Menetluskulude jaotus Jätta hageja, EEAS-i poolt kantud menetluskulud (sh. tasutud riigilõiv summas 1600 krooni) täielikult hageja enda kanda. Kostja, MV´e menetluskulud jätta täielikult kostja enda kanda. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. 1
) § 440 lg 1 sätestatu kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks.
lg 3 alusel, kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Kooskõlas
Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Ülaltoodust juhindudes märgib kohus otsuses õigusliku põhjenduse. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 kohaselt tekib võlasuhe muuhulgas ka lepingust. VÕS § 76 lg 1 sätestatu kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 208 lg 1 järgi kohustub müügilepingu kohaselt müüja andma ostjale üle olemasoleva asja, tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja asja vastu võtma. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine. VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja kohustust rikkunud võlgnikult nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. 2
lg 1 sätestab, et kohus võib poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja. Kohus rahuldab kostja taotluse ja määrab kindlaks, et otsus tuleb täita kostja poolt järgneva 16 kuu jooksul järgmiselt: kostja maksab alates oktoobrist 2010 kuni detsember 2011 iga kuu hiljemalt 15 kuupäevaks hagejale vähemalt 500 krooni kuus ning hiljemalt 15 jaanuariks 2012 maksab 594.98 krooni. Kohus arvestab tasumisele kuuluva summa määramisel hageja, samas ka kostja huvidega ning kostja poolt kirjeldatud majandusliku olukorraga, kuid kostja poolt taotletud 300 krooni suuruses summas tasumise korral tuleks võlgnevus kustutada 27 kuu jooksul, mis kohtu arvates ei ole mõistlik tähtaeg. MENETLUSKULUD Hageja on taotlenud kostjalt menetluskuluna riigilõivuna tasutud summa väljamõistmist. Hageja tasus riigilõivu kokku summas 1600 (üks tuhat kuussada) krooni.
lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, viidatud sätte lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.
lg 6 sätestatu kohaselt kannab hageja menetluskulud ise kui kostja võtab hagi kohe õigeks ning kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus hindab ülalmärgitud sätteid silmas pidades kostja käitumist kogu menetluse kestel, seega alates EEAS-i poolt maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväites märgib MV, et tunnistab nõuet 3000 krooni suuruses summas ning lisab, et kuna vaidlus hagejaga on arvuti emaplaadi vahetamises, siis pole ta nõus katkise asja eest maksma. Hagiavaldusele esitatud vastuses on kostja hagi koheselt õigeks võtnud. Kostja on vastuses ka märkinud, et on pöördunud maksegraafiku sõlmimiseks EEAS-i poole, kuid saadud vastuse kohaselt soovitati pöörduda kohtu poole. Kohus leiab, et kuna MV on maksekäsu kiirmenetluses osaliselt võlgnevust tunnistanud ja esitatud hagi on koheselt õigeks võtnud, ei ole kostja oma käitumisega põhjustanud hagi esitamist. Kohus leiab, et kohaldamisele kuulub
riigilõiv) jäävad hageja enda kanda. Kohus, hinnates kostja väited, leiab, et kostjalt hageja menetluskulude väljamõistmine oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane (
Kostja on kirjeldanud oma majanduslikku olukorda ning märkinud, et on peres ainuke sissetulekut omav inimene, töötasu saab kätte 7474 krooni kuus, peres on 2 alaealist last. Arvestades üldist majanduslikku olukorda on need kostja poolt esitatud väited usutavad ning kostjalt hageja majanduskulude väljamõistmine paneks mitte ainult kostja vaid ka tema ülalpeetavad veel raskemasse majanduslikku olukorda. Seega asub kohus seisukohale, et isegi juhul, kui kostja oleks põhjustanud hagi esitamise, tuleks menetluskulud jätta poolte endi kanda. Heiki Kolk kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.