MS § 174 lõigetes 1–3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui kohtulahend, milles menetluskulud kindlaks määrati või kindlaks määrata tuli, tühistatakse või tagaseljaotsuse puhul asja menetlus taastatakse. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust. ASJAOLUD Viru Maakohtu menetluses on A K hagi N H vastu ühisvara jagamise nõudes. Pooled esitasid kohtuistungil kohtule kompromisslepingu. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud poolte avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt, pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus tuvastas, et pooltevaheline kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ning ei riku avalikku huvi; komproimissi on võimalik täita. Kohus kinnitab poolte kompromissi.
lg 1 p 4, kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kohus lõpetab tsiviilasja menetluse. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 432, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 2
lg 1, asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Pooled menetluskulude nimekirja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramiseks ei esitanud. Kohus leiab, et puudub vajadus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks, kuna hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Viru Maakohtu 07. juuni 2007 kohtumäärusega vabastas kohus hageja hagiavalduse esitamisel poole riigilõivu tasumisest summas 3125 krooni.
lg 4, kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Kui hageja loobub hagist või võtab hagi tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut. Kohus lõpetas menetluse kompromissi kinnitamisega ning poolte kokkuleppel jättis hageja menetluskulud hageja kanda. Seega tuleb hagejal hüvitada riigile menetluskulude kandmisel saadud menetlusabi 3125 krooni. TsMS § 191 lg 4 kohaselt, TsMS § 190 lõigetes 3–6 nimetatud määrustele, millega mõistetakse menetlusosaliselt välja menetluskulud riigituludesse, ja nende peale määruskaebuse esitamisele kohaldatakse TsMS §-s 179 sätestatut. Vastavalt TsMS § 179 lg 1, menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Kohus lahendab menetluskulude hagejalt riigi kasuks väljamõistmise eraldi määrusega, kuna hagejal on õigus seoses tsiviilasja lõpetamisega kompromissiga esitada kohtule poole riigilõivu tagastamise taotlus ning sellisel juhul otsustab kohus tasaarvestuse tegemise. Edasikaebamine 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.