Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 24. septembril 2010.a. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Kohtule esitatud ja menetlusse võetud hagiavalduse kohaselt palub hageja jagada poolte ühisvara. Hageja palub jätta hageja omandisse OÜ IBS osa nimiväärtusega 11 000 krooni, DCAF OÜ osa nimiväärtusega 14 000 krooni, IBSEOÜ osa nimiväärtusega 5 000 krooni ja OÜ RTE osa nimiväärtusega 6 200 krooni. Hageja palub jätta kostja omandisse OÜ IBS osa nimiväärtusega 11 000 krooni, DCAF OÜ osa nimiväärtusega 14 000 krooni, IBSEOÜ osa nimiväärtusega 5 000 krooni ja OÜ RTE osa nimi- väärtusega 6 200 krooni. Menetluse käik Kostja esitas 21.09.2010.a kohtule avalduse, milles võtab hagi õigeks. Kostja tunnistab tema vastu esitatud hagi ja nõustub hageja poolt esitatud vara jagamise viisiga. Menetluskulud palub kostja jätta poolte endi kanda, kuna hageja esitas kohtusse osakute omandisse jätmise nõude, olles juba kantud osanikuna osaühingute osanike nimekirja, st ajal kui temal olid juba sellega seotud osaniku õigused, järelikult puudus vajadus kohtusse pöördumiseks, kostja aga loobus hagist osakute tema omandisse jätmisest juba aasta tagasi. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 440 lg-le 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Tulenevalt
lõikest 4 võib kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest jätta välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Perekonnaseaduse (PKS) § 37 lg 3 kohaselt ühisvara jagatakse abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. PKS § 210 lg 2 kohaselt asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne perekonnaseaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui perekonnaseadusest ei tulene teisiti. Kuni 01.07.2010.a kehtinud perekonnaseaduse (PKS) § 14 lg 1 kohaselt abielu kestel abikaasade omandatud vara on abikaasade ühisvara. PKS § 18 lg 1 kohaselt abikaasade ühisvara võidakse jagada abielu kestel, abielu lahutamisel või pärast seda. PKS § 18 lg 5 kohaselt vaidluse korral jagab kohus ühisvara ühe või mõlema abikaasa nõudel. PKS § 19 lg 1 kohaselt abikaasade ühisvara jagamisel loetakse nende osad võrdseks. Menetluskulud
lg 1 kohaselt kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, milles hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud summas 26 166 krooni. Kostja palub jätta menetluskulud poolte endi kanda.
lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.
lg 2 kohaselt kohus võib jagada kulud erinevalt
lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda, kuna kostja võttis hagi õigeks alles rohkem kui kaks aastat peale hagi menetlusse võtmist. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud õigusabikulusid summas 17 200 krooni.
lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu ei pea hageja poolt näidatud õigusabikulusid summa 17 200 krooni põhjendatuks. Kohtu hinnangul käesolevas asjas ei ole esitatud avalduste ja taotluste koostamine sedavõrd keerukas ja ajamahukas, et nõuaks õigusabikulude kandmist summas 17 200 krooni. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud 8 600 krooni ulatuses. 2 Menetluskulude nimekirja kohaselt palub hageja lisaks õigusabikuludele kostjalt välja mõista riigilõiv summas 2 250 krooni ja kautsjon summas 3 620 krooni.
lg 11 kohaselt kautsjoni hüvitamist ei saa menetlust lõpetavast kohtulahendist sõltumata nõuda vastaspoolelt või muult menetlusosaliselt. Seega jätab kohus rahuldamata hageja taotluse kostjalt kautsjoni väljamõistmiseks. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista õigusabikulud summas 8 600 krooni ning riigilõiv summas 2 250 krooni, kokku menetluskulu summas 10 850 krooni. Koidula Laurisaar kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.