← Eesti

3-10-744/2

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-10-744 Määruse kuupäev 12.04.2010 Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi S J kaebus Tallinna ja Viru Vangla toimingutele ( mille tulemusena ei

§ 11lg 31 p 5 alusel.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. MÄÄRUSE PÕHJENDUSED 23.03.2010 saabus Tartu Halduskohtule S J kaebus Tallinna ja Viru Vangla toimingutele ( mille tulemusena ei lubatud S. J liikuda „ öörahu algusest kuni äratuseni vangla territooriumil“ (kaebuse tekst)). Põhjendatud huviks märgib kaebaja, et ta soovib edaspidi kahju hüvitamist Tallinna ja Viru Vanglalt, kuna „vastavalt Euroopa vangistusreeglite põhiprintsiipidele REC

(2006)2, millistest peavad vangistusasutused juhinduma oma poliitika läbiviimisel, ilmneb, et „isikud kellelt on võetud vabadus säilivad kõik õigused, mis neilt võeti kohtuotsuse alusel vastavalt seadusele…“ Kohus on seisukohal, et kaebus tuleb tervikuna tagastada.

§ 7

lg 1 kohaselt võib kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Kaebuse esitaja on esitanud tuvastamiskaebuse, milles on põhjendatud huvina välja toodud mittevaralise kahju hüvitamise nõue ja soov tuvastada Tallinna ja Viru Vangla vaidlustatud toimingute õigusvastasus. 1 Muud põhjendatud huvi ei ole kaebuse esitaja esile toonud. Riigikohus on oma 29.01.2009 lahendis nr 3-3-1-78-08 selgitanud, et: "

§ 7

järgi võib halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et on rikutud tema õigusi, ja haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Põhjendatud huvi olemasoluks peab kaebuse esitaja omama isiklikku puutumust vaidlusaluse haldusakti, toimingu või halduslepinguga ning õigusvastasuse tuvastamine peab isiku jaoks olema kasulik ehk aitama edaspidi tuvastamiskaebuse esitajat õiguste teostamisel või kaitsmisel. Seega peab kaebaja tuvastamiskaebuse esitamiseks näitama, kuidas akti õigusvastasuse kindlakstegemine parandab tema olukorda". 02.04.2009 lahendis nr 3-3-1-101-08 on Riigikohus märkinud, et: "Halduskohus leidis, et kui kaebajate tegelikuks sooviks on tühistamiskaebuste asemel õigusvastasuse tuvastamise kaebuste esitamine, siis tuleb neil vastavalt

§ 10lg-le 3 märkida põhjendatud huvi vastava asjaolu kindlakstegemiseks.

Kaebajatel peab olema haldusaktiga otsene ja isiklik puutumus ning soovitud tuvastamine peab andma neile õigusliku kasu või eelise. Põhjendatud huviks ei saa olla lihtne huvi veenduda haldusakti õigusvastasuses (vt käesoleva määruse punkti 3 alap 4). Riigikohtu halduskolleegium nõustub halduskohtu selle seisukohaga. Piisavaks huviks kaebusega halduskohtusse pöördumiseks tuvastamisnõude puhul ei ole vaidlustatud haldusakti õigusvastasus. Haldusakti õigusvastasuse tuvastamise korral jääb haldusakt edasi kehtima ning kaebaja õiguste kaitset ei ole halduskohtus võimalik saavutada üksnes selle õigusvastasuse kindlakstegemisel. Tuvastamisnõude esitamine on lubatud üksnes sellisel juhul, kui kaebaja saavutab kohtuotsusega eelise oma õiguste edasisel kaitsel". Eeltoodust tulenevalt ei ole soov tuvastada Viru Vangla vaidlustatud toimingute õigusvastasus eraldiseisva nõudena käsitletav tuvastamiskaebuse esitamise eelduseks oleva põhjendatud huvina. Tuvastamiskaebuse esitamisel võib põhjendatud huviks iseenesest olla ka soov esitada õigusvastase haldusakti või toiminguga tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõue, kuid halduskohtu arvates ei saa tuvastamiskaebuse esitamise aluseks olla üksnes kaebaja deklaratiivne väide selle kohta, et ta soovib hiljem vastustaja vastu kahjunõuet esitada, vaid asja materjalidest peab olema võimalik ka järeldada, et kahjunõuet on hiljem võimalik esitada ja, et tegemist ei ole ilmselgelt perspektiivitu nõudega. Halduskohus saab põhjendatud huvi olemasolu kontrollida nii asja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamise kui ka asja sisulise menetluse käigus ja lisaks kaebuse rahuldamata jätmisele on kohtul võimalik tuvastamiskaebus ka tagastada

§-de 11 lg 3

(1)p 5 või 23 lg 3 p 1 alusel juhul, kui kaebuse esitanud isikul ilmselgelt puudub põhjendatud huvi (vt. näiteks Riigikohtu lahend 15.05.2008 nr 3-3-1-9-08). Avalik-õiguslikus suhtes tekitatud mittevaralise kahju, mille hüvitamist füüsiline isik võib nõuda, määratleb riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1. Selle sätte kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kuigi tuvastamiskaebuse lahendamisel, mille esitamise põhjendatud huvina on toodud võimaliku kahjunõude esitamine, ei ole üldreeglina võimalik ja põhjendatud kahjunõude esitamise aluste esinemise üksikasjalik kontrollimine, tuleb kahjunõude esitamise põhjendatud huvi väljaselgitamiseks siiski hinnata, kas vaidlusaluse haldusakti või toiminguga seoses on kaebuse esitaja viidatud kahjunõude esitamine üldse võimalik. 2 Kaebuse esitajal ei saa olla tema väidetud kahjunõude esitamises seisnevat põhjendatud huvi juhul, kui on ilmselge, et vaidlustatud haldusakt või toiming ei saanud temale põhjustada hüvitamisele kuuluvat kahju. VangS § 8 lg 1 sätestab, et kinnipeetaval on lubatud liikuda kinnise vangla territooriumil vangla sisekorraeeskirjas ja kodukorras sätestatud kohtades ning ajal. Öörahu algusest kuni äratuseni ning muul vangla sisekorraeeskirjas ja kodukorras sätestatud ajal eraldatakse kinnipeetavad neile ettenähtud kambritesse, mis lukustatakse. VSkE § 8 lg 1 kohaselt kinnipeetav, välja arvatud avavanglas või avavanglaosakonnas viibiv kinnipeetav, ei ole kohustatud viibima kambris, kui ta on hõivatud taasühiskonnastava tegevusega. Väljaspool kambrit oma osakonna piires võib kinnipeetav liikuda kodukorras selleks sätestatud vabal ajal. Oma osakonnas liikumiseks ettenähtud vaba aega peab olema vähemalt neli tundi. S.J on kaebuses vaidlustanud vanglate toimingud, mille tulemusena ei lubatud S. J liikuda „ öörahu algusest kuni äratuseni vangla territooriumil“. Kuna vangla teatel on kaebaja süüdimõistetu (S8 hoone), siis ei ole ta hõivatud taasühiskonnastava tegevusega ning tema suhtes kehtib Viru Vangla kodukorra p-des 6.8 ja 6.9 sätestatud päevakava. Individuaalset päevakava S.J koostatud ei ole. Kaebaja paigutati vangla teatel Viru Vanglasse 01.12.2009, mitte 08.12.09 ( nagu kaebaja kaebuses märgib). Vaidlusalused toimingud ei saa kaebuse esitajale põhjustada RVastS § 9 lg-s 1 nimetatud tagajärgi. Muu mittevaraline kahju hüvitamisele ei kuulu. Seetõttu ei annaks esitatud tuvastamiskaebuse võimalik rahuldamine ja Tallinna ja Viru Vangla vaidlusaluste toimingute õigusvastasuse tuvastamine kaebuse esitajale iseenesest võimalust esitada vanglate vastu moraalse kahju hüvitamise nõuet. Seega, kuna tuvastamisnõude puhul kaebusega halduskohtusse pöördumiseks ei ole vaidlustatud haldusakti/toimingu õigusvastasus piisavaks põhjendatud huviks ning tuvastamiskaebuse rahuldamisega ei kaasneks käesoleval juhul kaebaja jaoks ka seoses võimaliku mittevaralise kahju nõudega mingisugust õiguslikku kasu või eelist, siis puudub kaebajal käesoleval juhul tuvastamisnõude eelduseks olev põhjendatud huvi. Kuna kaebuse esitaja ei ole riigilõivu tasunud, puudub kohtul alus kaebuse esitajale riigilõivu tagastamiseks.

§ 11

lg 7 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kirjeldatu alusel tuleb kaebus kaebuse esitajale tagastada

§ 11

lg 31 p 5 alusel, kuna kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla sellise nõudega halduskohtusse pöördumise õigust. Ülle Polluks /digitaalselt allkirjastatud/ kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.