3-09-1331 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Määruse tegemise aeg ja koht 16. oktoober 2009. a, Tallinn Haldusasja number 3-09-1331 Haldusasi AS E.R.S kaebused Tehnilise Järelev

§ 23lg 3 p 1 alusel jätta kaebused läbi vaatamata .

1. Tehnilise Järelevalve Ametil ja AS-l EVR Infra esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid hiljemalt 23.10.2009.a.
2. Sekretäril saata käesoleva määruse ärakiri menetlusosalistele (esindaja kaudu) . Edasikaebamise kord Määruse punkti 1 peale on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul määruse saamisest arvates 1 määruse teinud halduskohtu kaudu. ASJAOLUD
3. Tallinna Halduskohus võttis 25.06.2009.a. määrusega haldusasjas nr 3-09-1331 menetlusse AS-i E.R.S kaebuse Tehnilise Järelevalve Ameti ( TJA) peadirektori
4. mai
5. a käskkirja nr 1-11/09-0041 tühistamiseks. 27.08.2009 määrustega liitis kohus nimetatud haldusasjaga ühiseks menetlemiseks AS-i E.R.S kaebuse TJA peadirektori 25.juuni
6. a käskkirja nr 1-11/09-0057 osaliseks tühistamiseks ( algselt haldusasi nr 3-09-1621) ning AS-i E.R.S kaebuse TJA peadirektori 27.juuli
7. a käskkirja nr 1-11/09-0060 tühistamiseks ( algselt haldusasi nr 3-09-1867). TJA peadirektori
8. mai
9. a käskkirjaga nr 1-11/09-0041 määrati AS EVR Infra raudteeinfrastruktuuri prognoositav kasutustasu
10. mail
11. a algavaks liiklusgraafikuperioodiks 2009/2010 (liiklusgraafikuperioodiks 2009/2010). 25.06.2009.a. käskkirjaga määras TJA peadirektor AS EVR Infra raudteeinfrastruktuuri 31.05.2009.a. täpsustatud kasutustasu liiklusgraafikuperioodiks 2009/2010 ning TJA peadirektori 27.juuli
12. a käskkirjaga nr 1-11/09-0060 määrati AS EVR Infra raudteeinfrastruktuuri juunikuu täpsustatud kasutustasu liiklusgraafikuperioodiks 2009/
13. Ühiseks menetlemiseks liidetud kaebuste väitel rikuvad vaidlustatud käskkirjad kaebuse esitaja kui AS EVR Infra raudteeinfrastruktuuri oma igapäevases majandustegevuses kasutava veo-ettevõtja õigusi, sest kohustavad kaebuse esitajat tasuma ülemäärast ja õigusvastast raudteeinfrastruktuuri kasutustasu.
14. Vastustaja TJA taotleb kaebuste

§ 23

lg 3 p 1 alusel läbi vaatamata jätmist põhjendusel, et vaidlustatud käskkirjad ei saa ilmselgelt kaebuste esitaja õigusi rikkuda. Vastavalt

§ 7

saab halduskohtusse kaebusega pöörduda isik üksnes juhul, kui haldusaktiga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kaebustega vaidlustatud käskkirjadega määras TJA peadirektor AS EVR Infra raudteeinfrastruktuuri prognoositud ja täpsustatud kasutustasud liiklusgraafikuperioodiks 2009/2010. Kaebuse esitaja ei maksa liiklusgraafikuperioodil 2009/2010 AS-le EVR Infra kasutustasu vaidlustatud käskkirjadega määratud suuruses, mistõttu ei saa need haldusaktid ka teoreetiliselt kaebuse esitaja õigusi rikkuda. AS E.R.S maksab AS-le EVR Infra raudteeinfrastruktuuri kasutustasu tema ja AS-i EVR Infra vahel 2009.a. juulis sõlmitud lepingu alusel ja lepingus kokku lepitud suuruses. Vastustaja on seisukohal, et raudteeinfrastruktuuri ettevõtjaga pikaajalise, s.t rohkem kui ühte liiklusgraafikuperioodi hõlmava raudteeinfrastruktuuri kasutamise lepingu sõlminud ja selles eraldi kasutustasu kokku leppinud raudteeveo-ettevõtjatel puudub õigus vaidlustada TJA käskkirju, millega määratakse raudteeinfrastruktuuri prognoositud või täpsustatud kasutustasu. Pikaajalise raudteeinfrastruktuuri kasutamise lepingu sõlmimise järgselt reguleerib raudteeveo-ettevõtja ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja vahelises suhtes kasutustasu suuruse ja maksmisega seonduvat tervikuna nimetatud leping. Sealjuures erinevalt ainult ühte liiklusgraafikuperioodi hõlmava lepingu sõlmimisest on raudteeveo-ettevõtja ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja pikaajalise raudteeinfrastruktuuri kasutamise lepingu sõlmimisel kasutustasu suuruse ja maksmise tingimuste kokkuleppimisel põhimõtteliselt vabad. Kaebuse esitajal ei ole puutumust käskkirjadega sätestatud kasutustasudega ning seetõttu ei saa tal ilmselgelt olla ka kõnealuste käskkirjade vaidlustamise õigust. Vastustaja väitel ei väära eelnevat ka asjaolu, et kaebuse esitaja ja AS-i EVR Infra vahel sõlmitud lepingu p 7.1 kohaselt juhul, kui vastavalt kehtivale raudteeinfrastruktuuri 2 kasutustasu arvestamise metoodikale arvestatav kasutustasu on madalam kui lepingus määratud kasutustasu, lähtutakse kasutustasu arvestamise metoodikast. 3.Kolmas isik AS EVR Infra on seisukohal, et kui kaebuse esitaja kohustus tasuda raudteeinfrastruktuuri kasutustasu ei tulene vaidlustatud käskkirjadest, siis ei saa ka käskkirjad kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi rikkuda. Kui sõltumata käskkirjade kehtivusest kohustub kaebuse esitaja tasuma kolmandale isikule kasutustasu raudteeinfrastruktuuri kasutamise lepingus kokku lepitud ulatuses, puudub kaebuse esitajal käesolevas haldusasjas kaitstav subjektiivne õigus

§ 7lg 1 tähenduses.

4.Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on seisukohal, et kaebus tuleb

§ 23lg 3 p 1 alusel läbi vaatamata jätta.

Vaidlustatud käskkirjad ei riku ega saagi rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi, sest kaebuse esitaja ei maksa 2009/2010 liiklusgraafikuperioodil AS-le EVR Infra kasutustasu mitte käskkirjadega määratud suuruses, vaid AS-ga EVR Infra sõlmitud raudteeinfrastruktuuri kasutamise lepingu alusel. Kaebuse esitajal ei teki seega TJA peadirektori käskkirjadega määratud prognoositava ega täpsustatud kasutustasu maksmise kohustust.

1. Kaebuse esitaja väitel rikutakse vaidlustatud käskkirjadega kaebaja subjektiivseid õigusi sõltumata sellest, et kaebuse esitaja ja EVR Infra AS-i vahel on sõlmitud raudteeinfrastruktuuri kasutamise leping kolmeks järjestikuseks liiklusgraafikuperioodiks. Lepingu p.7.1 kohaselt juhul, kui vastavalt kehtivale raudteeinfrastruktuuri kasutustasu arvestamise metoodikale arvestatav kasutustasu on madalam kui lepingus määratud kasutustasu, lähtutakse kasutustasu arvestamisel majandus- ja kommunikatsiooniministri
2. aprilli
3. a määrusega nr 32 kehtestatud „Raudteeinfrastruktuuri kasutustasu arvestamise metoodikast“. Kaebaja leiab, et kui kasutustasud oleks määratud õiguspäraselt, oleksid need väiksemad lepingus kokku lepitud tasudest ja kuuluksid seega kohaldamisele. KOHTU SEISUKOHT
4. TJA peadirektori
5. mai
6. a käskkirjaga nr 1-11/09-0041 määrati AS EVR Infra raudteeinfrastruktuuri prognoositavad kasutustasud liiklusgraafikuperioodiks 2009/
7. Käskkirja resolutiivosa sätestab eraldi kasutustasu põhiteenuse ( käskkirja p.1.1), lisateenuste ( käskkirja p.1.2) ja abiteenuste ( käskkirja p.1.3) eest .25.06.2009.a. käskkirjaga määras Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor AS EVR Infra raudteeinfrastruktuuri 31.05.2009.a. täpsustatud kasutustasu liiklusgraafikuperioodiks 2009/
8. Viimatinimetatud käskkirja resolutiivosa sätestab eraldi kasutustasu põhiteenuse ( käskkirja p.2.1) ja lisateenuste ( käskkirja p.2.2) eest. 27.07.2009.a. käskkirjaga määras Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor AS EVR raudteeinfrastruktuuri täpsustatud kasutustasud 2009.a. juunikuuks. Viimatinimetatud käskkirja resolutiivosa sätestab eraldi kasutustasu põhiteenuse ( käskkirja p.1.1) ja lisateenuste ( käskkirja p.1.2) eest. Kaebuse kohaselt on kaebuse esitaja raudteevedudega tegelev ettevõtja, kes kasutab AS-i EVR Infra raudteeinfrastruktuuri vastava lepingu alusel ja maksab selle eest AS-le EVR Infra raudteestruktuuri kasutustasusid. Raudteeseaduse § 63 lg 2 p 9 ja majandus- ja kommunikatsiooniministri 28.04.2008.a. määrusega nr 32 vastu võetud „Raudteeinfrastruktuuri kasutustasu arvestamise metoodika“( Metoodika) § 11 lg 1 kohaselt määrab TJA prognoositavad raudteeinfrastruktuuri kasutustasud kogu liiklusperioodiks. Tulenevalt Metoodika § 11 lg 4 kasutab raudteeinfrastruktuuri- ettevõtja raudteeveoettevõtjatele arvete esitamisel prognoositud kasutustasu ( seega TJA peadirektori käskkirjaga määratud).Nimetatud arvete alusel teostavad raudteeveo-ettevõtjad raudteeinfrastruktuuri- 3 ettevõtjale järgneva kuu kasutustasu makse ette. Seejärel määrab TJA peadirektor täpsustatud kasutustasud igakuiselt raudteeinfrastruktuuri –ettevõtjalt saadud andmete alusel igakuiste, eelmise kuu kohta käivate käskkirjadega .Metoodika § 11 lg 4 teise lause kohaselt määrab TJA peadirektor täpsustatud kasutustasud juurdepääsu tagavate põhi-, lisa- ja abiteenuste eest raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjalt saadud andmete alusel igakuiselt hiljemalt viie tööpäeva jooksul alates Metoodika § 10 lg 5 ja lg 6 nõutud andmete saamisest. Järgnevalt teevad raudteeinfrastruktuuri- ettevõtja ja raudteeveo-ettevõtjad tasaarvestuse raudtee-ettevõtjate poolt raudteeinfrastruktuuri- ettevõtjale ettemaksuna makstud tasu ja täpsustatud tasu osas.
9. Raudteeseaduse § 54 lg 3 kohaselt võib raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja läbilaskevõimeosa kasutamiseks sõlmida selle taotlejaga lepingu kuni viieks järjestikuseks liiklusgraafikuperioodiks, kusjuures läbilaskevõimeosa täpsustatakse igaks liiklusgraafikuperioodiks eraldi. Metoodika § 11 lg

§ 7

lg 1 tulenevalt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Käesoleval juhul on kaebuse esitajal kohustus tasuda raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale kasutustasu raudteeinfrastruktuuri kasutamise lepingus kokku lepitud ulatuses olenemata vaidlustatud 4 käskkirjade kehtivusest. Kuna vaidlustatud käskkirjadega määratud kasutustasud kaebuse esitaja õigusi ja vabadusi kuidagi riivata ei saa, sest kaebuse esitajal ei saa olla käskkirjades sätestatud kasutustasudega puutumust, ei saa kaebuse esitajal ilmselgelt olla käskkirjade vaidlustamise õigust.

1. Kaebuse esitaja ei oma TJA käskkirjadega sätestatud kasutustasudega puutumust ka vaatamata kaebuse esitaja ja AS EVR Infra vahel sõlmitud raudteeinfrastruktuuri kasutamise lepingu punktile 7.
2. alljärgnevatel põhjendustel.
3. AS EVR Infra ja AS E.R.S vahel sõlmitud raudteeinfrastruktuuri kasutamise lepingu nr 7473 p 1 kohaselt tähendab lepingus kasutatud mõiste „kasutustasu“ raudteeseaduse alusel ja selles sätestatud korras AS EVR Infra poolt arvutatud ning poolte vahel lepingus kokkulepitud ja vedaja poolt tasumisele kuuluvat tasu teenuste eest, mis ei hõlma tasu AS EVR Infra poolt osutatavate muude teenuste eest. Lepingu p.7.1 kohaselt juhul, kui vastavalt kehtivale raudteeinfrastruktuuri kasutustasu arvestamise metoodikale arvestatav kasutustasu on madalam kui lepingus määratud kasutustasu, lähtutakse kasutustasu arvestamisel metoodikast. TJA on põhjendatult leidnud, et kõnealuse lepingu punktide 1 ja 7.1 koosmõjust tuleneb, et metoodikast lähtutakse kasutustasu arvestamisel siis, kui EVR Infra AS-i (mitte aga TJA ) poolt metoodika alusel arvestatav kasutustasu on madalam lepingus määratud kasutustasust. Seega ei tulene käsitatava lepingu p.7.1, et kaebuse esitaja on vaatamata kaebuse esitaja ja EVR Infra AS-i vahel sõlmitud raudteeinfrastruktuuri kasutamise lepingule kolmeks järjestikuseks liiklusgraafikuperioodiks kohustatud teatud juhtudel maksma TJA poolt määratud kasutustasu.
4. Riigikohtu tsiviil- ja halduskolleegiumi vaheline erikogu leidis
5. detsembri
6. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-15-01, et haldusakti tühistamiseks esitatud kaebuse läbivaatamisel tuleb kaitstavate õiguste ja vabadustena mõista isiku subjektiivseid avalikke õigusi: põhiõigusi ja -vabadusi, seadustest, muudest õigustloovatest aktidest, samuti haldusaktidest ja halduslepingutest tulenevaid õigusi. Haldusakt piirab subjektiivset õigust, kui haldusakt keelab või välistab õiguse kasutamise osaliselt või täielikult, seab õiguse kasutamisele täiendavaid tingimusi või raskendab oluliselt õiguse kasutamist. Õigusvastane kohustuste või keeldude kehtestamine rikub alati haldusakti adressaadi õigusi. Kaebuse esitaja ei ole TJA vaidlustatud käskkirjade adressaat.Kaebuse esitajal ei ole TJA peadirektori käskkirjadega määratud prognoositava ega täpsustatud kasutustasu maksmise kohustust, sest 2009/2010 liiklusgraafikuperioodil on AS E.R.S poolt makstava kasutustasu maksmise suurus tervikuna reguleeritud AS-ga EVR Infra sõlmitud raudteeinfrastruktuuri kasutamise lepingus, sealjuures kõnealuses lepingus võivad pooled kokku leppida TJA poolt määratust erinevad kasutustasud. Kohus nõustub vastustajaga, et lepingu punkt 7.1 ei anna AS-le E.R.S. kaebeõigust ka siis, kui kõnealust lepingu punkti tõlgendada selliselt, et juhul, kui TJA poolt arvestatud kasutustasu on lepingus määratud kasutustasust madalam, lähtutakse TJA poolt määratud kasutustasust. Kohtu hinnangul on põhjendatud vastustaja seisukoht, et isiku kaebeõigus ei saa tuleneda võlaõiguslikus kokkuleppes sisalduvast viitest haldusaktile, sest vastupidisel juhul oleks võimalik lepingute sõlmimisega tekitada kaebeõigus vaatamata sellele, et iseseisvalt vastav haldusakt isiku õigusi ja kohustusi ei puuduta. 12.

§ 23

lg 3 p 1 sätestab, et halduskohus võib määrusega jätta kaebuse või protesti läbi vaatamata juhul, kui ilmneb, et selle esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et kaebuse või protesti esitaja poolt väidetavad asjaolud on tõendatud. Riigikohus selgitas 15.05.2008.a. määruses kohtuasjas nr 3-3-1-9-08, et nii

§ 11

lg 3.1 p 5 kui ka

§ 23

lg 3 p 1 tuleb sisustada lähtudes

§-st 7 . 5 Viimatinimetatud sätte kohaselt saab halduskohtusse kaebusega pöörduda isik üksnes juhul, kui haldusaktiga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kuna kaevatavad haldusaktid ei saa ilmselgelt rikkuda kaebuse esitaja õigusi ja vabadusi, tuleb kaebus jätta läbi vaatamata. 13. Vastavalt

§ 84

lg 4 punktile 3 tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kaebus jäetakse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui see toimub seetõttu, et kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust. Kuivõrd kohus asus seisukohale, et kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, siis tasutud riigilõiv tagastamisele ei kuulu. 14.

§ 92

lg 4 kohaselt kannab kaebuse esitaja menetluskulud kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral, kui käesolevas paragrahvis ei sätestata teisiti. Vastustaja ja kolmas isik on esitanud taotluse nende poolt kantud menetluskulude kaebuse esitajalt väljamõistmiseks. Käesoleva kohtumäärusega annab kohus menetlusosalistele tähtaja kohtukulude nimekirja ja kuludokumentide esitamiseks, misjärel lahendab menetluskulude küsimuse määrusega. Lea Kuuse kohtunik 6