← Eesti

2-10-24725/9

Obsah (8)§ 65§ 66§ 67§ 96§ 97§ 98§ 100§ 101

ÄRAKIRI KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marika Leimann Otsuse tegemise aeg ja koht 04.10.2010.a. Rakvere kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-24725 Tsiviilasi A V hagi S V v

§ 65

kohaselt abielu võib lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu.

§ 66

p.2 kohaselt abielu lõpeb kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub.

§ 67kohaselt kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud.

Abielusuhted on lõppenud, kui abikaaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. TsMS § 357 kohaselt kohus peatab abielu lahutamise menetluse, kui võib arvata, et abielu saab säilitada. Antud asjas kohus ei näe alust menetluse peatamiseks leppimisaja andmiseks. Poolte kooselu taastamine on mõeldav siis, kui mõlemad pooled seda vähemalt mingil määral möönavad, hageja antud juhul on selle aga kindlalt välistanud ja kohus leiab, et vägivaldselt suhtlemisele sundida ei ole võimalik. Poolte reaalne lahuselu on kestnud ka juba ligi kaks aastat, mis on piisavalt pikk aeg, et tõsise tahtmise korral saanuks leppimine anda tulemusi. Kohus leiab, et lähtudes poolte sisulisest lahuselust ei ole suhte säilitamine enam võimalik. Poolte lahuselu kestnud küllalt kaua ja kui selle aja jooksul ei ole suudetud erimeelsusi lahendada, siis lahkukasvamine vaid süveneb. Abielusuhete lõppemise ajaks tuleb lugeda poolte ühisel kinnitusel jaanuar 2009 Elatise nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostja väited lapse ülalpidamises osalemisest on tõendamata ja isegi, kui see on toimunud kostja poolt väidetud viisil- mõnisada krooni kuus, siis tuleb selline ülalpidamiskohustuse täitmine lugeda ebapiisavaks. Elatise nõudmisel minimaalses seaduses ettenähtud suuruses, ei pea hageja põhistama ega tõendama lapse vajadusi. Kostja väide tema invaliidsusest tuleneva ebapisasva maksevõime kohta, on tõendamata.

§ 96

kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

§ 97

kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.

§ 98

kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

§ 100kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis).

Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

§ 101

kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hagi on tõendatud abielutunnistusega lapse sünnitunnistusega, hageja sissetuleku tõendiga, kostja poolt hagi tunnistamisega. TsMS § 173 lg.1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg.1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohtunik /allkiri/ Marika Leimann Ärakiri õige Nooremreferent Merle Kaegas Kohtuotsus jõustus 11.novembril 2010.a. Nooremreferent Merle Kaegas

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.