Obsah (5)

§ 76§ 82§ 100§ 101§ 113

2-09-56917 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht 31. august 2010. a Kentmanni 13 Tallinn Tsiviilasj

§ 76

lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 82

lg 7 järgi kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist. Kostja ei eita arvete tasumata jätmist, kuid põhjendab maksmata jätmist asjaoluga, et hageja ja kostja vahel puudub müügileping, samuti on hagiavaldusele lisatud arvetel ajavahemikul jaanuarist

1. a kuni jaanuar
2. a sama soojavee mõõtja näit (s.o 382). Kostja leiab, et vee soojendamise tasu nõue summas 8 322,26 krooni on alusetu, samuti on alusetu viivisenõue. Kohus kostjaga ei nõustu. Kohtu hinnangul on kostja väited hageja ja kostja vahel lepingulise suhte puudumise kohta alusetud. Asjaolu, et kostja on jätnud täitmata soojuse ostu-müügilepingu üldtingimuste punkti 16 ning ei ole omandisuhte muutumisel hagejat kirjalikult teavitanud korteri kasutusõiguse üleminekust, ei vabasta kostjat tarbitud teenuse eest tasumisest. Kostja on aktsepteerinud hageja poolt osutatavat teenust ning selle eest ka kuni 07.01.
3. a tasunud, mistõttu on kohtu hinnangul alusetud kostja väited lepingulise suhte puudumise kohta. Samuti ei vabasta kohtu hinnangu kostjat tarbitud teenuse eest tasumisest asjaolu, et kostja hagejale soojavee mõõtja näite alates 07.10.
4. ei esita. Vastavalt üldtingimuste punkt 3 võib hageja sel juhul kasutada punktis 3 näidatud juhendit vee kulu arvestamisel. Kohus on seisukohal, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja on nõude tõendamiseks esitanud arved perioodi 07.01.
5. a kuni 06.02.
6. a kohta.

§ 100

kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Kostjal on võlaõigusseaduse ja pooltevahelise lepingu järgi kohustus tasuda saadud teenuse eest, seega tuleb temalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 25 745,40 krooni. Üldtingimuste punkt 13 kohaselt maksete tasumisega viivitamise korral maksab ostja viivist 0,15% iga nõuetekohase tasumisega viivitatud päeva eest. Kuna kostja on arvete maksmisega hilinenud, tuleb kooskõlas üldtingimuste p 13 ja

§ 113lg 1 mõista välja kostjalt ka viivis seisuga 01.03.2010. a kokku summas 12 942,41 krooni (tl 17). Ts

MS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 367 alusel kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis 0,15% päevas põhinõudest alates 02.03.2010. a kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud 3 TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Karin Sonntak Kohtunik 4