidilimiidi ületamisel kliendi poolt on üksnes õigus mitte kohustus. Seega ei olnud hageja kohustatud peatama teenuste osutamist ning seega leiab kohus, et kostja väiteid ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks ning kostjalt tuleb välja mõista põhivõlgnevus 1 511,37 krooni. 14.

§ 101

lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 113

lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusejärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on arvestanud vastavalt liitumislepingutele viivist 0,15% võlasummast iga viivitatud päeva eest ja palub kostjalt välja mõista viivis 1 510,37 krooni krooni. Kohus on seisukohal, et viivise nõue on põhjendatud ja mõistlik ning kostjal on kohustus liitumislepingutele tasuda viivist. Seega tuleb kostjalt välja mõista viivis summas 1 510,37 krooni ning alates hagi esitamisest, s.o 26.11.2009 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni viivis 0,15% iga maksmisega viivitatud päeva eest. 15. Eeltoodust lähtudes asub kohus seisukohale, et kostja vastu esitatud hagi on põhjendatud ja see kuulub rahuldamisele. Menetluskulud 16. Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1,2,3 jätab kohus hageja menetluskulud 100%, sealhulgas riigilõiv, täielikult kostja kanda. 3 2-09-63129 Juhindudes TsMS §-st 174 on hagejal õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maire Lukk Kohtunik 4