← Eesti

2-10-4802/2

Obsah (8)§ 113§ 396§ 76§ 100§ 101§ 82§ 397§ 162

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 24. august 2010.a. kell 16.00 tsiviilkantselei kaudu Tsiviilasja number 2-10

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Edasikaebamise kord Otsuse peal ei saa esitada apellatsioonkaebust. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb sellisel juhul esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue, põhjendused 1. 29.01.2010.a. esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS K ja ARN 02.01.2008.a. laenulepingu, mille alusel sai kostjal hagejalt laenu summas 3 000 krooni. Pooled leppisid kokku, et kostja kohustub laenusumma ja lepingu sõlmimise tasu 680 krooni tagastama hiljemalt 01.02.2008.a. Kiirlaenu saamiseks pidi isik registreerima end laenu taotlejaks internetikeskkonnas www.euro24.ee ja seejärel sisestama registreerimisel valitud parooli laenuandja internetikeskkonda, märkides kasutajatunnuseks oma mobiiltelefoninumbri. Laenusaaja täidab internetikeskkonnas laenutaotluse ankeedi. Ankeedi kinnitamist koos laenu taotlejaks registreerimisega käsitlevad pooled aktseptina laenu saamiseks ning laenulepingu tingimustega nõustumiseks. Hageja saatis kostjale 29.02.2008.a., 17.03.2008.a. ja 15.05.2008.a. teate võlast, mille kostja reageerinud ei ole. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg 3 000 krooni, lepingu sõlmimise tasu 680 krooni ja viivis 3 679 krooni. Hageja palus välja mõista ka menetluskulud ja nendelt viivise alates otsuse jõustamisest

§113lg 1 II lauses sätestatud määras.

19.03.2010.a. esitas hageja seisukoha kostja vastuse osas. Juhul kui kostja väidab, et tehing on tema jaoks ebasoodsatel tingimustel, siis peab ta seda tõendama. Kui kostja võttis 02.01.2008.a. laenu, oli ta kohustatud tutvuma üldtingimustega ning olema teadlik tagastatavast summast ning oma kohustustest laenuandja ees. Kuna kostja on ise teadlikult viivitanud oma laenusumma tagastamisega on viiviste nõue põhjendatud.

  1. Tõendid: laenulepingu taotlus, väljavõte logist isikuandmete kohta, üldtingimused, teade võlast, hoiatused kostjale. Kostja seisukoht
  2. 02.03.2010.a. esitas kostja vastuse hagiavaldusele. Vastuses tugineb kostja TsÜS §-ile
  3. Kostja võttis laenu hetkel mil oli hasartmängusõltlane ja laenuandja kostja finantsilist olukorda ei kontrollinud. Kostja ei nõustu intressiga summas 3 679 krooni, kohtukuludega 1 000 krooni ega ka õigusabikuludega summas 2 500 krooni. Kostja leiab, et hageja kasutab ära inimeste probleeme ja sõltuvusi, et teenida ülisuuri kasumeid. Kostja ei ole nõus kandma kohtukulusid.
  4. 04.05.2010.a. esitas kostja seisukoha, milles märgib, et on nõus tasuma hagejale põhivõlgnevuse summas 3 000 krooni ja pool kohtukuludest summas 500 krooni.
  5. Tõendid: avaldus Eesti Hasartmängude Korraldajate Liidule. Kohtu põhjendused 6.

§ 396

lg 1 järgi kohustub laenulepingu järgi üks isik andma teisel isikule rahasumma, laenusaaja kohustub tagasi maksma sama rahasumma.

§ 76

lg 1 alusel tuleb kohustused täita vastavalt lepingule ja seadusele ning

§ 100

järgi on kohustuse rikkumine on kohustuse täitmata jätmine, osaline täitmata jätmine, täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1,6 ja 108 lg 1, § 113 lg 1 alusel võib võlausaldaja nõida kohustuse rikkumise korral kohustuse täitmist ja lepingus kokkulepitud viivist. 7. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et nad sõlmisid 02.01.2008.a. laenulepingu, et kostja sai hagejalt laenu 3 000 krooni, mille tagastamise tähtaeg oli 01.02.2008 ning et kostja kohustus hagejale maksma lepingu sõlmimise tasu 680 krooni, mis tuli samuti maksta ära hiljemalt 01.02.2008.a. Samuti ei ole vaidluse all asjaolu, et kohustuse rikkumise korral tuleb kostjal maksta laenult tagastamata laenult ja tasult viivist 0,5% päevas. Seega on poolte vahel sõlmitud tähtajaline laenuleping

§ 396lg 1 alusel.

8. Vaidlust ei ole ka selles, et kostja on jätnud lepingu tasu 680 krooni ja laenatud rahasumma 3000 krooni lepingus kokkulepitud tähtajaks 01.02.2008 tasumata, samuti ei ole vaidluse all see, et märgitud rahasumma on siiani tasumata. Seega ei ole vaidluse all asjaolu, et kostja on lepingus kokkulepitud kohustused täitmata. 2

(4)9. Kostja väitis, et leping on sõlmitud raskeid asjaolusid ära kasutades, kuna kostja on hasartmängusõltlane, et kostjal on õigus leping tühistada, hageja arvates on raske asjaolu tõendamata. Lepingu sõlmimise ajal kehtinud TsÜS § 97 sätestas, et tehingu teinud füüsiline isik võib tühistada tema poolt äärmiselt ebasoodsatel tingimustel tehtud tehingu, mille tegemisel teine pool kasutas ära tema erakorralisi vajadusi, sõltuvussuhet, kogenematust või muid selliseid asjaolusid. Ehkki vaatamata kohtu ettepanekust ei ole kostja selgitanud, millal ta lepingu tühistas, jäi ta oma vastuses sellele juurde, et tal on õigus leping tühistada (kohtu kiri 25.03.2010 nr 2-10-4802, väljastusteade, kostja vastus 04.05.10, lk 35, 37-38). Hoolimata kostja vastusest, ei ole hageja väljendanud, kas kostja on tühistanud või mitte lepingu, kuid leidis, et tühistamise alused on tõendamata. Kohus käsitleb kostja vastust hagile, milles kostja märgib, et tal on õigus leping tühistada, tühistamise avaldusena, mis on ka hagejale kätte toimetatud. Küll aga tulenevad lepingu tühistamisele järgnevad õiguskaitsevahendid rakendamisele siis, kui tühistamine on kehtiv, st see on tehtud kehtivalt ning tühistamise aluseks olevad asjaolud olid lepingu sõlmimise ajal olemas ja et need on tõendatud. Leping on poolte vahel sõlmitud 02.01.2008, seega pidid tehingu tühistamise alused e. rasked asjaolud olema kostjal olemas lepingu sõlmimise ajal. Kohtule esitatud kostja avaldusest Hasartmängude Korraldajate Liidule nähtub, et avaldus Liidule piiramaks kostja õigust siseneda hasartmängukeskustesse, on tehtud alles 05.11.08, so enam kui 10 kuud pärast lepingu sõlmimist. Eeltoodust tulenevalt on tõendamata, et lepingu sõlmimise ajal oleks olnud kostjal olukord TsÜS § 97 tähenduses, mida hinnata raskete asjaoludena. Seega puudusid alused, mis lubaksid lepingut tühistata tulenevalt asjaolust, et kostjal oli raske olukord, mida hageja kasutas ära selliselt, et sõlmis kostjaga lepingu äärmiselt ebasoodsatel tingimustel. Eeltoodu alusel ei ole lepingu tühistamine kostja poolt kehtiv ning hagejal on

§ 76

lg 1, 101 lg 1 p 1,6 ja 108 lg 1, § 367 järgi nõuda kohustuse täitmist vastavalt lepingule, st laenu tagastamist, tasu maksmist ning kokkulepitud viivist. Kuna kostja ei ole seni laenu ega tasu ära maksnud, siis on ta kohustust rikkunud ja eeltoodu alusel tuleb kostjalt lepingu tasu 680 krooni ja tagastamata laen 3000 krooni hageja kasuks välja mõista. 10.

§ 113

lg 1 alusel võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär nõuda kohustuse rikkumise korral viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest. Kohustus on sissenõutav kui selleks on määratud tähtpäev või tuleneb see võlasuhte olemasolust

§ 82lg 2 järgi.

Vaidlus puudus selles, et kostja pidi oma kohustuse lepingu järgi täitma hiljemalt 01.02.2008, seega muutus kohustus sissenõutavaks

§ 82

lg 1 alusel 01.02.2008 ja kuna kostja kohustust ei täitnud, siis on hagejal

§ 113lg 1 ja 101 lg 1 p 6 alusel õigus nõuda lepingus kokkulepitud viivist.

Vaidlus puudus selles, et viivis on hagi esitamise seisuga 725 päeva eest 3679 krooni. Ehkki kostja on märkinud, et tegemist on liialt suure intressiga, on hageja nõude puhul tegemist siiski viivisnõudega, kuna intress on tasu raha kasutamise eest

§ 397

lg 1 järgi, mida hageja pole nõudnud ning viivis on õiguskaitsevahend

§ 101lg 1 p 6 alusel kohustuse rikkumise eest, mida hageja käesoleva hagis nõuab.

Kuna kostja on kohustust rikkunud ning tasumata on laen, lepingu tasu, siis on ta viivituses ja seega on hageja nõue viivise saamiseks põhjendatud. Kostja väidet, et ta pole nõus viiviseid maksma, võib vaadelda kui viivise vähendamise taotlust.

§ 113

lg 8 ja

§ 162

lg 1 alusel võib viivist vähendada, kui tasumisele kuuluv viivis on ebamõistlikult suur, ja seda võib vähendada mõistliku suuruseni, arvestades kohustuse täitmise ulatust, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kostja on märkinud, et alates 2008.a. suvest on ta tegelenud 3

(4)võlgade maksmisega, kuna on hasartmängu võlglane, samas ole ta vaidlusalust kohustust mingilgi määral täitnud alates 01.02.2008 kuni käesoleva ajani. Hagetav viivis ei ületa põhivõlga. Kostja poolt kohtule esitatud Hasartmängude Korraldajate Liidule tehtud avaldus kostja vastavatesse asutustesse sisenemisõiguse piiramiseks tõendab kaudselt kostja võimalikku hasartmängusõltuvust, mis teadaolevalt võib põhjustada isiku varandusliku olukorra halvenemist ja seega raskendada kohustuse kiiret täitmist. Arvestades, et kostja pole kohustust täitnud, viivise suurust ja kostja võimalikust hasartmängust tulenevat majanduslikku olukorda, leiab kohus, et viivist on võimalik vähendada kuni laenuvõla suuruseni, st 3000 kroonini. Eeltoodu alusel kuulub viivisenõue osalisele rahuldamisele ja kostjalt tuleb välja mõista viivis 3000 krooni hageja kasuks. Menetluskulud 11. Tsiviilasja hind on kooskõlas TsMS § 124 ja § 133 lg 1,2 põhinõude järgi 3680 krooni. Kuna hagi kuulub osalisele rahuldamisele, so 91% ulatuses, jäävad menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel võrdeliselt hagi rahuldatud osaga kostja kanda. TsMS § 405 lg 1 p 3 alusel määrab kohus lihtmenetluse asjas (hagi nõue kuni 2000 Eurot) kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. TsMS §138 lg 1,2 alusel on menetluskulud kohtukulud aja kohtuvälised kulud ning kohtukuluks on lõiv ning kohtuväliseks kuluks on TsMS § 144 p 1 järgi esindaja kulud. TsMS § 144 p 7 alusel on maksekäsu kiirmenetluse kulud kohtuväliseks menetluskuluks juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Hageja palus välja mõista hagi esitamisel tasutud lõivu 100 krooni, maksekäsu kiirmenetluse lõivu 100 krooni ja 2500 krooni esindaja tasu ja viivise nendelt kuludelt

§ 113lg 1 II lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest.

Hageja on tasunud lõivu 1000 hagi esitamisel ja õigusabi teenuse eest 2500 krooni. Vabariigi Valitsuse määruse nr 137 04.09.2008 § 1 lg 1 järgi on lepingulise esindaja teiselt poolelt väljamõistetava tasu määr hagihinna kuni 10000 krooni vastavalt 5000 krooni. Seega ei ületa esindaja tasu viidatud määruses nimetatud piirmäära. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt välja mõista hagi esitamisel tasutud lõivu katteks 910 krooni ja õigusabi kulude katteks 2275 krooni. Hageja palus välja mõista ka makskäsu kiirmenetluse avalduse esitamise eest lõivu 100 krooni, ent ei ole esitanud tõendeid selle kohta, millises makskäsu asjas tasutud lõivu ta soovib kostjalt välja mõista. Kohtuinfosüsteemist nähtuvalt on hageja esitanud kaks maksekäsu kiirmenetluse avaldust asjas nr 2-08-49910 ja 2-0847478, ent ei nähtu, millises asjas tasutud lõivu soovib hageja käesolevas asjas kostjalt välja mõista, st millises asja tehtud maksekäsu kiirmenetluse lõppemisel on hageja esitanud 1 kuu jooksul käesoleva hagi. Käesolev tsiviilasi ei ole üle tulnud maksekäsu kiirmenetlusest hagimenetlusse. Eeltoodu alusel jääb taotlus 100 -kroonise makskäsu kiirmenetluses tasutud lõivu väljamõistmiseks rahuldamata. Kostjalt tuleb menetluskulude katteks kokku välja mõista hageja kasuks 3185 krooni (910+2275). 12. TsMS § 117 lg 2 alusel märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kuna hageja palus välja mõista ka viivise, siis tuleb kostjalt välja mõista viivis

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest 3185-lt kroonilt kuni selle tasumiseni. Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.