← Eesti

3-08-2078/57

Obsah (5)§ 31§ 24§ 7§ 6§ 93

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Elle Kask Otsuse kuulutamise aeg ja koht 03.06.2009, Tallinn Haldusasja number 3-08-2078 Haldusasi O. G.i (G.) kaebus

§ 31lg 4).

Samaks ajaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus hiljem. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta suulist menetlust, võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses (TsMS 442 lg 6). Edasikaebamise kord ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK O. G. esitas 17.10.2008 Tallinna Halduskohtule kaebuse Loksa Linnavalitsuse 12.01.2007 pressiteate „Loksa linnas on tegemist võimaliku ülesostmiskatsega“ ja 01.02.2007 pressiteate „Loksa linna jurist esitas avalduse Põhja Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse algatamiseks“ õigusvastasuse tuvastamiseks osas, kus väidetakse, et kaebaja tegi T. M.le ettepaneku parema ja suurema töötasuga ametikoha saamiseks kutsuda kokku valimiskomisjon, et taastada viivitamatult kaebaja volitused ning osas, kus kajastatakse kaebaja toiminguid ja antakse nendele Loksa Linnavalitsuse hinnang. Alternatiivse taotlusena palus kaebaja tuvastada, et 12.01.2007 pressiteade „Loksa linnas on tegemist võimaliku ülesostmiskatsega“ ja 01.02.2007 pressiteade „Loksa linna jurist esitas avalduse Põhja Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse algatamiseks“ on tervikuna õigusvastased (haldusasi nr 3-08-2078). O. G. esitas 03.12.2008 Tallinna Halduskohtule uue kaebuse (haldusasi nr 3-08-2441) 05.12.2007 pressiteate „Põhja Politseiprefektuur algatas kriminaalmenetluse Loksa endise linnapea A. K.i ja volikogu endise esimehe O. G.i tegevuse suhtes“ õigusvastasuse tuvastamiseks osas, kus väidetakse, et kaebaja suhtes on algatatud kriminaalmenetlus. Alternatiivse nõudena palus kaebaja tuvastada, et vastustaja 05.12.2007 pressiteade „Põhja Politseiprefektuur algatas kriminaalmenetluse Loksa endise linnapea A. K.i ja volikogu endise esimehe O. G.i tegevuse suhtes“ on tervikuna õigusvastane. 09.12.2008 kohtumäärusega liideti haldusasi nr 3-08-2441 haldusasjaga nr 3-08-

  1. 16.03.2009 täiendas kaebaja oma kaebust, milles väljendas seisukohta, et vastustaja 05.12.2007 pressiteade on õigusvastane osas, milles avalikustati teave „Põhja Politseiprefektuur algatas kriminaalmenetluse Loksa endise linnapea A. K.i ja volikogu endise esimehe O. G.i tegevuse suhtes“ ning osas, kus avaldati muutmata kujul Põhja Politseiprefektuuri 03.12.2007 teatis. Samuti selgitas kaebuse esitaja, et vastustaja 12.01.2007 pressiteade „Loksa linnas on tegemist võimaliku ülesostmiskatsega“ on õigusvastane, kuivõrd vastustajal ei olnud õigust nimetatud pressiteates sisalduvat teavet avaldada ja vastustaja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et laused „O. G. ei olnud nõus kommentaari antud küsimuses andma“ ja „Postimees-online toimetaja I. B. päris linnavalitsuselt, kas vastab tõele, et O. G.i kodus leidis aset läbiotsimine, mille käigus leiti linnavalitsusele kuuluvaid dokumente“ ning „Põhja Politseiprefektuuri pressiesindaja A. N. kinnitas, et O. G.i suhtes on algatatud väärteomenetlus, uurimise huvides üksikasju ei avaldata. Kuid sellega endiste linnajuhtide sekeldused ei piirdu“ on tõesed. Kaebuse esitaja lõplikud nõuded käesolevas asjas on järgmised: - Teha kindlaks, et Loksa Linnavalitsuse 12.01.2007 pressiteade “Loksa linnas on tegemist võimaliku ülesostmiskatsega” on õigusvastane. Juhul kui kohus leiab, et 12.01.2007 pressiteade on osaliselt seaduslik, teha kindlaks, et Loksa Linnavalitsuse 12.01.2007 pressiteade “Loksa linnas on tegemist võimaliku ülesostmiskatsega” on õigusvastane osas, kus on avaldatud väide, et O. G. tegi T. M.le ettepaneku parema ja suurema töötasuga ametikoha eest kutsuda kokku valimiskomisjon, et taastada viivitamatult O. G.i volitused; - Teha kindlaks, et 01.02.2007 pressiteade “Loksa linna jurist esitas avalduse Põhja Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse algatamiseks” on õigusvastane. Juhul kui kohus leiab, et 01.02.2007 pressiteade on osaliselt seaduslik, teha kindlaks, et Loksa Linnavalitsuse 01.02.2007 pressiteade “Loksa linna jurist esitas avalduse Põhja Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse algatamiseks” on õigusvastane osas, kus on avaldatud väide, et O. G.i tegi T. M.le ettepaneku parema ja suurema töötasuga linnasekretäri ametikoha eest kutsuda kokku valimiskomisjon, et taastada viivitamatult O. G.i volitused volikogu liikmena; 2 - Teha kindlaks, et Loksa linnavalitsuse 05.12.2007 pressiteade “Põhja Politseiprefektuur algatas kriminaalmenetluse Loksa endise linnapea A. K.i ja volikogu endise esimehe O. G.i tegevuse suhtes” on õigusvastane. Juhul kui kohus leiab, et 05.12.2007 pressiteade on osaliselt seaduslik, teha kindlaks, et Loksa Linnavalitsuse 05.12.2007 pressiteade “Põhja Politseiprefektuur algatas kriminaalmenetluse Loksa endise linnapea A. K.i ja volikogu endise esimehe O. G.i tegevuse suhtes” on õigusvastane osas, kus väidetakse, et Põhja Politseiprefektuur algatas kriminaalmenetluse O. G.i tegevuse suhtes. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD KAEBUSE MOTIIVID Käesolevas vaidluses kaebaja palub teha kindlaks, et vastustaja toimingud kaevatavate pressiteadete avaldamisel on õigusvastased, milleks on kaebajal põhjendatud huvi ja kaebeõigus, kuna ta soovib esitada edaspidi kahjunõude. Kaebaja ei olnud kunagi nõus vastustaja pressiteadete avalikustamisega ja tema oli sunnitud andma seletusi oma artiklis ajalehes “Molodjoz Estonii” (Двоевластие и государство” МЭ, 29.01.2007, esitatud kohtule vastustaja poolt) seoses vastustaja ebaseadusliku tegevusega ja laimuga ning vastustaja laimu ümberlükkamise vajadusega. Loksa Linnavalitsuse 12.01.2007 pressiteates “Loksa linnas on tegemist võimaliku ülesostmiskatsega” ja 01.02.2007 pressiteates “Loksa linna jurist esitas avalduse Põhja Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse algatamiseks” avaldatud faktiväide, et O. G. tegi T. M.le ettepaneku parema ja suurema töötasuga ametikoha eest kutsuda kokku valimiskomisjon, et taastada viivitamatult O. G.i volitused, ei vasta tõele, vastustaja ei ole esitanud käesoleva faktiväite kohta ühtegi tõendit. Seega vastustaja avalikustas Loksa linna veebilehel teabe, mis ei vasta tõele ja selline vastustaja tegevus on õigusvastane. Loksa Linnavalitsuse 12.01.2007 ja 01.02.2007 pressiteates vastustaja avalikustas andmed O. G.i kohta (väärteomenetluse ja lindistatud vestluse sisu kohta jms) ilma, et vastustaja pädevusse kuuluks Loksa linna veebilehel isikuandmete avalikustamine. Seega Loksa Linnavalitsuse 12.01.2007 ja 01.02.2007 pressiteated tervikuna on õigusvastased. Loksa Linnavalitsuse 05.12.2007 pressiteates avalikustatud teave, et Põhja Politseiprefektuur algatas kriminaalmenetluse volikogu endise esimehe O. G.i tegevuse suhtes, ei vasta tõele ega ole vastustaja poolt tõendanud. Seega vastustaja avaldas Loksa linna veebilehel teabe, mis ei vasta tõele ja selline vastustaja tegevus on õigusvastane. Avaliku teabe seaduse § 31 kohaselt Loksa linn on kohustatud pidama veebilehte ja avalikustama seal avalikku teavet. Seega teabe avalikustamine Loksa linna veebilehel on vastustaja igapäevane põhitegevus. Vastustaja täiendav tõend, Tallinna Ringkonnakohtu otsus haldusajas 3-07-2099, on asjakohatu. Käesolev kohtuotsus ei ole jõustunud, on vaidlustatud ja seega kohtuotsust ei saa kasutada tõendina. Tallinna Ringkonnakohtu otsuse asjaolud haldusajas 3-07-2099 on teistsugused, kuna seal vaidlus oli seotud toimingu sooritamise kohustamisega. Kaebaja palub jätta nimetatud kohtuotsuse arvestamata. Kaebaja pool palub kaebused rahuldada ja menetluskulud summas 30 620 krooni vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista. VASTUSTAJA SEISUKOHAD 3 Kaebaja tõlgendab Avaliku teabe seadust (edaspidi: AvTS) fundamentaalselt valesti. Kaebaja on kaebustes ja nende täiendustes läbivalt omistanud AvTS-i sätetele tähenduse, mille kohaselt oleks justkui seaduse eesmärgiks ammendavalt sätestada teave, mida avalik võim võib avalikustada. Tegelikult AvTS-il sellist eesmärki ei ole. AvTS § 1 sätestab, et AvTS-i eesmärk on tagada üldiseks kasutamiseks mõeldud teabele avalikkuse ja igaühe juurdepääsu võimalus, lähtudes demokraatliku ja sotsiaalse õigusriigi ning avatud ühiskonna põhimõtetest ning luua võimalused avalikkuse kontrolliks avalike ülesannete täitmise üle. Seega on seadusandja AvTS-i kehtestamisega soovinud saavutada olukorda, kus igaühel on võimalik üldiseks kasutamiseks mõeldud teavet vabalt kätte saada. Nimetatud eesmärk nähtub muuhulgas AvTS eelnõu seletuskirjast, milles on märgitud järgnevat: „Avaliku teabe seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu) väljatöötamise on tinginud põhiseaduse paragrahvis 44 sätestatud igaühe õigus saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni ja riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ning nende ametiisikute kohustuse anda seaduses sätestatud korras Eesti kodanikule tema nõudel informatsiooni oma tegevuse kohta.“ AvTS-i eesmärgiks ei ole piirata haldusorgani poolt isikutele informatsiooni edastamist. Vastupidi, AvTS eesmärgiks on tagada, et kõik haldusorgani poolt loodav ja üldiseks kasutamiseks mõeldud avalik informatsioon oleks igaühele hõlpsasti ja piiranguteta kättesaadav. See ei välista aga seda, et haldusorgan vahendab lisaks tema enda poolt loodud avalikule teabele ka teiste isikute poolt loodud ja haldusorganile kättesaadavat muud teavet. Kaebaja on kaebuses ja selle täiendustes muuhulgas leidnud, et vastustaja poolt avaldatud informatsioon ei olnud avalik teave AvTS mõttes. Nimetatud väitega möönab kaebaja, et informatsiooni avaldamine, mille peale on kaebus esitatud, ei kuulu AvTS reguleerimisalasse. AvTS reguleerimisala sätestab AvTS § 2 lg
  2. Nimetatud sätte kohaselt reguleeritakse AvTS-iga 4 küsimust: avalikule teabele juurdepääsu tingimused, kord ja viisid ning juurdepääsu võimaldamisest keeldumise alused; piiratud juurdepääsuga avaliku teabe ja sellele juurdepääsu võimaldamise kord teiste seadustega reguleerimata osas; andmekogude asutamise ja haldamise alused ning järelevalve andmekogude haldamise üle; teabele juurdepääsu korraldamise üle riikliku järelevalve teostamise kord. Linnavalitsuse poolt pressiteate avaldamine, mis kaebaja hinnangul ei sisalda avalikku teavet, ei kuulu ühegi ülalviidatud küsimuse alla. Seega ei reguleeri AvTS nimetatud pressiteadete avaldamist ning kaebaja enese väiteid arvestades pressiteated AvTS reguleerimisalasse ei kuulu. Seetõttu ei saa AvTS normidele tuginedes tuvastada nende pressiteadete avaldamise õiguspärasust ega ole alust hinnata avaldatud informatsiooni vastavust AvTS normidele. Nii 17.10.2008 kaebuse
  3. lehekülje esimeses ja teises lõigus kui ka 03.12.2008 kaebuse
  4. lehekülje viimases lõigus ning
  5. lehekülje esimeses lõigus on kaebaja asunud seisukohale, et ülalviidatud teadete avaldamine ei kuulu vastustaja pädevusse, st vastustaja avalik-õiguslike ülesannete hulka. Riigikohus on halduskohtu pädevuse küsimust analüüsides asunud korduvalt seisukohale, et selle piiritlemisel on otsustavaks vaidlusaluse õigussuhte iseloom. Avalik-õigusliku vaidlusega, mis kuulub halduskohtu pädevusse, on Riigikohtu hinnangul tegemist üksnes juhul, kui kaebaja vaidlustab avalik-õiguslikku valdkonda kuuluvat küsimust. Seega ei täitnud vastustaja viidatud teateid avaldades avalikõiguslikke ülesandeid. Kuivõrd nimetatud teadete avaldamine ei ole käsitletav avalikõiguslike ülesannete täitmisena, siis ei ole ka nendega seotud vaidlused avalik-õiguslikud. Eelnevast tulenevalt ei kuulu Loksa linna kodulehel avaldatud teadete õiguspärasuse üle toimuv vaidlus halduskohtu pädevusse. Kaebaja eesmärgiks on oma au ja maine kaitse väidetavalt teda halvustavate ja ebaõigete teadete avaldamise vastu. Vaidlusalused teated ei sisalda informatsiooni vastustaja avalik-õiguslike ülesannete täitmise kohta. Üksnes asjaolu, et teated on avaldatud vastustaja poolt, ei muuda vaidlust automaatselt haldusvaidluseks. Käesolevas asjas ei ole vaidlustatud ühtki haldustoimingut ega –akti, mistõttu ei ole tegemist haldusvaidlusega ja see ei kuulu halduskohtu pädevusse.

§ 24

lg 1 p 1 kohaselt lõpetab halduskohus menetluse, kui asi ei kuulu halduskohtu pädevusse. Käimasolev vaidlus 4 eeltoodud põhjustel halduskohtu pädevusse ei kuulu. Seega tuleb menetlus antud haldusasjas lõpetada vastavalt

§ 24lg 1 p 1.

Kaebaja väide justkui oleks vastustaja väitnud nagu oleks O. G. pakkunud pistist või altkäemaksu on ebaõige, vale ja kohut eksitav. Kaebuse ideoloogia põhineb väidetel, et vastustaja avalikustas ebaseaduslikult ja teadlikult eksitavat ja tegelikkusele mittevastavat informatsiooni, ebaseaduslikult kajastas O. G.i toiminguid, avalikustas halvustavaid ja tõele mittevastavaid andmeid ja andis halvustavaid hinnanguid. O. G. esitas 02.05.2007 ka Harju Maakohtusse hagiavalduse (sisuliselt analoogne käesolevale kaebusele ja kahju hüvitamisele suunatud nõue) H. L.i vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise ja moraalse kahju hüvitamise nõudes seoses kaebuse aluseks olevate kohtumistega. Harju Maakohtu 30.09.2008 otsusega tsiviilasjas nr 2-07-17291 jättis kohus hagi H. L.i vastu rahuldamata. Seega on kohus hinnanud, kas selline teabe avaldamine kahjustab kaebaja subjektiivseid õigusi ja leidnud, et ei kahjusta. Sellest järelduvalt puudub kaebaja subjektiivsete õiguste kahjustamine. Kaebaja poliitikust avaliku elu tegelasena on end ise vabatahtlikult seadnud üldsuse erilise tähelepanu alla ja ta peab paratamatult arvestama üldsuse kõrgendatud huviga ning staažika seadusandliku riigivõimu teostajana peab taluma kõrgendatud huvi nii oma isiku kui enda isikliku elu ja poliitilise tegevuse vastu. Poliitikuna tegutsemisele ei laiene eraelu saladuse ja kaitstuse põhimõtted. Demokraatia eeldus on, et poliitiku tegevus on avalik. Katse mõjutada kohaliku omavalitsuse tähtsuselt teise ametniku ametisse määramist ja kohaliku omavalitsuse valimist on selgelt poliitiline tegevus. Kaebaja ei ole tõendanud, et teabe avaldamine oli ebaseaduslik. Arvestades, et tegemist on teabe avaldamisega vastustaja veebilehel on kummastav etteheide, et see on tahtlik. Seadus ei kohusta vastustajat avaldama teavet veebilehel tahtmatult, seega ei ole teabe tahtlik avaldamine õigusvastane. AvTS § 31 lg 2 kohaselt korraldab linnavalitsus veebilehe pidamise oma linna organite ja tegevuse kajastamiseks ja nende valduses oleva teabe avalikustamiseks. Seaduses ei ole määratletud, et veebilehel saab kohalik omavalitsus avalikustada üksnes avalikku teavet, mis vastab AvTS § 3 lg 1 nõuetele – seega avalikustamisele kuuluva informatsiooni loetelu ei ole ammendavalt loetletud ei AvTS ega muudes õigusaktides. Avaliku teabe piiritlemise eesmärk AvTS § 3 lg 1 on sätestada teave, mille avalikustamist saab nõuda, mitte ülejäänud teabe salastamine. Teavet, mis ei ole avalik teave, võib samuti avaldada, kui õigusaktiga ei ole avalikustamist piiratud. AvTS § 32 lg 1 p 3 alusel ei tohi kohalik omavalitsus avalikustada oma veebilehel vaid selliseid andmeid ja dokumente, mis on vananenud, ei vasta tegelikkusele või eksitavad. Antud juhul ei ole tegemist sellise infoga. Riik ja kohalik omavalitsus on avalik-õiguslikud. Nende tegevusele kohaldub transparentsuse eeldus- teave, mis ei ole salastatud, on avalik. Vastustaja on avaldanud teavet seoses enda ametniku ettekandega. Vastustaja hinnangul on teguviis, kus kohalik poliitik pakub ametnikule ametikohta ning teatud palgatingimusi, sidudes seda tegevusega valimiskomisjoni esimehena, tähelepanuväärne. Kaebaja ei vaidlusta seda, mida ta M.le rääkis, seega kaebaja esitatud teksti osas pooltel vaidlust ei ole. Vastustajale ega M.le ei ole sätestatud piiranguid, et avaldada teave enda ametnikule vastustaja ametikohale esitatud edutamise ettepaneku ja tingimuste kohta. Vastustaja ei ole väitnud, et kaebaja püüdis toime panna kriminaalkuritegu, anda pistist või altkäemaksu. „Ülesostmine” ei ole KarS-s kuriteona kvalifitseeritud ning selle sisu on hinnangulise tähendusega. Kui altkäemaksu ja pistise andmisel on seadusega määratud kuriteo koosseisu tunnused, siis „ülesostmisel” need tunnused puuduvad. Keelekasutuses võib üles osta asju, aga ka näiteks inimesi (toimus teise firma töötaja ülesostmine ehk mingi soodsama tingimusega endale tööle võtmine). Vastustaja tegevus kaebaja toimingute kajastamisel ei olnud ebaseaduslik. Vastustaja ametnik, kellele kaebaja enda ettepaneku esitas, hindas kaebaja tegevust kuriteoks ja esitas kuriteokaebuse. Kui ametniku vastu sooritatakse tegu, mille suhtes tal on kuriteokahtlus, siis ei ole ametnikul ega asutusel, kus ametnik töötab ja toimunust ettekande esitab, keelatud selle teabe avaldamine. Seadus ei keela mistahes teo subjektil sellest teost, sh kuritegu ja väärtegu, avalikult teatada. Vastustaja 5 avaldatud teave sisaldas fakte ja kirjeldust toimunud vestlusest. Vastustaja ei ole avaldatud tekstis esitanud hinnangut, et kaebaja on kurjategija. Avaldatu põhjal on selge, et riik selgitab asjakohases menetluses, kas toimunu on kuritegu. Kuriteokaebuse esitanu või temaga seotud isiku teave selle kohta, et kellegi suhtes on esitatud kuriteokaebus ja tema suhtes toimub kriminaalmenetlus, ei ole salajane. On tavapärane, et avaldatakse teateid kriminaalmenetluse alustamise, kahtlustuse esitamise, ülekuulamise, kohtuistungi ja muu kohta. Keelatud on nimetada kedagi kurjategijaks enne, kui kohus on isiku süüdi mõistnud ja vastav kohtuotsus on jõustunud. Seda vastustaja ei ole teinud. Väärteoasjas või kriminaalmenetluses kogutud teabe avaldamise keeld on menetlejale ning isikule, kellel menetleja on teabe avaldamise keelanud. Vastustaja ei ole antud asjas väärteo menetleja ega süüteo menetleja. Vastustaja ei ole avaldatud teavet saanud kriminaal- ega väärteomenetluses. Avaldatud teave ei ole kriminaalmenetluses kogutud teave. Ühelgi tööandjal, kelle töötaja suhtes on tööülesannete täitmisel toime pandud kuriteokahtlusega tegu ega sellel isikul endal ei ole kohustust seda saladuses pidada. Vastupidiselt, demokraatia eelduseks on, et poliitikute tegemised on avalikud. Valijad saavad poliitikute tegevusele anda hinnanguid vaid siis kui nad teavad nende käitumist. Kohalik võim ehk linnavalitsus on poliitiline võim ja teeb otsuseid vastavalt maailmavaatele (poliitika) ning tuginedes seadustele. Demokraatlikus ühiskonnas on täiesti tavaline ja aktsepteeritud, et poliitikud kasutavad erinevate sõnumite edastamiseks massiteabevahendeid, pressiteateid, kodulehti. Mitte ükski poliitilise võimu tegevust kajastava riigi või kohaliku omavalitsuse kodulehe info ei ole 100% apoliitiline. O. G.i soov saada poliitikuna immuniteet igasuguse kriitika vastu on ebademokraatlik ja põhiseadusevastane. Immuniteeti poliitilise kriitika vastu nõudis kaebaja ka kompromissläbirääkimistel kaotatud kohtuvaidluses Harju Maakohtus tsiviilasjas nr 2-07-

  1. Kaebaja ei ole täpsustanud, milles seisneb halvustavate ja tõele mittevastavate andmete avalikustamine ja halvustavate hinnangute andmine. VÕS § 1046 lg 1 sätestab isiku au teotamise (muuhulgas ebakohase väärtushinnanguga) õigusvastasuse. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-5-07 leidnud, et „au teotava väärtushinnangu õigusvastasus saab tuleneda selle ebakohasusest, avaldamise asjaoludest ning erihuvide kaalumisest.” Antud Riigikohtu hinnang viitab asjaolule, et kõrvuti PS § 17 sätestatud õigusega aule ja heale nimele tuleb arvestada ka PS § 45 lg 1 sätestatud õigust informatsiooni ja arvamuse vabale levitamisele. Kui faktiväidete puhul on võimalik tõendada nende tegelikkusele vastavust või mittevastavust, siis negatiivse sisuga hinnangute puhul tuleb kaaluda ülaltoodud õigushüvede vahel. Tallinna Linnakohus on lahendis nr 2/216282/03 leidnud, et hinnanguline otsustus on negatiivne, kui see oma sisu või vormi tõttu on vastavas kultuuriruumis halvustava tähendusega. Mitte igat negatiivset väärtusotsustust ei saa pidada isiku au teotavaks. Negatiivse väärtusotsustusega saab isiku au teotada vaid juhul, kui see isik ei ole oma tegudega andnud selliseks hinnanguks põhjust. Seega on vaid põhjendamatu negatiivse mõjuga väärtusotsustus õigusvastane. Antud juhul ei ole vastustaja avaldanud põhjendamatut väärtusotsustust, kuna kaebaja on andnud oma käitumisega selliseks hinnanguks põhjust. Loksa linnavalitsuse juristi hinnang kaebaja käitumisele põhineb järgmistel asjaoludel: kaebaja on Loksa linnavolikogu liige, kes teadaolevalt esindab Loksa linnavolikogus opositsiooni; kaebaja oli huvitatud Loksa valimiskomisjoni poolt 10.01.2007 vastu võetud otsuste tühistamisest, kuna sellega kaasnenuks tema volikogu liikme õiguste taastamine ning kaebaja ja Loksa linnavalitsuse juristi T. M. vahel 11.01.2007 Loksa linnas toimunud kohtumisel püüab kaebaja meelitada T. M.d kutsuma kokku valimiskomisjoni ja tühistama 10.01.2007 vastu võetud otsuseid, pakkudes vastu linnasekretäri kohta. Vastustaja hinnangul on tegemist linna ametiisiku mõjutamisega, jättes ka neutraalse käsitluse kohaselt mulje, nagu pakutaks ametnikule kõrgemat ametikohta ja lisatasu. Antud kohtumise kohta on olemas lindistus, mis on esitatud tõendina ka kohtule. Mis puutub Põhja Politseiprefektuurilt väärteomenetluse algatamise kohta saadud informatsiooni edastamisse, siis see ei ole väärteomenetluses kogutud teave, mida haldusorgan peaks 6 asutusesiseseks kasutamiseks tunnistama. Kuivõrd vastustaja ei ole käesoleval juhul väärteomenetlust läbi viinud, siis ei saa temal olla ka väärteomenetluses kogutud teavet. Kui Põhja Politseiprefektuur asja menetleva isikuna otsustas väärteomenetluse alustamise fakti avalikustada, siis ei olnud vastustajal kohustust avalikustatud informatsiooni asutusesiseseks kasutamiseks tunnistada. Seetõttu ei ole ka õigusvastane Põhja Politseiprefektuurilt saadud informatsiooni edastamine. Ebaõige on kaebaja väide, justkui oleks 05.12.2007 Loksa linna kodulehel avaldatud teates sisaldunud väide, et kaebaja suhtes algatati kriminaalmenetlus. Nagu ka kaebaja ise kaebuses korduvalt välja toob, sisaldus teates üksnes informatsioon selle kohta, et kaebuse esitaja tegevuse suhtes (ja mitte kaebaja suhtes nagu ekslikult väidab kaebaja) algatati kriminaalmenetlus. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 194 lg 1 kohaselt on kuriteoteade kriminaalmenetluse ajend. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on kriminaalmenetluse aluseks kuriteotunnuste sedastamine kriminaalmenetluse ajendis (kuriteoteates). Käesoleval juhul esitas vastustaja Põhja Politseiprefektuurile kuriteoteate, milles kirjeldas temale teadaoleva informatsiooni põhjal kaebaja tegevust vastustaja varaga seoses. Nimetatud kuriteoteate alusel algatas Põhja Politseiprefektuur kriminaalmenetluse. Kuivõrd kriminaalmenetluse algatamise eelduseks on kuriteotunnuste sedastamine kuriteoteates, siis järelikult sedastas Põhja Politseiprefektuur kuriteotunnused just kaebaja tegevuses, mida oli vastustaja oma teadmiste kohaselt kuriteoteates kirjeldanud. Seega oli ka algatatud kriminaalmenetluse esemeks kaebaja tegevus, teisisõnu algatati kriminaalmenetlus kaebaja tegevuse uurimiseks ehk tegevuse suhtes. Eesti keele sõnaraamat 1999 (ÕS) lk 745 tuuakse välja, et sõna suhtes ei tähenda kohta, vastu, üle. Seega pressiteate pealkiri: „Põhja Politseiprefektuur algatas kriminaalmenetluse Loksa endise linnapea A. K.i ja volikogu endise esimehe O. G.i tegevuse suhtes“ ei ole kaebajat halvustav. Avaliku teenistuse seaduse (edaspidi ATS) § 65 lg 1 järgi on teenistuja kohustatud enne ametikohalt vabastamist pöörduma selleks määratud isiku poole asjaajamise ja teenistuse tõttu tema kätte usaldatud vara üleandmiseks. Vaieldamatult kaebaja seda ei teinud. On ilmselge, et kaebaja rikkus temal lasuvaid kohustusi, tema poolt ostetud ja vastustaja poolt kuludokumentide alusel kinnimakstud esemeid ei tagastatud Loksa Linnavalitsusele. Veelgi enam, kaebaja ei tagastanud neid ka siis, kui vastustaja seda korduvalt nõudis. Seega oli kuriteokaebusega politsei poole pöördumine põhjendatud. Avalik võim ei tohi taluda olukorda, kus tema varades on puudujääk ja samas on otseselt teada isik, kelle käes need varad on. Asjaolu, et kriminaalmenetlus erinevatel põhjustel hilisemalt lõpetati, ei muuda fakti, et kaebaja enda käitumine andis vastustajale aluse politsei poole pöördumiseks. Tegemist on ka asjaoluga, mille üle pooltel vaidlus puudub. On tavapärane, et avaldatakse teateid kriminaalmenetluse alustamise, kahtlustuse esitamise, ülekuulamise, kohtuistungi ja muu kohta. Keelatud on nimetada kedagi kurjategijaks enne, kui kohus on isiku süüdi mõistnud ja vastav kohtuotsus on jõustunud. Seda vastustaja ei ole teinud. 16.04.2009 edastas vastustaja täiendava tõendina 06.04.2009 Tallinna Ringkonnakohtu otsuse haldusasjas nr 3-07-
  2. Antud otsuses leidis Tallinna Ringkonnakohus, et O. G.il puudub analoogses olukorras kaebeõigus (tegemist oli ka antud haldusasja puudutava lindistuse avalikustamisega vastustaja kodulehel). Tallinna Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et olukorras, kus kodulehel olevate andmete kustutamist nõuti O. G.i poolt alles 8 kuud pärast selle avaldamist, toob kaasa selle, et kaebaja on nõustunud andmete avalikustamisega. Seega kohtusse pöördumise ajaks ei rikkunud vaidlusalune toiming enam kaebaja õigusi. Nimetatust tuleneb, et O. G.il puudub kaebeõigus. Käesolevas haldusasjas on tegemist 12.01.2007, 01.02.2007 ja 15.12.2007 pressiteadetega. Kaebaja pöördus nendega seoses kohtusse 17.10.2008 ja 03.12.
  3. Seega pöördus O. G. kaebustega kohtusse aasta ja 10 kuud ning aasta hiljem kui avalikustati vastavad pressiteated. Tegemist on oluliselt pikema ajaga, kui viidatud Tallinna Ringkonnakohtu otsuse haldusasjas nr 3-07-2099 aluseks olevas vaidluses. Vaieldamatult puudub O. G.il seega kaebeõigus ka antud haldusasjas. Vastustaja leiab, et selline ideoloogia, mida üritab kaebajast poliitik ja 7 avaliku elu tegelane ühiskonnale peale suruda, ei ole kooskõlas demokraatlike väärtustega. Tegemist on autokraatsele võimule iseloomulike tunnustega käitumisega. Vastustaja esindaja palub kaebused jätta rahuldamata ning menetluskulud täies ulatuses kaebajalt välja mõista summas 67 880,28 krooni. Vastustaja väitel menetluskulude väljamõistmine kaebajalt on põhjendatud. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et menetluskulude väljamõistmisel tuleb vaadelda kas vaidluse puhul on tegemist KOV-i igapäevast tööd puudutava temaatikaga. KOV juristi töö on käskkirjade, lepingute jms koostamine ja vajadusel antud teemadel kohtus esindamine. Käesoleva vaidluse puhul on tegemist kaebajapoolse poliitilise vaidlusega, kus poliitik soovib saavutada immuniteeti. Poliitilise sisuga vaidlustes osalemine ei saa olla omavalitsuse juristi pädevuses. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud kaebustega ja vastustaja kirjalike seisukohtadega, kuulanud menetlusosaliste suulisi selgitusi ja tunnistajate vande all antud ütlusi, hinnanud haldusasjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebused ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata järgnevatel kohtu motiividel: Loksa Linnavalitsuse 12.01.2007 pressiteates „Loksa linnas on tegemist võimaliku ülesostmiskatsega“ ja 01.02.2007 pressiteates „Loksa linna jurist esitas avalduse Põhja Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse algatamiseks“ väidetakse muuhulgas, et O. G. tegi T. M.le ettepaneku parema ja suurema töötasuga ametikoha saamiseks kutsuda kokku valimiskomisjon, et taastada viivitamatult kaebaja volitused ning antakse kaebaja tegevusele hinnang. Kaebus nimetatud pressiteadete vaidlustamiseks esitati halduskohtule 17.10.
  4. 05.12.2007 pressiteates „Põhja Politseiprefektuur algatas kriminaalmenetluse Loksa endise linnapea A. K.i ja volikogu endise esimehe O. G.i tegevuse suhtes“ on avaldatud Põhja Politseiprefektuuri 03.12.2007 teatis kriminaalmenetluse alustamise kohta (kuriteofaktis). Kaebus nimetatud pressiteate vaidlustamiseks esitati halduskohtule 03.12.
  5. Kaebuse esitaja on ülaltoodud pressiteated vaidlustanud tunduvalt hiljem nende avaldamisest. Kaebaja ei ole peale pressiteadete avaldamist pöördunud kohustamiskaebusega halduskohtu poole vaidlustatud pressiteadete eemaldamiseks (kustutamiseks) või nendes paranduste tegemiseks vms. Lisaks sellele on ka muid võimalusi oma õiguste ja vabaduste kaitseks. Riigivastutuse seaduse (RVS) § 4 annab isikule võimaluse esitada haldusorganile toimingu lõpetamise nõue, mille lõike 1 kohaselt isik võib nõuda halduse jätkuva toiminguga kaasneva õiguste rikkumise lõpetamist, kui see on võimalik ülemääraste kuludeta. Õiguste rikkumise lõpetamise kulud on ülemäärased, kui need ületavad oluliselt isikule õiguste rikkumisega tekitatavat kahju. Lõike 3 kohaselt taotluse toimingu lõpetamiseks võib esitada toimingut sooritavale haldusorganile või kaebuses halduskohtule. Peale selle RVS § 6 võimaldab isikul esitada haldusorganile toimingu lõpetamise nõue, mille lõike 1 kohaselt isik võib nõuda toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Taotlus toimingu sooritamiseks tuleb esitada selleks pädevale haldusorganile. Lõike 3 kohaselt taotluse rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätmise korral võib isik esitada vaide haldusorganile või kaebuse halduskohtule. RVS § 7 sätestab vastutuse alused, mille lõike 1 kohaselt isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud (edaspidi kannatanu), võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik 8 kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Kohtu arvates O. G.il oli oma õiguste kaitseks võimalik pöörduda eelkirjeldatud alustel haldusorgani poole või kohustamiskaebusega halduskohtusse 30 päeva jooksul keeldumise teatavakstegemisest arvates vastavalt

§-le 9 lg

  1. Käesoleval juhul O. G. on pöördunud halduskohtusse tuvastamiskaebusega, tuues põhjendatud huviks kahjunõude esitamise tulevikus. Kohus peab tuvastamiskaebuses hindama, kas kaebajal on põhjendatud huvi vastustaja toimingute õigusvastasuse kindlakstegemiseks, samas aga kohus ei saa hinnata väidetavalt tulevikus esitatava kahjunõude perspektiivi ega muid sellega seonduvaid asjaolusid. Riigikohtu halduskolleegiumi 16.01.2007 otsuses asjas nr 3-3-1-91-06 märgitakse: „/…/Riigikohtu üldkogu märkis
  2. aprilli
  3. a otsuses asjas nr 3-3-1-46-03 (p 33), et

§-d 6 ja 7 ei välista haldusakti õigusvastaseks tunnistamise kaebuse (tuvastamiskaebuse) läbivaatamist ühes halduskohtumenetluses ja kahjunõude esitamist riigi vastu teises halduskohtumenetluses.

§ 7

lg 1 teise lause järgi võib kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Kui tuvastamiskaebus on esitatud selleks, et hiljem esitada kahju hüvitamise nõue, siis tuleb tuvastamiskaebuse rahuldamise ühe eeldusena kindlaks teha kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumine. Kahjuhüvitise suuruse saab seejärel kindlaks teha kahju hüvitamiseks esitatud kaebuse lahendamisel/…/“. Samas kohtulahendis on märgitud, et „/…/ Kuigi J. K. ei ole käesolevas asjas esitanud kahju hüvitamise nõuet, on ta oma põhjendatud huvina välja toonud soovi esitada kahju hüvitamise nõue tulevikus. Kohtud on seda aktsepteerinud.

§ 6

lg 3 p 1 kohaselt võib kaebusega taotleda ka haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemist, kuid

§ 7

lg 1 teise lause kohaselt võib taolise tuvastamiskaebuse esitada üksnes isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Nagu eelnevalt märgitud, võib nõuded haldusakti või toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks ning tekitatud kahju hüvitamiseks esitada nii ühes kohtumenetluses kui ka eraldi/…/“. Kohus aktsepteerib kaebaja põhjendatud huvina kahjunõude esitamise soovi tulevikus. Samas kohus peab kindlaks tegema kaebuse esitaja subjektiivsete õiguste rikkumise või selle puudumise. Isiku õiguste kaitse peab olema efektiivne tagamaks saavutatavat eesmärki. Kõige tõhusamalt saab isik oma õigusi ja vabadusi kaitsta tühistamis-või kohustamiskaebuse kaudu. Kaebuse esitaja on soovinud oma õigusi kaitsta halduskohtule tuvastamiskaebuse esitamise kaudu. Avaliku teabe seaduse (AvTS) § 1 sätestab, et käesoleva seaduse eesmärk on tagada üldiseks kasutamiseks mõeldud teabele avalikkuse ja igaühe juurdepääsu võimalus, lähtudes demokraatliku ja sotsiaalse õigusriigi ning avatud ühiskonna põhimõtetest, ning luua võimalused avalikkuse kontrolliks avalike ülesannete täitmise üle. AvTS § 3 lg 1 kohaselt avalik teave on mistahes viisil ja mistahes teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites. AvTS § 32 lg 1 p 3 sätestab, et veebilehte pidav asutus avaldab veebilehel päevakohast teavet ning ei või avalikustada veebilehel teavet, mis on vananenud, ei vasta tegelikkusele või eksitab. Kohus siinkohal märgib, et isikul on õigus pöörduda veebilehte pidava asutuse poole taotlusega vananenud, ebaõige või eksitava teabe eemaldamiseks (kustutamiseks) veebilehelt ning keelduva vastuse saamisel esitada halduskohtule kohustamiskaebus. See aga eeldab isiku aktiivset (operatiivset) tegutsemist oma õiguste ja vabaduste kaitsel. Kaebuse esitaja taotlused käesolevas asjas on järgnevad: 1.teha kindlaks, et Loksa Linnavalitsuse 12.01.2007 pressiteade “Loksa linnas on tegemist võimaliku ülesostmiskatsega” on õigusvastane. Juhul kui kohus leiab, et 12.01.2007 pressiteade on osaliselt seaduslik, teha kindlaks, et Loksa Linnavalitsuse 12.01.2007 pressiteade “Loksa linnas on tegemist võimaliku ülesostmiskatsega” on õigusvastane osas, kus on avaldatud 9 väide, et O. G. tegi T. M.le ettepaneku parema ja suurema töötasuga ametikoha eest kutsuda kokku valimiskomisjon, et taastada viivitamatult O. G.i volitused; 2.teha kindlaks, et 01.02.2007 pressiteade “Loksa linna jurist esitas avalduse Põhja Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse algatamiseks” on õigusvastane. Juhul kui kohus leiab, et 01.02.2007 pressiteade on osaliselt seaduslik, teha kindlaks, et Loksa Linnavalitsuse 01.02.2007 pressiteade “Loksa linna jurist esitas avalduse Põhja Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse algatamiseks” on õigusvastane osas, kus on avaldatud väide, et O. G.i tegi T. M.le ettepaneku parema ja suurema töötasuga linnasekretäri ametikoha eest kutsuda kokku valimiskomisjon, et taastada viivitamatult O. G.i volitused volikogu liikmena; 3.teha kindlaks, et Loksa linnavalitsuse 05.12.2007 pressiteade “Põhja Politseiprefektuur algatas kriminaalmenetluse Loksa endise linnapea A. K.i ja volikogu endise esimehe O. G.i tegevuse suhtes”on õigusvastane. Juhul kui kohus leiab, et 05.12.2007 pressiteade on osaliselt seaduslik, teha kindlaks, et Loksa Linnavalitsuse 05.12.2007 pressiteade “Põhja Politseiprefektuur algatas kriminaalmenetluse Loksa endise linnapea A. K.i ja volikogu endise esimehe O. G.i tegevuse suhtes” on õigusvastane osas, kus väidetakse, et Põhja Politseiprefektuur algatas kriminaalmenetluse O. G.i tegevuse suhtes. Kaebaja ei nõustu väitega, et O. G. tegi T. M.le ettepaneku parema ja suurema töötasuga ametikoha eest kutsuda kokku valimiskomisjon, et taastada viivitamatult O. G.i volitused. Kohtus vande all üle kuulatud tunnistaja T. M. ütluste kohaselt 11.01.2007 lõuna ajal kutsus O. G. ta oma autosse, kus vesteldi ca 45 minutit, seda vestlust tunnistaja ei lindistanud. T. M. lindistas O. G.i teadmata sama päeva õhtul peale tööpäeva toimunud nendevahelise vestluse. Vestluse ajal oli juttu sellest, et T. M. kutsuks kokku valimiskomisjoni ja tühistaks eelneva valimiskomisjoni otsuse, mille alusel O. G. volikogu liikmete seast välja arvati ning kui ta seda teeb, siis pakutakse talle linnasekretäri ametikohta. Sellest vestlusest rääkis T. M. Loksa linnapeale H. L.ile. Lindistuse andis T. M. advokaadi kätte hoiule, tagasi ei ole seda küsinud. Tunnistaja väitel võttis ta O. G.i ettepanekut tõsiselt, kuna ta poliitiline taust oli selline. Tunnistajana üle kuulatud R. L. ütluste kohaselt ta ei pidanud O. G.i ja T. M. vahel toimunud vestlust privaatvestluseks, tema arvates oli see kahe ametiisku vaheline vestlus. R. L. luges vestluse stenogrammi, mille andis talle tema mäletamist mööda linnapea, lindistust ta ei kuulanud, kuna tema jaoks oli mugavam lugeda stenogrammi. Kaks pressiteadet koostas R. L. (01.

  1. ja 12.01.2007) ning kooskõlastas need linnapeaga ja linnavalitsuse liikmetega. Põhja Politseiprefektuuri 19.01.2007 teatisest nr PH/2.7-20.18/3946 kriminaalmenetluse mittealustamise kohta nr 07230100070 nähtub, et kriminaalmenetlust (12.01.2007 T. M. avalduse alusel) O. G.i suhtes ei alustatud, kuna teos puudus kriminaalmenetluse alus. T. M. vaidlustas teatise kriminaalmenetluse mittealustamise kohta Põhja Ringkonnaprokuratuuris, kes jättis kaebuse rahuldamata oma 14.02.2007 määrusega. T. M. vaidlustas eelnimetatud määruse Riigiprokuratuuris, kes jättis samuti kaebuse rahuldamata oma 28.03.2007 määrusega. 05.12.2007 pressiteates “Põhja Politseiprefektuur algatas kriminaalmenetluse Loksa endise linnapea A. K.i ja volikogu endise esimehe O. G.i tegevuse suhtes” märgitakse, et 22.11.2007 alustati menetlust kriminaalasjas nr 07230101448 KarS § 201 lg 1 tunnustel selles, et on omastatud Loksa linnale kuuluv vara. Kohus tegi Põhja Politseiprefektuurile päringu, millele vastati 28.04.2009 kirjaga nr PHJ2.9-20.5/32004, milles teavitatakse kohut, et kriminaalasjas nr 07230101448 alustati menetlust 21.11.2007 KarS § 201 lg 1 tunnustel Loksa linnale kuuluva vara omastamise fakti suhtes. Sellest teavitati kirjalikult ka Loksa linnapead H. L.i (03.12.2007 kiri). Kohus möönab, et kõnealuse pressiteate pealkiri on küll ebatäpne, kuid pressiteates endas tsiteeritakse Põhja Politseiprefektuuri 03.12.2007 teatist Loksa Linnavalitsusele, millest on näha, et kriminaalmenetlust alustati kuriteofakti (Loksa linnale kuuluva vara omastamine), mitte konkreetsete isikute, suhtes. Seda kinnitab ka Põhja 10 Politseiprefektuuri 26.11.2008 kiri nr PHJ2.9-20.5/19270, mille kohaselt 22.11.2007 alustati menetlust Loksa linnapea H. L.i avalduse alusel KarS § 201 lg 1 tunnustel selles, et on omastatud Loksa linnale kuuluv vara, O. G.i suhtes menetlust ei alustatud. See on faktiküsimus ning kui O. G. leiab, et pressiteate pealkirjas sisalduv ebatäpsus riivab tema au ja väärikust, võib ta pöörduda hagiga maakohtusse oma õiguste kaitseks. Samuti on O. G.il õigus pöörduda vahetult veebilehe pidaja poole ebatäpsuse (vea) parandamiseks ning keeldumise korral vaidlustada seda halduskohtus (kohustamiskaebus). O. G. on eelnevalt pöördunud Harju Maakohtusse hagiga H. L.i vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise ja moraalse kahju nõudes. 30.09.2008 tehti avalikult teatavaks Harju Maakohtu kohtuotsuse resolutiivosa tsiviilasjas nr 2-07-17291 hagi rahuldamata jätmise kohta, kohtuotsuse kirjeldava ja motiveeriva osa avalikustamise kohta kohtul andmeid ei ole. Harju Maakohtu 30.09.2008 kohtuistungi protokollist kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamise osas tsiviilasjas nr 2-07-17291 nähtub, et kohus võimaldab pooltel pidada läbirääkimisi kompromissi sõlmimiseks ning teatab pooltele, et juhul, kui kompromissi ei saavutata, teeb motiveeritud kohtuotsuse menetlusosalistele teatavaks 20.10.
  2. Eeldatavasti ei ole O. G. ise olnud huvitatud kohtu motiivide teadasaamisest, kuna on oodanud nii pikka aega nende avalikustamist või siis on loobunud apellatsioonkaebuse esitamise õigusest, kompromissi kohta kohtul andmed puuduvad (käesolev tsiviilasi puudutab T. M. ja O. G.i vahelist vestlust ja selle lindistust ning Loksa linnapea H. L.i väidet Loksa linna juristi T. M. äraostmise katse kohta O. G.i poolt). Tunnistajana kohtus üle kuulatud Loksa Linnavalitsuse endise avalike suhete juhi R. L. ütluste kohaselt koostas ta vaieldavad 01.02.2007 ja 12.01.2007 pressiteated ning kooskõlastas need linnavalitsuse liikmetega ja linnapeaga H. L.iga, kes andis tagasiside tekstide sobivuse kohta kodulehel avaldamiseks. Need pressiteated sobisid ja avalikustati kodulehel. Postimehe online toimetajalt tuli järelepärimine O. G.i kodu läbiotsimise kohta, mispeale R. L. helistas O. G.ile, kes ei vastanud selle kohta midagi ega kommenteerinud seda infot. R. L. kinnitas kohtule, et on veendunud ja kindel selles, et rääkis O. G.iga telefoni teel. Kohtul puudub alus kahelda tunnistaja ütluste õigsuses (tõepärasuses) ning kohtu hinnangul on need veenvad. Seega vaidlusalused pressiteated avaldati kodulehel kooskõlastatult linnapeaga, sh linnavalitsuse liikmetega. Vaidlusaluste pressiteadete avaldamise hetkel ei olnud nendes avaldatud teave vananenud ning kui O. G. (puudutatud isik) leidis, et andmed on ebatäpsed või eksitavad või vananenud, siis oli tal võimalik nõuda nende parandamist või kodulehelt eemaldamist (kustutamist) vahetult veebilehe pidajalt või siis kohtu kaudu. Käesolevad kaebused on tuvastamiskaebused, mille rahuldamine ei tooks kaasa õiguslikke tagajärgi kaebajale ega ka vastustajale, kaevatavate pressiteadete osas ei muutuks samuti midagi. Tuvastamiskaebuste rahuldamine annaks vaid kaebuse esitajale õiguse kahjunõude esitamiseks, kuid kaebaja peab samas ka selgitama, milliseid samme on tema poolt astutud kahju tekkimise ärahoidmiseks. Kohus leiab samuti, et vaidlustatud pressiteated ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi ega piira tema vabadusi, vastupidist ei ole kohus käesolevas asjas tuvastanud. Seega kohtul puudub alus vaidlustatud pressiteadete õigusvastaseks tunnistamiseks. Kohus ülalöeldut kokku võttes leiab, et esitatud tuvastamiskaebused ei ole põhjendatud ning puudub alus kaebuse esitaja nõuete rahuldamiseks. Vastustaja on esitanud menetluskulude hüvitamise taotluse. Vastavalt

§-le 92 lg1 menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 93

lg 5 kohaselt kohus 11 mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kohus on seisukohal, et käesolevas kohtuvaidluses ei olnud vastustajal põhjendatud ega vältimatu asutuseväliselt õigusabiteenuse tellimine. Lähtudes eeltoodust ja arvestades asjaoluga, et käesoleval juhul ei ole tegemist haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest väljuva küsimusega, ei ole kohtu hinnangul Loksa Linnavalitsuse poolt õigusabiteenuse tellimine advokaadibüroolt põhjendatud. Samuti kohus leiab, et käesoleval juhul menetluskulude väljamõistmine kaebajalt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes ebamõistlik vastavalt

§-le 92 lg

  1. Füüsiline isik haldusmenetluse nõrgema poolena ei pea kandma lisakulutusi, kui vastustaja otsustab tellida õigusabiteenust asutuse väliselt, see oleks kaebajale liigselt koormav. Eeltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud menetluskulude väljamõistmine O. G.’lt Loksa Linnavalitsuse kasuks. Kohus jätab vastustaja menetluskulude väljamõistmise taotluse rahuldamata. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Elle Kask Kohtunik TALLINNA RINGKONNAKOHTU RESOLUTSIOON
  2. Jätta O. G.i apellatsioonkaebus rahuldamata.
  3. Muuta Tallinna Halduskohtu
  4. juuni
  5. a otsust haldusasjas nr 3-08-2078, asendades halduskohtu otsuse põhjendused ringkonnakohtu otsuse põhjendustega. Muus osas jätta Tallinna Halduskohtu otsus muutmata.
  6. Jätta poolte apellatsioonimenetluse kulud nende endi kanda. 12

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.