Obsah (6)

§ 403§ 436§ 5§ 230§ 162§ 174

2-09-57275 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Maire Lukk Otsuse tegemise aeg ja koht 17. september 2010 Tallinn Tsiviilasja number 2-09-57275 Tsiviilasi

§ 403kirjalikus menetluses poolte nõusolekul.

Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele alljärgnevatel põhjendustel. 12.

§ 436

lg 1 kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud ja sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lõike 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

1. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et alates 03.02.2003 töötas hageja B C diilerina ja 22.06.2009 lõpetati hagejaga tööleping TLS § 82 p 1 alusel (töötaja algatusel). Kohtule esitatud töölepingust nr 2009/017/C nähtub, et hageja sõlmis 30.07.2009 kostjaga uue töölepingu ja asus alates 10.08.2009 tööle diiler operaator-inspektor ametikohale. Töölepingu lõpetamise aktist nähtub, et tööleping lõpetati hagejaga 30.09.2009 TLS § 86 p 1 alusel (töölepingu ülesütlemine katseajal). Eeltoodu põhjal asub kohus seisukohale, et tegemist on kahe iseseisva töölepinguga, millede lõpetamise seaduslikkus on eraldi hinnatav. Kohus leiab, et kostja seisukoht, et tegemist on ühe ja sama töösuhtega on ekslik. Esimese töölepingu lõpetamise ja järgmise töölepingu sõlmimise ajaline vahe on üle kuu ja tööle asumise aeg veel 10 päeva hiljem. Seadus ei näe ette eelmärgitud viisil sama töösuhte katkestusi. Kui oleks tegemist ühe ja sama töösuhtega, siis selline käsitlus oleks eeldanud vastavaid kirjalikke kokkuleppeid poolte poolt. Hageja väide, et teise töölepingu sõlmimisel oli töösisu erinev, ei ole kostja poolt ümber lükatud. 3 2-09-57275
2. Esmalt on poolte vahel vaidlus selles, kas töölepingu ülesütlemine TLS § 86 alusel oli seaduslik või mitte. TLS § 86 lg 1 sätestab, et tööandja ja töötaja võib tähtajalise ja tähtajatu töölepingu üles öelda neljakuulise katseaja jooksul töötaja tööle asumise päevast arvates. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt ei või tööandja töölepingut üles öelda põhjusel, mis on vastuolus katseaja eesmärgiga. Katseaja eesmärk seisneb selles, et tööandjal on katseaja kestel võimalik kindlaks teha, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused võimaldavad töötajal teha kokkulepitud tööd ja vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel. Kostja väidete kohaselt lõpetati hagejaga tööleping põhjusel, et hageja ei suutnud vajalike muutustega ning kavandatud ümberkorraldustega kohaneda ning tööandja ootused ei täitunud, samuti oli hageja suhtumine tööandja käekäiku pealiskaudne ning tööülesannete täitmine ja aktiivsus pigem kahanes. Kohus on veendunud, et kostja tervendamise menetluse periood ei saanud mõjutada hageja tööoskusi, võimeid ja isikuomadusi nagu kostja oma vastuväites on märkinud. Kohus leiab, et tööandja hinnang katseaja tulemuste kohta peab rajanema objektiivsetel näitajatel ning tööandja peab tõendama, milles seisnesid puudused töös. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit hageja teadmiste, võimete ega oskuste puudumise kohta. Kostja ei ole tõendanud, et hageja ei saanud hakkama tööga teadmiste puudulikkuse, väheste oskuste, võimete või tervise tõttu. Vaidluses töölepingu lõpetamise asjaolude üle tuleb tööandjal tõendada neid fakte, mis tingisid tööle ebarahuldava hinnangu andmise. Kuivõrd hageja oli töötanud kostja juures eelmise töölepingu alusel mitu aastat, võib järeldada, et hagejal olid olemas teadmised, oskused ja võimed selle töö tegemiseks. Kohus on seda meelt, et diilerilt ei saa nõuda kiire käibe kasvatamist ajal, mil Eestis oli järsk majanduslangus ja kiire töötuse kasv. Seega ei nõustu kohus kostja seisukohaga, et töölepingu ülesütlemine TLS § 86 alusel oli seaduslik.
3. TLS § 104 lg 1 kohaselt on seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine tühine. Kuna töölepingu ülesütlemine on kohtu hinnangul vastuolus katseaja eesmärgiga, siis on ülesütlemine tühine.
4. Hageja on esialgses hagis palunud töölepingu lõpetada TLS § 89 lg 2 p 1 alusel, kuid 19.02.2010 hageja loobus esitatud nõudest ja taotleb hüvitise väljamõistmist TLS § 109 lg 2 alusel, mille aluseks on töölepingu lõpetamine TLS § 107 lg 2 alusel. TLS § 107 lg 1 kohaselt kui kohus tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et lg-s 1 sätestatud juhul lõpetab kohus töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Seega tuleb tööleping lõpetada alates 30.09.2009 TLS § 107 lg 2 alusel.
5. TLS § 109 lg 1 sätestab, et kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu käesoleva seaduse § 107 lõikes 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Kohus, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja tööandja käitumist, peab põhjendatuks välja mõista kostjalt hüvitise kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja keskmine palk oli 12 815 krooni kuus (neto). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 38 445 krooni (neto).
6. Kuna tegemist on 2 erineva töölepingu lõpetamisega, siis kostja väide, et hagejale on töötukassa poolt juba hüvitis välja makstud vaidlusaluse töölepingu lõpetamise eest väär. Hagejale töötukassa poolt makstud hüvitise aluseks oli 22.06.2009 töölepingu lõpetamine, käesolev vaidluse alusdokumendiks on 30.07.2009 sõlmitud tööleping, mis lõpetati kostja poolt 30.09.
7. Menetluskulud 19.

§ 162

lg 1 ja 2 sätestavad, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti ning pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kooskõlas

§ 162lg-ga 1 jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.

4 2-09-57275 20. Vastavalt

§ 174

lg 1 menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Maire Lukk Kohtunik 5