KOHTUMÄÄRUS Kohus TARTU HALDUSKOHUS Kohtuasja number 3-10-744 Määruse kuupäev 03.05.2010.a Jõhvi kohtumaja Kohtunik Ülle Polluks Haldusasi S J kaebus Tallinna ja Viru Vangla toimingutele (mille tulemusena ei lubatud S.J liikuda „öörahu algusest kuni äratuseni vangla territooriumil“ (kaebuse tekst). Taotlus RESOLUTSIOON S J taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks määruskaebuse esitamisel Tartu halduskohtu 12.04.2010.a määruse peale
- Jätta rahuldamata S J taotlus riigilõivust vabastamiseks määruskaebuse esitamisel Tartu halduskohtu 12.04.2010.a määruse peale.
- Tagastada määruskaebus. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- S J esitas 22.03.2010.a Tartu Halduskohtule kaebus tallinna ja Viru Vangla toimingutele (mille tulemusena ei lubatud S.J liikuda „öörahu algusest kuni äratuseni vangla territooriumil“ (kaebuse tekst). Põhjendatud huviks märkis kaebaja, et ta soovib edaspidi kahju hüvitamist Tallinna ja Viru Vanglalt, kuna „vastavalt Euroopa vangistusreeglite põhiprintsiipidele REC
(2006)2, millistest peavad vangistusasutused juhinduma oma poliitika läbiviimisel, ilmneb, et „isikud kellelt on võetud vabadus säilivad kõik õigused, mis neilt võeti kohtuotsuse alusel vastavalt seadusele…“
- Tartu Halduskohtu 12.04.2010.a määrusega tagastati S J kaebus HKMS § 11 lg 3¹ p 5 alusel kuna kaebuse esitajal ei saanud ilmselgelt olla sellise nõudega (puudub põhjendatud huvi) halduskohtusse pöördumise õigust.
- S J oma 27.04.2010.a Tartu Halduskohtule esitatud määruskaebuses palub 12.04.2010.a kohtumäärus tühistada. Kaebaja märgib, et tema õiguseid on rikutud, kuna tema õigust sektsioonisisesele liikumisele alates äratusest kuni öörahuni, ei ole keelatud tema suhtes jõustunud kohtuotsusega. Kohus oleks võinud anda talle tähtaja 10 või 15 päeva oma kaebuse täpsustamiseks. Ühiskonnas on tunnistatud ning sätestatud normina lõpetada müra, samuti müra või ebamugavust tekkitav tegevus kell 23.
- Kaebaja leiab, et kinnipeetavate kinnipidamisrežiim on kindlaks määratud Rec
(2006)2 Euroopa Vanglareeglistiku §-s
- Kohus tõlgendab valesti EL poolt vanglaasutustele kehtestatud norme ja põhimõtteid. Oma kaebuses kirjeldas kaebaja sisuliselt seaduse ja subjektiivsete õiguste rikkumisi, VangS § 8 lg 1 rikkumine tõi kaasa VangS § 4¹ sätestatud normi „kinnipeetava vabaduse“ rikkumise, mis on võrdne RvastS § 9 lg 1 aistega – alusetu vabaduse võtmine, seda tulebki lugeda põhjendatuks huviks õigusvastasuse tuvastamisel mittevaralise kahju hüvitamise korral. Kaebaja taotleb kohtule õigusvastasuse tuvastamisel peatada vastavalt VangS § 8 lg 1 toiming – tema lukustamine kambrisse, äratusest kuni öörahuni. Tühistada Tartu Halduskohtu 12.04.2010.a otsus (määrus) haldusasjas nr 3-10-744, võtta kaebus menetlusse ning lahendada kaebus sisuliselt, arvestades käesoleva määruskaebuse asjaolusid. Samuti palub ta vabastada riigilõivu tasumisest käesoleva kaebuse esitamisel HKMS § 91 alusel seoses tema maksejõuetusega. MÄÄRUSE PÕHJENDUSED
- Tartu Halduskohus leiab, et riigilõivust vabastamise taotlus tuleb jätta rahuldamata. Vaidlust ei ole selle üle, et S J on maksejõuetu, kuna kohtu palvel väljastas Viru Vangla S J isikukonto, millest nähtub, et tema arvel vabu rahalisi vahendeid on 0,00 krooni. Halduskohtule esitatud taotluses riigilõivu tasumisest vabastamiseks määruskaebuse esitamisel Tartu Halduskohtu 12.04.2010.a kohtumäärusele märgib kaebaja, et tal puuduvad vahendid riigilõivu tasumiseks.
- HKMS § 91 lg 1 kohaselt kohus võib, mitte ei pea isikut täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest riigituludesse vabastama, kui kohus leiab, et isik on maksejõuetu. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-40-07 märkinud, et HKMS § 91 lg 1 ei kohusta maksejõuetut isikut igal juhul vabastama riigilõivu tasumise kohustusest, vaid annab selleks kohtule üksnes õiguse. Samas lahendis leidis Riigikohus ka, et riigilõivust vabastamise taotluse lahendamisel peab kohus võtma lisaks taotleja maksevõimele arvesse ka muid asjakohaseid kaalutlusi (p 10). Üheks selliseks kaalutluseks on kohtu eelhinnang kaebuse eduväljavaadete kohta. Riigilõivu eesmärk on muuhulgas vältida kohtule läbimõtlematute kaebuste esitamist. Kui maksujõuetu isik vabastataks riigilõivust ka ilmselgelt perspektiivitute kaebuste esitamisel, jääks riigilõivu see eesmärk saavutamata. Lahendites nr 3-3-1-83-07 ja 3-3-1-95-08 on Riigikohus leidnud, et hinnates maksejõuetu isiku riigilõivu tasumisest vabastamise põhjendatust, peab kohus paratamatult andma eelhinnangu ka kaebaja õiguste kaitse vajalikkuse ja olulisuse kohta, so hindama kaebuse esitamisega taotletavat eesmärki ning selle saavutamise võimalust. Maksejõuetu isiku saab jätta riigilõivust vabastamata üksnes juhul, kui kaebusega kaitstavat õigust ei saa pidada kaebaja jaoks oluliseks või kui kaebus on ilmselt perspektiivitu. 2 Tartu Halduskohus leiab, et antud tuvastamiskaebus ei ole perspektiivikas. Eeltoodut arvestades leiab halduskohus, et ka S J määruskaebusel ei ole eduväljavaateid. Kaebaja on küll tõendanud käesolevas haldusasjas oma maksujõuetust, kuid esitatud määruskaebus on ilmselgelt perspektiivitu ja selle läbivaatamata jätmisel ei jääks kaebaja olulised õigused kaitseta. Kuna kaebaja väitel puuduvad tal vahendid riigilõivu tasumiseks, ei anna ringkonnakohus uut tähtaega riigilõivu tasumiseks, vaid tagastab määruskaebuse selle esitajale. Ülle Polluks /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik 3