3-10-166/30

3-10-166 Kohtuotsus Eesti Vabariigi nimel Pärnus,

1. oktoobril 2010.a., Tallinna Halduskohtu kohtunik Aivar Koppel, vaatas kirjalikus menetluses läbi A. V’i (esindaja Helge Salusoo) tuvastamiskaebuse nõudega teha kindlaks A.V’i soodustingimustel vanaduspensionile õigust andev tööstaaž Vabariigi Valitsuse kinnitatud soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervist kahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 2 XII peatükis märgitud erialal koodiga 16314 (puittoodete viimistleja, kes töötab vähemalt 3.ohuklassi kahjulikke aineid sisaldavate lakkide, värvide ja sünteesliimidega) ajavahemikul 26.05.1969 – 14.10.1980 ja 15.06.1993 – 22.05.
2. A. V’i kirjalike seletuste kohaselt alustas ta töötamist H-s (hiljem kui riigiettevõte H ja seejärel RAS „H) 26.05.1969.a IV kategooria tislerina, töötades seal kuni 14.10.1980 aastani ning seejärel perioodil 15.06.1993 kuni 22.05.
3. Kaebaja arvates täistööajaga töötamine tislerina, kes kasutas töös vähemalt
4. ohuklassi kuuluvaid kahjulikke aineid sisaldavaid lakke, värve ja sünteesliime perioodidel 26.05.1969 – 14.10.1980 s.o 11 aastat 4 kuud ja 18 päeva ja 15.06.1993 -22.05.1995 s.o. 1 aasta 11 kuud ja 7 päeva, kokku 13 aastat 3 kuud ja 25 päeva, on piisav ajavahemik soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks. A.Vi töö seisnes puittoodete valmistamises, milleks olid uksed, aknad, mööbel (kapid, riiulid, lauad, toolid). Töö sisuks oli materjali jätkamine, mõõtu saagimine, hööveldamine, tappimised liimiga, freesimised, detailide montaaž koos liimimisega, lihvimine ja viimistlemine värvidega sh nitrovärvide ja – lakkidega, liimdetailide valmistamine, puidust oksakohtade väljapuurimine ja nende korkimine liimiga. Tööks kasutatavateks liimideks olid karbamiidliim, mida tuli kohapeal segada oblikhappega ning kaseiinliim, mida tuli ise kaseiinliimipulbrist (sisaldab vasevitrioli) ja veest kokku segada. Tsehhis oli tisleritel üks ruum, kus töötas korraga 15 inimest. Kuigi tislerina ei tegelenud A.V pidevalt liimimisega, tehes ka teisi tisleri töid, oli ruumis alati keegi kes liimis, saagis, jätkas jne. mistõttu oli ruumis pidevalt tolmu, lakkide, liimi ja värvi aurud ja lõhn. Tööpäeva pikkus oli 8 tundi, kui tellimuste täitmisega oli kiire tuli teha ka ületunde. Olenevalt tööjärjest kulus liimimisele ja viimistlemisele päevas ligikaudu 6-8 tundi. Kuivõrd töö toimus ühes ruumis teistega siis oli töökeskkond pidevalt mürgine ja mürarikas. Tervistkahjustava töö eest anti 12 päeva lisapuhkust ja 0,5 liitrit tasuta piima. Tisleritele oli eririietusena ette nähtud ka puuvillane kombinesoon või poolkombinesoon, kombineeritud või kummikindad ja põll, talvel sooja voodriga jope. Kuna H isikkoosseisude arhiividokumendid hävisid 16.02.1985 aastal administratiivhoones toimunud tulekahjus puuduvad kaebajal sellised dokumentaalsed tõendid, mis tõendaksid tema kokkupuutumist vähemalt 3.ohuklassi kahjulikke aineid sisaldavate nitrolakkide ja – värvidega ning ka tööraamatus ei kajastu vajaliku täpsusega andmed töö iseloomu kohta, siis taotlebki kaebaja pensioniõigusliku staaži tõendamist kohtus. Sotsiaalkindlustusameti esindaja oma kirjalikus vastuses kaebusele märgib, et kõik kaebaja poolt esitatud erinevad dokumendid (tööraamat, arhiiviteatis, käskkiri, tööleping) sisaldavad täpselt ühesuguseid andmeid A. Vi töötamise kohta tislerina. Vastavalt puidutööstuse tööliste tööde ja kutsealade tariifikvalifikatsiooni teatmikus toodud töökirjeldusele sisaldab tisleri töö ühe operatsioonina ka liimimist, viimistleja tegevusena on loetletud lakkimine, värvimine jmt. eeltoodust nähtub, et tariifikvalifikatsiooni teatmikus tehakse vahet tisleri ja viimistleja ametikohtade vahel. Kohtule esitatud avalduses kinnitab A. V ise, et tegi tisleri tööd, mille üheks operatsiooniks oli liimimine. Soodustingimustel vanaduspensionide seaduse juurde nimekirjade koostamisel lähtuti just nimelt tööde ja kutsealade tariifi-kvalifikatsiooni teatmikes toodud töökirjeldustest. Kui Vabariigi Valitsus oleks leidnud, et tislerina töötamine annab õiguse soodustingimustel vanaduspensionile, siis oleks tisleri ametikoht ka Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud nimekirjadesse lülitatud. Seega võib lugeda, et dokumendid A. Vi töötamise kohta perioodidel 26.05.1969 -14.10.1980 ja 15.06.1993-22.05.1995 on säilinud. Dokumentides puuduvad vasturääkivused, puudub alus kahelda nende tõepärasuses. Samuti ei esine perioode, mille puhul oleks vajalik mingite asjaolude täpsustamine tunnistajate ütluste alusel. Lähtudes eeltoodust ei pea Sotsiaalkindlustusamet võimalikuks A. Vi töötamist tõendavate dokumentida kahtluse alla seadmist ja tunnistajate ütlustega nimetatud andmete muutmist ja palub jätta A. Vi avaldus täielikult rahuldamata. Kohtu seisukoht Vastavalt Soodustingimustel vanaduspensionide seaduse (SVPS) § 1 punkti 2 alusel on õigus soodustingimustel vanaduspensionile isikul, kes on töötanud muudel tervist kahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 2 järgi ning kellel on vähemalt 25-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 12 aastat ja kuus kuud on töötatud nendel töödel. Loetelu nr 2 osa XII koodi 16314 all on märgitud puittoodete viimistleja, kes töötab vähemalt 3.ohuklassi kahjulikke aineid sisaldavate lakkide, värvide ja sünteesliimidega. Selles punktis nimetatud isikul on õigus pensionile viis aastat enne riikliku pensionikindlustuse seaduse § 7 lõigetes 1 või 2 sätestatud vanusesse jõudmist. RPKS § 7 lõikes 1 sätestatud vanus on 63 aastat. Seega on SVPS § 1 punkti 2 alusel nimekirjas nr 2 toodud kutsealadel vähemalt 12 aastat ja kuus kuud töötanud ning 25-aastast üldist pensionistaaži omaval mehel õigus soodustingimustel vanaduspensionile 58-aastaselt. A V sai 58 aastaseks 13.04.2009 aastal. Riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 27 lõike 3 kohaselt kehtestab pensioniõigusliku staaži tõendamise korra Vabariigi Valitsus. RPKS § 27 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse 10.01.2002.a. määrusega nr 6 kehtestatud pensioniõigusliku staaži tõendamise korra § 2 näeb ette, et üldjuhul esitatakse pensioniõiguslikku staaži tõendava dokumendina tööraamat. Tööraamatu või tööraamatus 2 vastavate kannete puudumise või ebaõigete kannete korral võib pensioniõiguslikku staaži tõendada ka muude dokumentidega, kust nähtuvad andmed töötamise aja kohta. Viidatud määruse § 28 kohaselt tuleb pensioni taotlejal juhul, kui dokumendid pensioniõigusliku staaž või selle eri perioodide kohta ei ole säilinud, pöörduda pensioniõigusliku staaži tõendamiseks kohtu poole. Soodustingimustel vanaduspensioni seaduse (SVPS) § 1 punkti 2 viimase lõigu ja § 11 teise lause kohaselt arvestatakse soodusstaaži hulka ainult aeg, mil isik töötas täistööajaga soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvatel tööaladel. Nimetatud tööalal osalise tööajaga töötamine ei anna õigust soodustingimustel vanaduspensionile. Tööraamatu (tl 9-11) kande nr 5 järgi on A. V
5. mail 1969.a võetud tööle H metsatööstuspunkti puidutsehhi IV kategooria tisleriks ja
6. oktoobril 1980 viidud üle VI kategooria montööriks seadmete teenindamisel (kanne nr 6). Tööraamatu kande nr 10 järgi on A. V võetud 01.märtsil
7. a. tööle Riigiettevõttesse H IV kategooria remondilukksepaks ja
8. juunil 1993 aastal üle viidud RAS „Hi“ IV kategooria tisleriks (kanne nr 11) kus töötas kuni
9. maini
10. a. (kanne nr 12). Rahvusarhiivi Hiiu Maa-arhiiv (tl 12) tõendab, et 1968 – 1979 aasta H kollektiivlepingutes, peatükis „Töökaitse“ lisades, H tööliste ja teenistujate eririietuse saajate loetelus on igasugustel puidu-töötlemise pinkidel ruumides töötavatel töölistel ette nähtud kombineeritud kindad, puuvillasest riidest põll, puuvillane tööülikond või kombinesoon ja kaitseprillid. Lisapuhkuse kohta tisleritele ja teistele metsapunkti töötajatele on metsapunkti juhataja ja metsapunkti tehniline juhataja 02.03.1979 õiendis märgitud, et metsapunkti tisleritel on põhipuhkust ette nähtud 12 tööpäeva ja lisapuhkust tervistkahjustava töö eest 12 tööpäeva. 1985-1991 H kollektiivlepingu peatükis „Töökaitse“ on märgitud, et tasuta piima kogus tisleritele tervistkahjustaval tööl on 0,5 liitrit piima vahetuses. Sama arhiivifondi dokumendi kollektiivlepingu peatükis „Töökaitse“ on märgitud, et tislerile on tasuta eririietusena ette nähtud puuvillane kombinesoon või poolkombinesoon, kombineeritud või kummikindad ja käskkirja alusel sooja voodriga jope ja põll. H õiendis alatiselt säilitamisele kuuluvate toimikute nimistu nr 1 juurde on märgitud, et 16.02.1985 administratiivhoone tulekahjus hävisid koos hoonega ka hoones asunud asutuse arhiivis olnud arhiividokumendid ja 1980-1984 jooksvas asjaajamises olnud dokumentatsioon. Isikkoosseisu arhiividokumendid hävisid tules asutuse algusest 1963-
11. Põhitegevuse dokumendid olid Riiklikule Arhiivile üle antud kuni 1979 aastani kaasa arvatud. H 02.03.1979 Metsapunkti juhataja V. L ja Metsapunkti tehnilise juhataja T. K poolt väljaantud õiendist (tl 13) nähtuvalt töötasid metsapunkti tislerid (A. V) karbamiidliimidega K-17 ja selle liimiga liimitud detailidega. Tööde teostamine toimus terve tööpäeva vältel kogu tööaasta jooksul samas ruumis, kus töötab kogu brigaad, oli töölistel arvestatud tööaastas tervistkahjustava töö eest lisapuhkust 12 tööpäeva. A. Vi enda kirjalike seletuste (tl 6-8, 29, 42,50) kohaselt töötas ta H (hiljem RAS „His“) metsatööstuspunkti puidutsehhis tislerina, kes karbamiid- ja kaseiinliimi kasutades valmistades puidust uksi, aknaid, mööblit (kapid riiulid, lauad, toolid). Tislerina töötades ei saanud ta piirduda ainult puidu järkamise, mõõtu saagimise ja hööveldamisega vaid pidi toodangut ka lihvimise ja viimistlema. Kuna puidutsehh koosnes ühest ruumist kus töötas korraga 15 tislerit, oli see pidevalt täis tolmu, lakkide, liimi ja värvi aurusid ning müra. 3 Kaebaja töötamist H s is tislerina, kes vaadeldaval perioodil puutus kokku vähemalt 3.ohuklassi kahjulikke aineid sisaldavate lakkide, värvide ja sünteesliimidega kinnitavad oma ütlustega tunnistajad U. S (tisler) ja V. R (peametsaülem, kuni 1985 augustini ja sealt edasi asutuse direktorina). U. S (tl 63-64) ütluste kohaselt töötas ta koos A.Viga aastatel 1973 – 1975 ja 1977 - 1995 puidutöökojas tislerina. Tisleri igapäevasteks tööülesanneteks oli uste, akende, mööbli valmistamine, detailide kokkuliimimine, toodangu lõppviimistlus-liimimine, lakkimine ja värvimine. Töös kasutati karbamiidvaikliime, kaseiinliime, oblikhapet, nitrovärve ja lakke, samuti peitsi. Iga tisler pidi vajalikud liimid ja värvikoostised ise valmistama. Eraldi töökohta liimimiseks ei olnud, kogu toodangu nomenklatuur eeldas tehniliste tingimuste kohaselt liimide kasutamist puitseotistes ning lõpptoodang vähemalt ühekordset kruntvärvi või lakiga katmist. Liimi kasutati kogu tööpäeva jooksul. Tisleri tööd loeti tervistkahjustavaks liimidest ja värvidest lenduvate ainete ja puidu lihvimisel tekkiva tolmu tõttu. Tööprotsessis tuli ka värvitud detaile lihvida, seega sisaldas eraldav tolm lakkide või värvi osakesi. Samuti oli puidutööpinkide tekitatud müratase kõrge ja kuulmisorganite kaitseks tuli kasutada individuaalseid kaitsevahendeid. Töötajatele anti eririietus, lisapuhkust 12 päeva ja piima. Tööpäev oli 8 tundi, mõnikord kui vaja oli, ka kauem. Regulaarselt pidi käima arstlikus kontrollis. V. R’i (tl 67-68) kirjaliku seletuse kohaselt töötas ta H s is kogu tõendamist vajava perioodi jooksul, alguses peametsaülemana hiljem direktorina. Kuna igapäevaste tööülesannete hulka kuulus kogu i ohutustehnika (ohutustehnika juhendite väljatöötamine) ja töötervishoiu suunamine ning kontroll tuli töötingimuste ja olukorraga puidutöökojas pidevalt kursis olla. Korraldada tuli töötingimuste kaardistamine ja vastavate kontrollmõõtmiste tegemine. Puidutöökoja toodang oli väga mitmekülgne, suur osakaal oli eritellimustel (trepid, mööbel jne), milline toodang eeldas liimimist ja lakkimist. Neid tellimusi täitis põhiliselt A. V. Liimimisel kasutati karbamiidvaikliime, kaseiinliime, oblikhapet, nitrovärve ja lakke, peitsi. Tervistkahjustav oli karbamiidliimidest eralduv metanaal-HCHO-terava lõhnaga mürgine gaas, nitrovärvidest ja lahustitest eralduvad aromaatsed nitroühendid – NO2 , mis kahjustas eriti maksa ja närvisüsteemi. Sel ajal ei olnud võimalik meie tingimustes teistsuguseid ja ohutumaid materjale saada. Vastavalt selleaegsetele võimalustele anti individuaalsed kaitsevahendid nagu respiraatorid, eririietus, mürasummutamiseks kuulmiskaitsed ja klapid. Korrastati ventilatsiooni. 1974 aastal väljaantud Eesti NSV Metsa- ja puidutööstuse ministeeriumi „Tariifi- ja kvalifikatsiooniteatmiku „Tööd ja tööliste üldkutsealad metsa- ja puidutööstuses“ II osa kutsaalade kirjelduse järgi kuulus 4 järgu tisleri (laudsepp) tööde hulka keskmise keerukusega tisleritööde tegemine; ametimees pidi tundma tisleritoodete seotiste ja kokkupanemiselementide valmistamise viise; puidu üksikute kohtade töötlemise viise; keskmise keerukusega tisleritoodete valmistamise võtteid. 1974 aastal välja antud Eesti NSV Metsa- ja puidutööstuse ministeeriumi „Tariifikvalifikatsiooni teatmiku „Tööde ja tööliste kutsealad puidutööstuses“ kutsealade kirjelduse järgi kuulus 4 järgu viimistleja tööde hulka mööblidetailide, - sõlmede ja –toodete, dekoorliistdetailide ja toodete lakikile tasandamine pinkidel või käsitsi. Keeruka profiiliga dekoorliistdetailide ja – toodete poleerimine ning pronksimine. Detailidele, sõlmedele ja toodetele viimistlusmaterjalide pealekandmine pihustusmeetodil mitmesuguste seadmetega ning kuivatamine mitmesuguse konstruktsiooniga seadmetega. Lakitud ja emailitud pindade 4 kuiv- ja märglihvimine. Hinnaliste väärispuuliikide tekstuuri imiteerimine aerograafilisel meetodil. Detailide, sõlmede ja toodete peitsimine väärispuidu liikide tekstuuriimiteerivate toonidega käsitsi, pihustamis- või kastmismeetodil, pindade katmine mitmesuguste segudega. Seadusandja on sidunud soodustingimustel vanaduspensioni määramise Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud nimekirjadega, milles on loetletud ametid, tööd ja tegevused, mille puhul kaasnevad alati ja igal juhul rasked ja/või tervistkahjustavad töötingimused. Tisler soodustingimustel vanaduspensionile õigustandvate ametite (tööde) nimekirja kantud ei ole. Samas tuleb tähele panna, et tööandja pole tööülesannete andmisel kvalifikatsiooniteatmikes antud töökirjeldusi järginud ning rakendanud kaebaja tegema ka viimistleja tööoperatsioone nagu valmistatud detailidele viimistlusmaterjalide (värvide ja lakkide) pealekandmine koos järgneva lihvimisega. A. Vi sõnutsi kulus tal selleks päevas isegi kuni 6 tundi (tl 50). Tunnistaja V. Re sõnul oli puidutöökojas suur osakaal eritellimustel (trepid, mööbel jne), milline toodang eeldas liimimist ja lakkimist ning neid tellimusi täitis põhiliselt A. V; tunnistaja märgib, et vähemalt ühekordset kruntvärvi või lakiga katmist eeldas tehniliste tingimuste kohaselt kogu toodangu nomenklatuur kusjuures töötajatel selleks eraldi töökohti ei olnud. Lihvimisel eralduv tolm aga sisaldas lakkide ja värvi osakesi, tervistkahjustavad olid muuhulgas ka nitrovärvidest ja lakkidest eralduvad aromaatsed ühendid (NO2), mõjutades eelkõige maksa- ja närvisüsteemi (tl 67-68). Seega võib A. Vi töötamise tislerina ajavahemikel 26.05.1969 – 14.10.1980 ja 15.06.1993 – 22.05.1995 H s is (hiljem kui riigiettevõte H ja seejärel RAS „H) samastada ka puittoodete viimistleja kutsega, kelle tööülesandeks oligi toodetele viimistlusmaterjalide pealekandmine koos järgneva lihvimisega ning kes töötas vähemalt
12. ohuklassi aineid sisaldavate lakkide, värvide ja sünteesliimidega (n karbamiidliimi koosseisu kuuluv karbamiid on II ohuklassi aine). Samastamisel omab tähtsust seegi, et asjas nr 3-05-1097 on kohus juba tuvastanud, A. Vi samuti tisleriks vormistatud kolleegi i puidutöökojast A. R kutsena puittoodete viimistleja. Samuti on nii Tööinspektsiooni arvamustes (n 28.09.98, nr 238/1-2) kui kohtupraktikas (n 307-188, 3-09-2282) lihvija, lakkija ja liimija kutseid, millistele erialadele omaseid tööoperatsioone kaebaja igapäevaselt teostas, järjepidevalt samastatud viimistleja kutsealaga. Märkida võib, et kõikidele puidutöökoja töötajatele kui tervistkahjustavates tingimustes töötajatele anti administratsiooni poolt tasuta piima ja lisapuhkust. Ühise tööruumi keskkond, kus valmivat toodangut pidevalt värviti, lakiti ja lihviti, oli oma tervistkahjustavalt mõjult ruumis leviva tolmu, lakkide ja värvi osakeste tõttu sarnane keskkonnale, milles viibimise korral oli viimistlejatel õigus taotleda vanaduspensioni soodustingimustel ja poleks õiglane kui selline õigus puuduks tisleritena tööle vormistatud kuid viimistleja, lihvija ja liimija tööoperatsioone teostavatel isikutel. Kohtukulude nõuded asjas puuduvad. Eeltoodu alusel ja juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 5 kohus otsustas:
13. Tuvastada juriidiline fakti – A V’i töötamine H (hiljem RAS „H“) puidutsehhis puittoodete täistööajaga viimistlejana (kood 16314) perioodidel 26.05.1969 kuni 14.10.1980 ja 15.06.1992 kuni 22.05.1995 isikuna, kes töötas vähemalt
14. ohuklassi kahjulikke aineid sisaldavate lakkide, värvide ja sünteesliimidega. 5 Otsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates selle avalikust teatavakstegemisest. Aivar Koppel, halduskohtunik 6