← Eesti

3-09-344/32

Obsah (5)§ 31§32§19§92§93

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Marion Vakker Otsuse tegemise aeg ja koht 18. juuni 2009, Tallinn Haldusasja number 3-09-344 Haldusasi S. K.’i, K. P., M. R. ja H-S

§ 31lg 4, § 471 lg 3).

Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses (

§32lg 5, §37 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 7.11.1994 otsusega nr 4143 (ja mille p 1 muudeti 15.05.2000 otsusega nr 11503) loeti Tallinnas, end. Harjumaal, Iru vallas, Väo mõisast eraldatud maakoht „Ehituskrunt nr 191“, endisel kinnistul nr 13202 asunud krunt suurusega 0,5279 ha omandireformi objektiks ja loeti tõendatuks, et vara kuulus õigusvastase võõrandamise ajal H. A.le ja A. T.le võrdsetes mõttelistes osades. Omandireformi õigustatud subjektideks tunnistati nimetatud vara suhtes M. R., R. A., H. T. ja V. P. igaüks ¼ mõttelises osas.
  2. Kaebuse esitaja S. K. on nõudeõiguse ¼ mõttelisele osale õigusvastaselt võõrandatud maast pärinud 3.02.1997.a. oma ema H. T. (surnud xx.xx.xxxx) järelt ja kaebuse esitaja H-S. S. on nõudeõiguse ¼ mõttelisele osale õigusvastaselt võõrandatud maast pärinud 5.07.1996.a. oma isa R. A. (surnud xx.xx.xxxx) järelt. Kaebuse esitajale K. P.le on nõudeõiguse 1/8 mõttelisele osale õigusvastaselt võõrandatud maast loovutanud tema isa V. P. 4.10.2000 sõlmitud notariaalse nõudeõiguste mõtteliste osade loovutamise lepingu alusel. V.P. päris 9.08.1996.a. nõudeõiguse õigusvastaselt võõrandatud varale oma abikaasa V. P. (surnud xx.xx.xxxx) järelt.
  3. Endine kinnistu nr 13202 paikneb 1961.a. asutatud Tallinna Botaanikaaia maakasutuse alal. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi 2.07.1992 otsusega kinnitati riigi omandusse jäävate kultuuri- ja sotsiaalsfääri asutuste ning tööstusettevõtete tervikvarade nimekiri, mis sisaldab ka Tallinna Botaanikaaeda asukohaga Kloostrimetsa tee 44/52 ja Tallinna Botaanikaaia Puukooli asukohaga Kloostrimetsa tee
  5. Tallinna Linnavalitsuse (TLV) 6.02.1995 korraldusega nr 316-k määrati Tallinna Botaanikaaiale jäävate hoonete ja rajatiste juurde kuuluva maatüki teenindamiseks vajalik maa aadressil Kloostrimetsa tee 52, pindalaks 109,0 ha. Tallinna Halduskohtu 11.01.1999 otsusega haldusasjas nr 3-809/98 tühistati korraldus nr 316-k, kuna puudus teenindusmaa määramise aluseks nõutud detailplaneering.
  6. Riigi vara munitsipaalomandisse 8.05.1995 üleandmise aktiga nr 20/679 anti Tallinna Botaanikaaia vara koos hoonetega Tallinna linna munitsipaalomandisse.
  7. Tallinna Linnavolikogu 13.02.1996 kirjaga nr 53 Rahandusministeeriumile paluti ette valmistada taotlus Vabariigi Valitsusele tunnistada Tallinna Botaanikaaed kultuuriobjektiks, mille tagastamine kahjustab riigi ja kohaliku haldusüksuse huve. Taotlus jäeti rahuldamata.
  8. Tallinna Keskkonnaameti 25.02.1998 käskkirjaga nr 17 kinnitati Tallinna Botaanikaaia arengukava ja maakasutusplaan.
  9. Vabariigi Valituse 7.04.1998 korraldusega nr 302-k arvati Tallinna Botaanikaaed istanduste loetellu kui dendroloogilise, õppeotstarbelise ja selektsioonilise väärtusega istandus.
  10. Tallinna Linnavolikogu 11.01.2001 määrusega nr 3 kehtestati Tallinna üldplaneering, mille kohaselt on Tallinna Botaanikaaia maakasutuse sihtotstarbeks ette nähtud sotsiaalmaa.
  11. Tallinna Linnavolikogu 30.10.2003 määrusega nr 55 kinnitati Tallinna Botaanikaaia arengusuunad aastateks 2003-
  13. TLV on kaebajaid teavitanud endise kinnistu nr 13202 maa tagastamise avaldustega seonduvast menetluse käigust järgmiselt: - TLV 9.03.2006 vastus nr 6-7/121 H-S. S.i 7.01.2006 päringule; - Tallinna Maa-ameti 19.12.2008 vastus nr 6-8/9257 vandeadvokaat Jaak Oja 22.10.2008 teabenõudele ja selgitustaotlusele. KAEBAJATE SEISUKOHT
  14. Kaebajad leiavad, et TLV on põhjendamatult ja õigusvastaselt viivitanud endise kinnistu nr 13202 õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise või kompenseerimise avalduste lahendamisega, mis rikub kaebajate õigust nõuda, et nendega seonduvad vara tagastamise või kompenseerimise avaldused lahendataks õiguspäraselt, so viivituseta. Kaebajate põhjendatud huvi TLV viivituse (tegevusetuse) õigusvastasuse kindlakstegemiseks seisneb eelkõige selles, et kuni käesoleva ajani ei ole selgust, millal ja kuidas nende avaldused lahendatakse ning kas õigusvastaselt võõrandatud maa neile tagastatakse või mitte.
  15. Kõnealust haldusmenetlust on läbi viidud väga pika aja jooksul, kuid kaebajate jaoks olulise lahenduseni ei ole seni jõutud. TLV ei ole kaebajaid selgelt ja ammendavalt informeerinud, millest on olnud tingitud kaebajate jaoks olulise lahenduse viibimine. 2 Õigustatud subjektid on nii ise kui ka oma esindajate kaudu korduvalt pöördunud nii TLV kui ka muude instantside poole, et saavutada maa tagastamise küsimuse lõplikku otsustamist, kuid viivituse põhjuste kohta ei ole neile vajalikke selgitusi antud. Kaebajate küsimustele on TLV vastanud valikuliselt ja väga piiratud ulatuses. Enamik kaebajate küsimusi on jäetud vastuseta. Tallinna Maa-ameti 19.12.2008 vastuskirjas kaebajate 22.10.2008 teabenõudele ja selgitustaotlusele märgiti, et Tallinna linn kavatseb lähiajal kogu Tallinna Botaanikaaia maa, sh ehitiste ja nende teenindamiseks vajaliku maa, taotleda munitsipaalomandisse.
  16. 3.06.2002 sõlmiti kokkulepe detailplaneeringu lähteülesande juurde, milles osalesid ka kaebajad. Kokkuleppest nähtuvalt on Tallinna Botaanikaaia maavalduse piire määrava detailplaneeringu menetlemine olnud pikemat aega peatatud, kuna Tallinna Botaanikaaiale huvipakkuvaid maid saaks määrata teenindusmaa hulka kokkuleppel maa tagastamise õigustatud subjektidega, kusjuures küsimus puudutas ka endist kinnistut nr
  17. Tallinna Botaanikaaed ja õigustatud subjektid leppisid kokku, et MRS § 6 lg 1 alusel teostatava ümberplaneerimise kaudu on võimalik tagastamisele kuuluv maa tagastada. Saavutatud kokkuleppe realiseerimiseks tegid allakirjutanud ettepaneku detailplaneeringu täiendamiseks nimetatud maa ümberplaneerimise osas vastavalt kokkuleppele lisatud skeemile.
  18. Kaebajad leiavad, et TLV tegevus on vastuolus Vabariigi Valitsuse 5.02.1993 määrusega nr 36 kinnitatud Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra (edaspidi – Kord) p-ga 49, mille kohaselt õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise otsustab maa asukohajärgne kohalik omavalitsus kuue kuu jooksul õigustatud subjektiks tunnistamise otsuse kättesaamise päevast, võttes aluseks kohaliku komisjoni otsuse, õigusvastaselt võõrandatud vara toimiku ning maa tagastamise otsustamiseks täiendavalt kogutud dokumendid. Kui kohalik omavalitsus ei saa mõjuval põhjusel otsustada nimetatud tähtaja jooksul maa tagastamist, informeerib ta õigustatud subjekti põhjustest, millest on tingitud viivitus maa tagastamise otsustamisel, ja teatab küsimuse otsustamise tähtaja. Sellist nõuetekohast informeerimist pole vastustaja poolt olnud.
  19. HMS § 5 lg 2 kohustab haldusmenetlust läbi viima eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. HMS § 36 sätestab, et haldusorgan selgitab menetlusosalisele tema soovil, millise tähtaja jooksul haldusmenetlus eeldatavasti läbi viiakse ja millised on võimalused haldusmenetluse kiirendamiseks. Kuigi kaebajad ja/või nende õiguseellased ja nende esindajad on aegade jooksul korduvalt soovinud saada asjakohast teavet seoses kõnealuse haldusmenetlusega, pole neil õnnestunud seda saada. TLV tegevus on olnud eelpoolnimetatud nõuetega vastuolus.
  20. Vastustaja ei ole õigustatud subjektidele esitanud faktilisi asjaolusid ega õiguslikke põhjendusi, samuti pole osundanud ühelegi dokumentaalsele tõendile, mis võiks olla vara tagastamise otsustamisel tekkinud viivituse põhjuseks. Kaebajatele teadaolevalt ei ole esinenud ühtki sellist aktsepteeritavat asjaolu, mis oleks takistanud maa tagastamise avalduste nõuetepärast menetlemist. Enda initsiatiivil ei ole vastustaja õigustatud subjektidele saatnud ühtki kirja, milles oleks selgitatud viivituse põhjusi, kuigi ka kirjade saatmine õigustatud subjektidele ei välistaks viivituse olemasolu vastustaja käitumises. Vastustaja väide, et kavandatakse maa munitsipaalomandisse taotlemist, pole mõjuvaks põhjuseks maa tagastamise otsustamisega viivitamisel, teades sealjuures, millal maa munitsipaliseerimise soov esmakordselt tõusetus ja kui palju aega on sellest möödunud. Kaebajad paluvad tunnistada Tallinna Linnavalitsuse viivitus seoses õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või kompenseerimise avalduste lahendamisega seonduvalt endisel Harjumaal Iru vallas Väo mõisast eraldatud maakohaga “Ehituskrunt nr 191”, endisel kinnistul nr 13202 asunud krundiga suurusega 0,5279 ha, õigusvastaseks, ning teha Tallinna 3 Linnavalitsusele ettekirjutus lahendada viivitamata nimetatud õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise või kompenseerimise avaldused. Samuti paluvad kaebajad mõista nende kasuks Tallinna Linnavalitsuselt välja kaebajate poolt kantud kohtukulud vastavalt OÜ AB Jaak Oja esitatud kohtukulude nimekirjale ja kuludokumentidele (igale kaebajale 9454 krooni, sh riigilõiv 250 krooni ja õigusabikulud 9204 krooni). VASTUSTAJA SEISUKOHT Vastustaja leiab, et esitatud kaebused on põhjendamatud ning palub need jätta rahuldamata, põhjendades oma seisukohti alljärgnevalt:
  21. Vastustaja ei nõustu kaebajate seisukohaga, et vastustaja on põhjendamatult viivitanud Kloostrimetsa tee 56a asuva endise kinnistu 13202 maa tagastamisega ning vaidleb sellele vastu. Riigikohus on 1.10.2001 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-42-01 leidnud, et kui kohtusse pöördumisele ei ole eelnenud kuuekuulist ajavahemikku, millal õigustatud subjektile maa tagastamise kohta ei oleks olnud kehtivat haldusakti või teda ei oleks informeeritud maa tagastamisega viivitamise põhjustest, siis ei ole alust kohaliku omavalitsuse tegevusetuse õigusvastaseks tunnistamiseks, seega ei ole kohalik omavalitsus sellisel juhul rikkunud Korra p
  23. Kohtule esitatud materjalidest ja selgitustest on näha, et enne kohtusse pöördumist ei olnud üle 6 kuu kestvat tähtaega, millise jooksul ei oleks õigustatud subjekte olnud informeeritud kinnistu nr 13202 tagastamismenetluse olukorrast ja otsuse tegemist takistavatest mõjuvatest põhjustest. Viimane õigustatud subjektile kirjalikult saadetud informatsioon kannab kuupäeva 19.12.
  24. Kirjavahetusele lisaks on õigustatud subjektidele 23.03.2009 kirjade teel tutvustatud Tallinna Botaanikaaia piiriettepanekut. Vastuväiteid oli õigustatud subjektidel õigus esitada ühe kuu jooksul, peale seda on TLV-l võimalik edasi minna maa munitsipaliseerimisega. TLV on maa tagastamise õigustatud subjekte informeerinud põhjustest, millest on tingitud viivitus maa tagastamise otsustamisel ja teatanud neile ka küsimuse otsustamise tähtaja niivõrd, kuivõrd see oli antud olukorras võimalik, seega ei ole viivitus olnud pahatahtlik ega ebaseaduslik ning ei ole rikutud Korra p-s 49 sätestatut.
  25. Õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise lahendamisel tuleb lähtuda muuhulgas ORASst, MRSst ja Korrast. Maa munitsipaalomandisse andmist reguleerib Vabariigi Valitsuse 2.06.2006 aasta määrusega nr 133 kehtestatud Maa munitsipaalomandisse andmise kord. ORAS-e kohaselt viiakse omandireform õigusvastaselt võõrandatud vara suhtes läbi vara tagastamise või kompenseerimise menetluse kaudu. Kui ei ole võimalik õigusvastaselt võõrandatud vara tagastada, kuulub see kompenseerimisele. Tulenevalt MRS § 6 lg 2 p 3 ja 4 koosmõjus § 23 lg 2, 28 lg 1 ning § 31 lg 1 lahendatakse enne õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamist maa munitsipaalomandisse andmise, maa riigi omandisse jätmise ja maa ostueesõigusega erastamise küsimus, kuna sellest sõltub, kui palju on võimalik maad tagastada ja kui palju tuleb maad tagastamise võimatuse tõttu kompenseerida.
  26. MRS on aluseks maasuhete ümberkorraldamisel. Maareformi käigus tagastatakse või kompenseeritakse endistele omanikele või nende õigusjärglastele õigusvastaselt võõrandatud maa, antakse tasu eest või tasuta maa eraõigusliku isiku, avalik-õigusliku juriidilise isiku või kohaliku omavalitsusüksuse omandisse ning määratakse kindlaks riigi omandisse jäetav maa. Tallinna Botaanikaaia alale jäävate maade osas on algatatud munitsipaliseerimise menetlused, mis hõlmab ka endise kinnistu nr 13202 maa-ala. Nimetatud maa-alal paiknevad osaliselt tiik koos kastmistorustikuga, kasvuhoone, piirdeaed ja taimed. Tallinna linn on taotlenud kogu Tallinna Botaanikaaia maa, sh ehitiste aluse ja nende teenindamiseks vajaliku 4 maa munitsipaalomandisse ja kavatseb seda taotleda jätkuvalt. Maa munitsipaalomandisse andmise taotluse esitamine on seni viibinud piirivaidluste tõttu. Lisaks sellele on Riigikohus pidanud vajalikuks märkida, et omandireformi õigustatud subjektil ei ole õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise taotluse esitamisest hoolimata õiguspärast ootust vara tagastamisele.
  27. Tallinna Linnavolikogu 30.10.2003 määrusega nr 55 kinnitati Tallinna Botaanikaaia arengusuunad aastateks 2003-2008, mille p-st 5.1.1 nähtub, et 4.03.1999 on kinnitatud detailplaneeringu lähteülesanne. Detailplaneeringu eesmärgiks oli maakasutus- ja hoonestustingimuste määramine botaanikaaia territooriumil ning botaanikaaiale teenindamiseks vajaliku maa määramine munitsipaalomandisse taotlemiseks. Viidatud punktist nähtub, et 2000.a. veebruaris on detailplaneeringu koostamine peatunud. Samas kehtestas Tallinna Linnavolikogu 11.01.2001 määrusega nr 3 Tallinna üldplaneeringu, mille kohaselt on botaanikaaia maakasutuse sihtotstarbeks ette nähtud sotsiaalmaa.
  28. Kaebustes nimetatud kokkuleppe osas on vastustaja seisukohal, et nimetatud kokkulepe puudutab detailplaneeringu muutmist ning ei saa olla aluseks maa tagastamise avalduse lahendamisel. Vastustaja selgitab täiendavalt, et MRS ei näe tiheasustuses ette ümberplaneerimist kokkuleppes märgitud viisil. Kuna MRS mõtte kohaselt lahendatakse maa munitsipaalomandisse andmise taotlused enne maa tagastamise otsustamist, siis ei saa endise kinnistu nr 13202 tagastamise avaldust lahendada enne maa munitsipaliseerimise otsustamist.
  29. Eeltoodust tulenevalt ei saa vastustaja nõustuda kaebajate seisukohtadega kohaliku omavalitsuse viivituse osas Kloostrimetsa tee 56a maa tagastamisel. Vastustaja on seisukohal, et esitatud kaebused ja selles toodud taotlused ei ole põhjendatud. Samuti on ebamõistlik kaebajate taotlus lahendada maa tagastamise avaldus viivitamata, sest igasuguse tähtaja andmine peab olema ka reaalselt täidetav. Kuna kaebused on ilmselgelt põhjendamata, puudub alus tuvastamisnõude rahuldamiseks ning vastustaja kohustamiseks lahendama maa tagastamise küsimus viivitamata. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, ära kuulanud menetlusosaliste seletused ning hinnanud haldusasjas esitatud tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebused tuleb rahuldada. Kohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt:
  30. M. R. tunnistati omandireformi õigustatud subjektiks Kloostrimetsa tee 56a, end. Harjumaal Iru vallas Väo mõisast eraldatud maakoha „Ehituskrunt nr 191“ maa suhtes 7.11.1994 ning H-S. S., S. K. ja K. P. said õigustatud subjektideks nimetatud maa tagastamise nõudeõiguse pärimise tagajärjel vastavalt 1996, 1997 ja 2000.a. Kuni käesoleva ajani ei ole kõnealust maad neile tagastatud. Korra p 49 kohaselt otsustab õigusvastaselt võõrandatud maa õigustatud subjektidele tagastamise maa asukohajärgne valla- või linnavalitsus kuue kuu jooksul arvates õigustatud subjektiks tunnistamise otsuse kättesaamise päevast ning kui valla- või linnavalitsus ei saa mõjuvatel põhjustel nimetatud tähtajaks tagastamist otsustada, informeerib ta õigustatud subjekti põhjustest, millest on tingitud viivitus maa tagastamise otsustamisel ja teatab küsimuse otsustamise tähtaja. Nimetatud säte jõustus 30.01.1998 ning sellest hetkest alates tekkis valla- või linnavalitsusel kohustus otsustada kuue kuu jooksul maa õigustatud subjektile tagastamine või informeerida teda maa tagastamisega viivitamise põhjustest. Maa tagastamise otsustamise kuuekuulise tähtaja alguseks saaks lugeda 30.01.1998, mil jõustus Korra p
  31. Kuni selle tähtajani ei olnud vastustaja vastu võtnud ühtegi haldusakti, millega oleks otsustatud õigustatud subjektidele maa tagastamist. 5
  32. Käesoleva haldusasja materjalidest nähtub, et M. R. ja H-S. S. on 16.01.2003 pöördunud kirjaga Tallinna Maa-ameti poole ja palunud selgitust selle kohta, miks ei ole neid teavitatud maakoha „Mõtte nr 361“ maa tagastamise küsimuse lahendamise seisust. Samas kirjas viitavad M. R. ja H-S. S. ka maakohale „Ehituskrunt nr 191“ ja märgivad, et neile teadaolevalt on selle maa tagastamise küsimus takerdunud seoses Tallinna Botaanikaaia maaküsimuse lahendamisega, mis on pooleli ja aluseks maa tagastamisel vajalike toimingute teostamise tähtaja pikendamisel, kusjuures allakirjutanud seda selle kirjaga ka taotlevad ( vtt.lk.9). Tallinna Maa-ameti 26.02.2003 vastuses M. R. ja H-S. S.i kirjale märgitakse, et endise „Ehituskrunt nr 191“ maa tagastamise menetluse tähtaega on pikendatud (vtt.lk.7,8). Nimetatud vastus ei ole maakoha „Ehituskrunt nr 191“ osas käsitletav Korra p-st 49 tuleneva informatsioonina, kuna sellest ei selgu põhjused, mis takistavad maa tagastamise otsustamist ja kui pikaks ajaks on menetluse tähtaega pikendatud.
  33. 7.01.2006 on H-S. S. pöördunud päringuga Tallinna Maa-ameti poole ja palunud teavet põhjuste kohta, mis on takistanud 11 aasta jooksul maakoha „Ehituskrunt 191“ maa tagastamise otsustamist (vtt.lk. 3). Tallinna Maa-amet on vastanud päringule 9.03.2006 ja selgitanud, et endise kinnistu nr 13202 (maakoht „Ehituskrunt 191“) tagastamise avaldust ei saa lahendada enne maa munitsipaliseerimise otsustamist (vtt.lk.1,2). Maa-amet märgib vastuses, et arvestades õigusaktidest tulenevat avalikku huvi, kasutab Tallinna linn maareformi seaduses ettenähtud võimalust taotleda botaanikaaia maad munitsipaalomandisse. Õigusaktide all peab maa-amet silmas Tallinna Linnavolikogu 11.01.2001 määrust nr 3, millega kehtestati Tallinna üldplaneering (botaanikaaia maakasutuse sihtotstarbeks on ette nähtud sotsiaalmaa), 30.10.2003 määrust nr 55 „Tallinna Botaanikaaia arengusuunad aastateks 2003-2008“ ( 4.03.1999 kinnitati botaanikaaia detailplaneeringu lähteülesanne), Vabariigi Valitsuse 7.04.1998 korraldust nr 302-k (Tallinna Botaanikaaed on arvatud istanduste loetellu) ja 15.12.2005 määrust nr 312 (kinnitati Pirita jõeoru maastikukaitseala kaitse-eeskiri). 22.10.2008 on kaebajad AB J.Oja kaudu pöördunud Tallinna Linnavalitsuse poole ja palunud muuhulgas selgitust selle kohta, millised asjaolud ja kuidas on takistanud maakoha „Ehituskrunt nr 191“ tagastamismenetluse nõuetekohast läbiviimist ja lõpetamist ning millise ajavahemiku jooksul on reaalselt oodata tagastamismenetluse lõpetamist (tlk.32,33). Tallinna Maa-amet on vastanud sellele teabenõudele 19.12.2008 ja selgitanud, et Tallinna linn kavatseb taotleda kogu Tallinna Botaanikaaia maa, sh ehitiste aluse ja nende teenindamiseks vajaliku maa lähiajal munitsipaalomandisse (tlk.34,35). Nagu eeltoodust ilmneb, on Tallinna Linnavalitsus küll informeerinud kaebajaid põhjustest, millest on tingitud viivitus maa tagastamise otsustamisel, kuid küsimuse otsustamise tähtajast niivõrd, kuivõrd see on antud olukorras võimalik, ei ole kaebajaid teavitatud. Seega on vastustaja rikkunud Korra p-s 49 sätestatut.
  34. MRS §2 kohaselt on maareformi eesmärk kujundada riiklikul maaomandil rajanevad suhted ümber eraomandil põhinevateks suheteks, lähtudes endiste omanike õiguste järjepidevusest ja praeguste maakasutajate seadusega kaitstud huvidest, ning luua eeldused maa efektiivsemaks kasutamiseks. Sellest tulenevalt on maareformi eesmärk eeskätt õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamine, millest maa munitsipaalomandisse jätmine moodustab erandi. Vabariigi Valitsuse 2.06.2006 määrusega nr 133 kinnitatud Maa munitsipaalomandisse andmise korra §5 kohaselt valla- või linnavalitsus esitab kohaliku omavalitsuse volikogu vastava otsuse alusel koostatud maa munitsipaalomandisse andmise taotluse munitsipaalomandisse andmise otsustajale. Käesolevas asjas on selgunud, et Tallinna Linnavolikogu ei ole vastavat otsustust käesoleva ajani teinud. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tallinna Linnavolikogu on 10.03.2005 otsusega nr 51 tunnistanud kehtetuks oma 9.05.1995 otsuse nr 12, millega täiendati linnavolikogu 19.08.1993 otsust Tallinna Botaanikaaia valduses olevate hoonete ja rajatiste ning nende teenindamiseks vajaliku maa 6 Kloostrimetsa tee 52 ja Narva mnt 147 munitsipaalomandisse taotlemise osas. Kuna alates 10.03.2005 puudub linnavolikogu otsus Tallinna Botaanikaaia maa munitsipaalomandisse taotlemiseks, siis on asjakohatud vastustaja viited Korra p-le 54, mille kohaselt ei otsusta maa tagastamise küsimust enne, kui maa munitsipaalomandisse andmise taotluse kohta on seaduses ettenähtud korras vastu võetud otsus.
  35. Kohus leiab, et Tallinna Linnavalitsus oli kohustatud aktiivselt tegutsema kaebajate avalduste, mis seonduvad maakoha „Ehituskrunt nr 191“ maaga, õigeaegse lahendamisega. Kui esinesid mõjuvad põhjused, mis ei võimaldanud kõnealuse maa tagastamise küsimust lahendada tähtaegselt, oli linnavalitsus kohustatud informeerima nendest põhjustest kaebajaid ja teatama neile küsimuse otsustamise aja. Igal juhul pidi linnavalitsus otsustama maa tagastamise küsimuse mõistliku aja jooksul. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et linnavalitsus ise ei ole kaebajaid teavitanud mõjuvatest põhjustest, millest on tingitud viivitus maa tagastamise otsustamisel. Sellekohaseid päringuid on esitanud linnavalitsusele vaid kaebajad. Kohus leiab, et vastustaja ei ole otsustanud maakoha „Ehituskrunt nr 191“ maa tagastamise küsimust mõistliku aja jooksul ja viivitus maa tagastamise küsimuse otsustamisel on kestnud ebamõistlikult pikalt – M. R., H-S. S.i ja S. K.i suhtes üle 10 aasta ning K. P. suhtes üle kaheksa aasta, millega on rikutud kaebajate subjektiivseid õigusi heale haldusele. Riigikohus on mitmes lahendis rõhutanud, et haldusmenetlus peab olema ka õiglane. Kaebajatel on põhjendatud ootus, et linnavalitsus menetleb nende taotlust maa tagastamiseks õiglaselt. Ühestki kohtule esitatud dokumendist ei selgu üheselt põhjused, mis on takistanud kaebajate maa tagastamise küsimuse lahendamist. Et kaebajate poolt tagasitaotletav maa jääb Tallinna Botaanikaaia territooriumile ja et Tallinna linn soovib tulevikus taotleda botaanikaaia maa munitsipaalomandisse jätmist, on küll asjaoluks, mille tõttu võib tagastamismenetlus venida, kuid see asjaolu iseenesest ei õigusta kaebajatele maa tagastamise küsimuse niivõrd pikaajalist lahendamist. Kohus peab vajalikuks märkida, et kohtule esitatud materjalidest ei selgu tegelikult ka põhjused, miks alates 8.05.1995, mil riik andis Tallinna Botaanikaaia koos hoonetega munitsipaalomandisse, ei ole suudetud lahendada maa munitsipaalomandisse andmise küsimust. Vastustaja kirjalikust seletusest nähtuvalt oli viimaseks Tallinna Botaanikaaeda käsitlevaks haldusaktiks linnavolikogu 30.10.2003 määrus nr 55, millega kinnitati botaanikaaia arengusuunad 2003-
  36. Ja alles 23.03.2009, s.o. käesoleva asja kohtumenetluse ajal, saatis Tallinna Maa-amet kaebajatele Tallinna Botaanikaaia krundi piiride ettepaneku. Sellist üle viie aasta kestnud ajavahemikku maa munitsipaliseerimise menetluses ei saa samuti pidada mõistlikuks tähtajaks.
  37. Eeltoodud põhjustel kuuluvad kaebused rahuldamisele. Tallinna Linnavalitsuse viivitus seonduvalt maakoha „Ehituskrunt nr 191“, end. kinnistul nr 13202 asunud krundi tagastamise lahendamisega on õigusvastane. Vastavalt

§19

lg 7 vaatab halduskohus asja läbi kaebuses esitatud taotluse ulatuses, kuid ei ole seotud taotluse sõnastusega. Halduskohus ei saa kohustada vastustajat viivitamata lahendama kaebajate avaldusi seonduvalt ülalnimetatud maaga „Ehituskrunt nr 191“. Kohus saab vastustajale teha ettekirjutuse kaebajate avalduste seonduvalt ülalnimetatud maaga lahendamiseks teatud aja jooksul. 31. Vastavalt

§92

lg 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§93lg 5 kohaselt kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

Kaebajad taotlevad menetluskulude väljamõistmist summas 36 816 krooni, sh igaühele eraldi õigusabikulu 9454 krooni ja riigilõiv 250 krooni, on esitanud kohtukulude nimekirja ja kulude kandmist tõendavad dokumendid. Kohus arvestades asja keerukust ja mahtu, leiab, et põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks on 28 000 krooni, millest iga kaebaja kasuks eraldi tuleb välja mõista 7000 krooni. Seejuures jätab kohus vastustajalt välja mõistmata kaebajate kulud summas 7200 krooni, mis on seotud kaebajate 16.04.2009 vastuväidete esitamisega 23.03.2009 Tallinna Botaanikaaia krundi piiride ettepanekule. Nimetatud ettepanek ei ole 7 käesoleva haldusasja ese ja seetõttu ei kuulu ka välja mõistmisele õigusabikulud, mis on seotud sellele ettepanekule vastuväidete esitamisega. Marion Vakker kohtunik TALLINNA RINGKONNAKOHTU RESOLUTSIOON 1. Jätta Tallinna Halduskohtu 18. juuni 2009. a otsus haldusasjas nr 3-09-344 muutmata ja Tallinna Linnavalitsuse apellatsioonkaebus rahuldamata. 2. Mõista Tallinna Linnavalitsuselt S. K.i, K. P., M. R. ja H-S. S.i kasuks välja menetluskulu igaühele 3 240 krooni, kokku 12 960 krooni. 8 9 10 11 12

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.