← Eesti

3-09-1613/93

Obsah (12)§ 18§ 221§ 23§ 20§ 9§ 10§ 2§ 26§ 1§ 3§ 4§ 16

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viive Ligi, Virgo Saarmets ja Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht 11. oktoober 2010, Tallinn Haldusasja number 3-09-1

sätteid. Planeeringu algatajaks ja koostamise korraldajaks oli vastustaja. Asjaolu, et Ametlikes Teadaannetes 03.04.2008 avaldatud teates oli ühes kohas märgitud ekslikult planeeringu algatajaks AS FjordFresh Holding, ei väära fakti, et 5

(22)3-09-1613 tegelikult oli planeeringu algatajaks vastustaja. Antud asjaolu nähtub ka seletuskirjast ja valla poolt planeerimiskäigus sooritatud toimingutest. 13) Planeeringuala suuruseks on märgitud otsuses 52,45 ha. Kuna algselt ei olnud teada, millises ulatuses otsustatakse planeeringuala suurendada, on mõningates dokumentides toodud planeeringuala suurusena ca 60 ha. Planeeringualast väljapoole jäävad võrguühendused rajatakse vajadusel täiendavate planeeringute ja projektide alusel. 14) Vastustaja on nii Saulepa kui ka Põldeotsa külade elanikke igati informeerinud. Väljapanekut ei saanud neis külades teha, kuna seal ei olnud ühtegi vallale kuuluvat hoonet. Seetõttu tehti väljapanek Lindi külas, kus on vallale kuuluv hoone. Ajast ja kohast teavitati lisaks meediale ka asulatesse pandud kuulutuste kaudu. Info oli kättesaadav ka valla koduleheküljel. 6. AS FjordFresh Holding palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused: 1) Kaevatav haldusakt ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi. Kaebaja väited oma õiguste rikkumise kohta on üldsõnalised ja tõendamata. Kaebaja tugineb kaebuses kohaliku omavalitsuse poolt menetlusnõuete rikkumisele, mis on andnud kaebajale aluse populaarkaebuse esitamiseks. Kaebaja on toonud kaebuses välja väidetavad rikkumised, sidumata neid väidetavalt kahjustatud avaliku huviga. Kaebaja elukoht asub planeeringu alast enam kui 5 km kaugusel, kuhu ei ulatu kalakasvatuse võimalik mõju. 2) Kaebusest ei selgu, mil viisil mõjutab detailplaneeringu kehtestamine erastamisel toimunud rikkumiste uurimist ning mil viisil omavad kinnistute erastamise asjaolud tähendust planeeringu kehtestamisel. 3) Kohalik omavalitsus tegi menetluse vältel detailplaneeringu materjalid internetis kättesaadavaks. Ilmnenud tehniline takistus kõrvaldati viivitamatult pärast kaebaja poolt vastava teate saatmist. Samas ei ole planeeringu materjalide kättesaadavaks tegemine internetis planeerimismenetlusest tulenev kohustus.

§ 18

lg 2 p-st 2 tuleneva kohustuse on kohalik omavalitsus täitnud avaliku väljapaneku korraldamisega vallavalitsuses ning Lindi küla raamatukogus. Kaebaja viidatud Saulepa ja Põldeotsa külades avaliku väljapaneku korraldamiseks sobivaid ruume ei olnud. Kaebaja ei ole taotlenud planeeringu materjalide väidetavalt puuduliku kättesaadavuse parandamiseks avaliku teabe seaduse (AvTS) alusel planeeringuga seotud dokumentide koopiate väljastamist. Kohalik omavalitsus on viinud läbi korduvaid arutelusid kõigi võimalike küsimuste lahendamiseks ja huvigruppide kaasamiseks. Kaebaja oli hästi teadlik planeerimismenetluse etappidest, avalike arutelude rollist menetluses ning menetlusega kaasnevatest õiguskaitsevahenditest, seetõttu ei ole tema vallasekretäriga põgusale vestlusega tuginev väide menetluses osalemise takistamise kohta tõsiseltvõetav. 4) Kaebaja 20.02.2009 esitatud vastuväidetele on vastatud 4 tööpäeva jooksul nõuetekohaselt ja vajaliku põhjalikkusega. Kaebaja poolt maavanemale 25.03.2009 esitatud vastuväited sisaldasid juba varasemas menetluses käsitlemist leidnud küsimusi ning nende lisamata jätmine materjalidele ei toonud kaasa puudusi kehtestatud planeeringus. 5) Kuna kaebaja ei soovinud vaidlustada vaideotsust, on vaideotsuse osas esitatud väited antud asjas ainetud. 6) Detailplaneeringu raames on läbiviidud keskkonnamõju strateegiline hindamine, mille eesmärgiks oli selgitada välja nii kalakasvatuse negatiivne mõju kui meetmed sellise võimaliku mõju vähendamiseks. Lisaks sellele analüüsiti eraldi Natura 2000 alale avaldatavat mõju, kuigi see jääb planeeritavast alast 0,8 km kaugusele. Menetluse tulemusel jõuti järeldusele, et kavandatava kalakasvatuse võimalik negatiivne mõju ei ulatu naabruses paiknevale hoiualale. Eesti Ornitoloogiaühing nõustus keskkonnamõju strateegilise hindamise järelduste ning detailplaneeringu 6

(22)3-09-1613 kehtestamisega 23.04.2009 sõlmitud kokkuleppega. Aruande on kiitnud heaks nii Pärnumaa Keskkonnateenistus kui ka teised kooskõlastajad. Kaebaja ei ole esitanud konkreetseid põhjendusi, mille alusel saab väita, et antud aruanne ei olnud piisavalt põhjalik. Täpsemad keskkonnanõuded määratakse paljuski ära hilisemates vastavat tegevust reguleerivates keskkonnalubades. Õigusaktid ei näe ette keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande korduvat avalikustamist. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandesse täiendava teabe kaasamine on mõju hindamise üheks eesmärgiks. Kaebaja väited kalakasvatuse mõju ebapiisava käsitluse kohta on paljasõnalised. 7) Üldplaneeringu eesmärgi ja kontekstiga on kooskõlas kalakasvatuse rajamine Suuresilla Suurfarmi aladele. Kaebaja on meelevaldselt alavääristanud sotsiaalmajanduslike kaalutluste arvestamist, põhjendamata samas sellist eelistust avalike huvide aspektist. Kuna endise veisefarmi hooned seisid kasutuseta, juhtis ka üldplaneering tähelepanu selliste hoonete kasutuselevõtmise vajadusele. Samas kui detailplaneeringuga reguleeritakse eraõiguslikule isikule kuuluva maa kasutamist, ei ole keskkonnamõju strateegilisel hindamisel ja planeerimisdiskretsiooni teostamisel kohustuslik kaaluda alternatiivseid asukohti kavandatava tegevuse läbiviimiseks väljaspool planeeritavat ala. 8) Ka juhul, kui kehtivad õigusaktid on ebapiisavad objektide merre ehitamiseks, ei too sellise tegevuse planeeringusse kavandamine kaasa planeeringu õigusvastasust. Iga planeeringus käsitlemist leidnud tegevus peab rakendumiseks saama õiguslikul alusel vastava loa. 9) Kaebaja poolt viidatud tingimuslikud kooskõlastused on toodud planeeringu seletuskirjas. Tee projekti kooskõlastamine ei toimu detailplaneeringu kehtestamise etapis, vaid on aluseks hilisemale tee-ehitusloa väljastamisele. 10) Detailplaneeringu algatajaks oli vastustaja. Ametlikes Väljaannetes avaldatud teates oli tegemist eksitusega. 11) Planeeringu ulatus on Audru Vallavolikogu 13.06.2008 otsuse nr 57 kohaselt 52,45 ha. Asjaolu, et kirjades on märgitud ala ümardatult, ei muuda otsusega määratud maa-ala suurust. Kaebaja viide

§ 221

lg-le 2, mis kohustas hõlmama planeeringuga loodavad tehnovõrgud ja – rajatised, ei ole asjakohane, kuna see säte kaotas 01.07.2009 kehtivuse. Isegi, kui viidatud säte oleks kehtiv, ei mahu teed tehnorajatiste ja –võrkude mõiste alla. 12) Detailplaneeringu nimetus peab tagama selle, et haldusakti adressaat suudab planeeringu seostada talle huvi pakkuva piirkonnaga. Kõikide planeeringuga hõlmatud kinnistute kajastamine nimetuses ei tooks kaasa täiendavat õigusselgust. 7. Pärnu maavanem selgitas, et kiitis järelevalve teostamise tulemusena ja lähtuvalt

§ 23

lg-st 6 heaks Põldeotsa ja Saulepa küla Suuresilla Suurfarmi kinnistu (Audru kalakasvatuse) detailplaneeringu ning tegi Audru Vallavolikogule ettepaneku detailplaneeringu kehtestamiseks. Maavanem märkis, et kogutud materjalide kohaselt puudub planeeringualalt tulenev oluline keskkonnamõju loodusaladele. Detailplaneering on tasakaalustatud. Planeeringu kehtestamiseks on oluline avalik huvi maakonna tasakaalustatud arenguks, sest tegemist on uusi töökohti loova ettevõttega maakonnas. 8. Tallinna Halduskohus jättis 14.05.2010 otsusega kaebuse rahuldamata ja mõistis kaebajalt AS FjordFresh Holding kasuks välja menetluskulu 10 000 krooni. Põhjendused: 1) Kaebus on esitatud vastustaja 14.05.2009 haldusaktile. Esitatud tõendite kohaselt on asjas läbitud vaidemenetlus. Audru Vallavolikogu koostas 25.06.2009 oma seisukohad vaidele, millega jäeti vaie rahuldamata. Kuna kaebus esitati kohtule 27.07.2009, on kaebus tähtaegne. 7

(22)3-09-1613 2) Kaebaja väidete kohaselt on kaebuse puhul tegemist nii populaarkaebusega kui ka oma subjektiivsete õiguste kaitseks esitatud kaebusega, sest kaevatav otsus rikub kaebaja subjektiivset õigust puhtale elukeskkonnale ning perekonna- ja eraelu puutumatusele (põhiseaduse §-d 26 ja 53). Õhusaaste ning avalikult kasutatava rannaala saastamine roiskveega, samuti looduskatastroofi oht rikub tema õigust puhtale elukeskkonnale. Põhiseaduse §-dest 26 ja 53 ei tulene otseselt põhiõigust puhtale keskkonnale, kuid §-d 5 ja 53 panevad riigile kohustused seoses keskkonnakaitsega ning seega annavad isikule õiguse nõuda loodusvara ja loodusressursside säilitamist. Nimetatud sätete koosmõjust saab tuletada keskkonnakaitselise põhiõiguse – õiguse puhtale eluja looduskeskkonnale. Seega on kaebaja esitanud kaebuse oma subjektiivsete õiguste kaitseks. Kaebusest ei selgu küll kaebaja avalikkusest tihedam seos kaebuses kirjeldatud ranna-alaga, kuid arvestades seda, et kaebaja väidetel võib õhusaaste puhul hais levida tema elukohta ning menetlusosalised kaebaja nimetatud väidet vaidlustanud ei ole, on kaevatav otsus seotud kaebaja subjektiivsete õigustega ning kaebus on seetõttu lubatav. 3) Kaevatav otsus on vastu võetud 14.05.2009 ning kaebus esitati 27.07.2009. Kaebaja registreeriti Audru Vallavolikogu liikmeks 04.11.2009 oktoobris 2009 toimunud valimiste tulemusel. Seega kaevatava otsuse vastuvõtmisel ja esitamisel ei olnud kaebaja volikogu liige ega saanud kaebuses kirjeldatud huve kaitsta volikogu liikmena hääletamise teel volikogus. 4) Planeeringute valdkonnas on kohtulik kontroll oma ulatuselt piiratud, kohus ei saa hinnata planeeringu otstarbekust. Küsimuse sellest, kas ja mida planeeringualale rajada, saab otsustada planeeringu kehtestamisel haldusorgan. 5) Kaebaja kinnitas, et soovib vaidlustada Audru Vallavolikogu 14.05.2009 otsust nr 28, mitte 26.06.2009 vaideotsust. Seetõttu tuleb jätta tähelepanuta vaideotsusega ja vaide menetlemisega seotud asjaolud ja esitatud väited. 6) Kohtuistungil võttis kaebaja õigeks vastustaja vastuväited selles osas, et planeeringu algatajaks oli vastustaja ning planeeringu koostamist korraldas Audru vald. Vastustaja võttis õigeks kaebaja väited selle kohta, et Ametlikes Teadaannetes 03.04.2008 avaldatud keskkonnamõju hindamise teates oli ühes kohas märgitud planeeringu algatajaks AS FjordFresh Holding, kuid leidis, et tegemist oli eksitusega. Kuivõrd vaidlusaluse planeeringu koostamine otsustati algatada Audru Vallavalitsuse 06.03.2008 otsusega nr 17 ning kõik kirjalikud planeeringu menetlemiseks vajalikud taotlused, dokumendid ja otsused on koostatud Audru valla organite poolt, oli Ametlikes Teadaannetes 03.04.2008 avaldatud keskkonnamõjude hindamise teates ekslikult märgitud planeeringu algatajaks AS FjordFresh Holding. 7) Kaebaja hinnangul ei saanud kaevatavat otsust vastu võtta, kuna vaidlusaluse maa-ala erastamine oli ebaseaduslik. Kaebaja tugineb oma väidetes Maa-ameti 09.11.2009 vastusele. Maaamet tegi Pärnu maavanemale ettepaneku algatada järelevalvemenetlus, kontrollimaks maaüksuste erastamise seaduspärasust. Olenemata maa erastamise järelevalve tulemustest, ei saa need mingil moel mõjutada suhteid vaidlusaluse planeeringu koostamisel ja kehtestamisel, kuna planeerimisseaduse ja maareformi seaduse reguleerimisala ja eesmärk on erinevad. Seetõttu ei oma maa erastamisega seotud asjaolud tähtsust kaevatavale otsusele õigusliku hinnangu andmisel. Kuna erastamisega seotud väiteid ja asjaolusid kaebaja poolt planeeringule esitatud vastuväidetes ei kajastu, ei pidanud vastustaja ega maavanem neid ka hindama. 8) Planeeringuala suurus ja paiknemine on üheselt arusaadav Audru Vallavolikogu 06.03.2008 otsusest nr 17 (49,84 ha) ja 12.06.2008 otsusest nr 56 (52,45 ha) ning otsustele lisadena nr 1 märgitud kaartidelt. Asjaolu, et Ametlikes Teadaannetes on planeeringuala suuruseks märgitud ca 60 ha, ei muuda eelpool toodud otsustes märgitud maa-ala suurust ega paiknemist ebaselgeks ega ole vastuolus üldteada arvude ümardamise põhimõtetega. Kõik ümardamisel saadud arvud 8
(22)3-09-1613 on ligikaudsed, seega tuleb planeeringuala ja suuruse osas juhinduda eelpool nimetatud otsustest ja kaartidest. 9) Kaebaja ei ole ümber lükanud vastustaja väiteid, et planeeringumaterjalid olid kättesaadavad tööaegadel nii vallavalitsuses kui raamatukogus. Samuti ei ole asjas vaidlust selle üle, et materjalid olid kättesaadavad ka Audru valla veebilehel. Asjaolu, et võis esineda tehnilisi rikkeid ligipääsul planeeringumaterjalidele, ei oma asjas määravat tähtsust, kuna

sätted ei kohusta vallavalitsust tagama planeeringuga seotud materjalidele juurdepääsu internetis, seega ei saanud kaebaja eeldada ja arvestada võimalusega, et planeeringumaterjalid on internetis kättesaadavad. Samas reageeriti kaebaja poolt saadetud teabele rikke kohta samal päeval ning ligipääs taastati paari tunni jooksul. Asjaolu, et kaebajale olid planeeringumaterjalid kättesaadavad, kinnitavad kaebaja poolt 20.02.2009 esitatud vastuväited planeeringule. 10) Kaebajale teatati 25.02.2009 saadetud kutses, et vastuväidetele vastab vallavalitsus kahe nädala jooksul, mis on kooskõlas

§ 20lg 2 nõuetega.

Vastuse vastuväidetele sai kaebaja kätte enne avaliku arutelu algust 27.02.

  1. Seetõttu ei pruukinud kaebajal olla võimalust ja aega vastusega põhjalikumalt tutvuda. Kuid arvestades seda, et kaebaja osales 27.02.2009 arutelul ja teadis, et arutelu korratakse 11.03.2009, oli kaebajal võimalik vastusega piisavalt tutvuda ja oma seisukoht kujundada 11.03.2009 arutelu toimumise ajaks. Tõsiseltvõetav ei ole kaebaja väide, et tema ja vallasekretäri vahel olnud sõnavahetus takistas tal 11.03.2009 toimunud arutelust osa võtmast. Ka juhul, kui selline vestlus toimus, ei saanud see olla takistuseks arutelust osavõtuks järgmisel päeval. 11) Järelevalvemenetluses planeeringu menetlemises kaebaja poolt kirjeldatud puuduseid ei tuvastatud. Ühtegi pretensiooni selle kohta, et planeeringumaterjalid oleks olnud kättesaamatud avaliku väljapaneku kohtade või selle kohta, et avaliku väljapaneku kohti ei olnud piisavalt, ei esitatud. Seega ei saanud asjaolu, et planeeringu väljapanekut ei korraldatud Saulepa ja/või Põldeotsa külas, rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi. 12) Kaebaja kõigile vastuväidetele on vastatud. Vastuses on toodud vastuväidete arvestamata jätmise kohta piisavalt põhjalikud motiivid ning asjas esitatud tõendite kohaselt olid antud põhjendused sisuliselt õiged. Kaebaja vastuväiteid käsitleti ka vastuväidete ärakuulamisel 25.03.2009 Pärnu Maavalitsuses ning kohapeal nõustus kaebaja vallavalitsuse esindajate vastusega teede küsimuses. Kaebaja väidete kohaselt ei võetud 25.03.2009 maavalitsuses poolte ärakuulamisel vastu tema poolt esitatud kirjalikke täiendavaid selgitusi vastuväidetele. Ärakuulamise osas koostatud protokollist ei nähtu, et kaebaja oleks esitanud täiendavalt kirjalikke vastuväiteid, samuti ei ole protokollile esitatud vastuväiteid ega parandus ettepanekuid. Vaatamata kaebaja etteheidetele kirjalike täiendavate selgituste vastuvõtmisest keeldumisele, tunnistab kaebaja, et tal oli võimalus täiendavad selgitused esitada suuliselt ärakuulamise käigus. Vaidlevate poolte ärakuulamine algas kl 14.00 ja lõppes kl 15.
  2. Esitatud tõendite kohaselt esitas kaebaja täiendavad selgitused vastuväidetele 25.03.2009 meili teel kl 16.
  3. Seega ei esitanud kaebaja täiendavaid selgitusi ka vahetult pärast ärakuulamise lõppu, vaid alles pärast maavalitsuse tööpäeva lõppu (Pärnu Maavalitsuses lõpeb tööaeg kl 16.30). Tulenevalt eeltoodust ei saa kaebuses kirjeldatud ja eelpool käsitletud asjaolusid hinnata kaebajale takistuste loomisena planeerimismenetluses. Asjaolu, et maavanem on oma 24.04.2009 kirjas käsitlenud kaebaja 20.02.2009 vastuväiteid kahe eraldi kirjana 20.02.2009 ja 26.02.2009, mitte vastavalt vastuväidete ja taotlusena, ei riku mingil moel kaebaja õigusi planeeringumenetluses. 13) Planeeringu koostamise ajal planeeritaval alal asuvate kinnistute loetelu, numbrid ja suurused on toodud seletuskirja p-s 3.
  4. Samas on antud maa-ala ja seal asuvate objektide kirjeldus ning planeeringujärgne kruntideks jaotamine. Selgitatud on, millised teed jäävad avalikku kasutusse ning kuidas on tagatud juurdepääs teistele objektidele. Seletuskirja p-s 3.7 on lahti kirjuta9

(22)3-09-1613 tud planeeringualale juurdepääs. Kehtivatest seadustest ei tulene kohustust kaasata planeeringualasse juurdepääsutee alune maa. Asjaolu, et planeeringu nimes ei kajastu planeeritava ala kõikide kinnistute nimed, ei saa rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi. Kaebuses esitatud väidete kohaselt teadis kaebaja, millised kinnistud on planeeritava alaga hõlmatud. Hinnates seletuskirja eelpool käsitletud punkte, on arusaadav ja üheselt mõistetav planeeringuala suurus ja piirid ning sellega hõlmatud olemasolevad krundid. Samuti on seletuskirjas arusaadavalt käsitletud tee maaalasid, liiklus- ja parkimiskorraldust. 14) Kaebaja ei ole viidanud ühelegi õigusaktile, mille alusel on kohalikul omavalitsusel kohustus kaaluda detailplaneeringu menetlemisel eraõiguslikule isikule kuuluvale maa-alale rajatava objekti erinevaid asukohti valla territooriumil väljaspool planeeritavat maa-ala. Kalakasvatuse asukoha sobivust on käsitletud seletuskirja p-s 2.2. 15) Maavanem on järelevalvemenetluses andnud hinnangu Audru valla üldplaneeringu muutmisele ning asunud seisukohale, et üldplaneeringu muutmine on põhjendatud ning on täidetud

§ 9lg-s 7 sätestatud tingimus üldplaneeringu muutmiseks.

Maavanema poolt teostatud järelevalve tulemusi ning heakskiitu vaidlustatud ei ole. Asjas ei ole esitatud väiteid ja tõendeid, mis seaksid kahtluse alla maavanema järelevalve menetluses tehtud otsuses tuvastatud asjaolud ja antud heakskiidu. 16) Detailplaneeringule koostati ka keskkonnamõjude strateegiline hindamine, mille käigus hinnati kavandatava tegevuse erinevaid võimalikke mõjusid keskkonnale, sh mõju Natura 2000 aladele. Aruandes hinnati seal käsitletud mõjude leevendamise ja kompenseerimise meetmeid. Kaebaja ei ole täpsustanud, milles seisnes Keskkonnaministeeriumi poolne Euroopa Liidu direktiivide ebaõige tõlgendus ning kus ja mil moel on kättesaadav õige tõlgendus, millele kaebaja oma väidetes tugineb. Seega on kaebaja antud väited paljasõnalised. Audru poldri hoiuala valitseja on Keskkonnaamet, kelle pädevuses on LKS alusel kontrollida, kas ja mil määral kahjustab kavandatav tegevus kaitstavat loodusobjekti. Hoiuala valitseja hindas detailplaneeringu lahendust, kavandatavat tegevust ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruannet ning jõudis seisukohale, et keskkonnamõju strateegilise hindamise protsess viidi läbi nõuetekohaselt ning Pärnumaa Keskkonnateenistus kooskõlastas planeeringu 08.01.

  1. Nimetatud heakskiitu ja heakskiidus toodud järeldusi vaidlustatud ei ole. Hinnates asjas esitatud tõendeid, ei tuvastanud kohus asjaolusid, mille põhjal saaks väita, et Keskkonnaamet on vaidlusaluse valdkonna osas tõlgendanud valesti enda tegevust reguleerivaid õigusakte. 17) Planeeringu avalikul väljapanekul esitas sellele vastuväiteid ka Eesti Ornitoloogiaühing, kelle eesmärkideks on Eesti linnustiku kaitse, uurimine ja tutvustamine. Ühing on alates
  2. a rahvusvahelise linnukaitseorganisatsiooni BirdLife International koostööpartner Eestis. Ühing osaleb planeeringute ja keskkonnamõjude hindamisel ning Natura 2000 alade võrgustiku arendamisel, mh annab konsultatsioone ja eksperthinnanguid linnustikku puudutavates küsimustes. Eesti Ornitoloogiaühing, AS FjordFresh Holding ning Audru vald sõlmisid järelevalve menetluses kokkuleppe, mille eesmärgiks oli vältida detailplaneeringu ning Natura 2000 ala mõjutada võivate uute planeeringute kumulatiivne mõju Natura 2000 alale. Kokkuleppe sõlmimise tulemusel vähenes ühingu hinnangul oluliselt võimalus, et detailplaneeringu mõjudele Natura 2000 alale lisanduks tulevikus uute detailplaneeringutega kumulatiivsed negatiivsed mõjud. Ühingu hinnangul on võimalike kumulatiivsete mõjude oluline vähenemine loonud uue faktilise olukorra, kus on võimalik vältida ka detailplaneeringuga kavandatava tegevuse olulisi negatiivseid mõjusid seletuskirjas ja kokkuleppega võetud keskkonnakaitsemeetmetega. Seetõttu ei pidanud ühing enam vajalikuks vastuväidete menetlemist ning võttis need 24.02.2009 tagasi. Kohtul puudub alus kahelda lindude, linnu-uurimise ja –kaitsega pikaajaliselt tegelenud ning sellel alal rahvusvahelist kogemust omava ühingu teadmistes lindude jaoks esmatähtsate elupaikade ja alade kaitsmise ning linnustiku mitmekesisuse säilitamise osas vastuvõetud seadusandluse kohta, sh 10

(22)3-09-1613 kaebaja poolt viidatud Euroopa Liidu direktiivide kohta. Samuti puudub alus kahelda Eesti Ornitoloogiaühingu pädevuses ja võimes hinnata kaitsemeetmete sobivust ja piisavust kavandatud planeeringu ala mõju osas. 18) Kaebaja väidetel anti mitmete ametite poolt kooskõlastused ja heakskiidud tingimuslikult, kuid neid tingimusi ei ole volikogu kehtestanud. Kaebaja viitab kaebuses kooskõlastustele Pärnu Teedevalitsusega, Pärnumaa Keskkonnateenistusega, OÜ-ga Jaotusvõrk. Kohtule esitatud tõendite kohaselt tuli kaebaja poolt märgitud kooskõlastused saada täiendavalt ja need on kantud planeeringu seletuskirja. Seega on alusetud kaebaja väited, et nimetatud tingimused on välja toodud üksnes kooskõlastavate haldusorganite kirjades. 19) Kuna kehtiva õigusega ei ole keelatud merre ehitamine, ei saa asuda seisukohale, et planeeringu kehtestamisega pannakse toime õiguserikkumine. Ka enne vaidlusaluses planeeringus kirjeldatud ehitiste merre rajamist oli Eestis olemas praktika merre ehitamisel. Eeldatavalt on vaidlusaluse detailplaneeringu alusel merre ehitiste rajamise ajaks olemas ka vajalik õiguslik regulatsioon. Samuti tuleb arvestada, et planeeringus ettenähtu elluviimiseks vajaliku toimingu ja haldusakti vastuvõtmiseks tuleb läbida nõuetekohane haldusmenetlus, kus antakse esitatud taotlusele õiguslik hinnang, lähtudes kehtivast õigusest. 20) Vaidlusaluse planeeringu sobivuse üle on teostanud järelevalvet maavanem, kelle hinnangul ei kahjusta detailplaneering Audru valla üldplaneeringus kavandatu elluviimist. Planeeringu sobivust ja erinevaid huve on kaalunud erinevad kooskõlastuse andnud pädevad asutused. Asjaolu, et planeeritav ala asub Natura 2000 võrgustiku ala läheduses, ei välista ehitustegevust. Planeeritud kalakasvatus ei asu rohevõrgustiku alal ning rohevõrgustiku koridor säilib. Põhjaveeuuringu tulemused näitavad, et kavandatav veekasutus ei mõjuta ümbruskonna kaevude seisundit. Detailplaneeringu seletuskirja p-s 3.11 on seatud keskkonnatingimused ning toodud meetmed ja võimalused keskkonnale negatiivse mõju vältimiseks ja vähendamiseks nii planeeritaval alal kui ka väljapool planeeringuga käsitletavat ala. Viidatud punktis on toodud seirepõhimõtted: veekasutusele (sh põhjavee osas); heitveele (sh merevee osas), kuna talve tingimustes ei viidud läbi merevee liikumise uuringuid – tuleb läbi viia täiendavad uuringud ka talve jääoludes; põhjaelustiku seire; kalastiku seire; linnustiku seire; välisõhu kvaliteedi seire osas – tuleb seda teha vajadusel käitise keskkonnaloa taotlemise faasis; jäätmekäitluse seire. Nimetatud seirete läbiviimiseks tuleb arendajal koostada ja esitada Keskkonnaametile kinnitamiseks seireprogramm, mis peab sisaldama seire teostamise metoodikat, selle ajalist kestvust ning seire tegevuse sisu. Kalakasvatuse rajamiseks tuleb taotleda keskkonnakompleksluba, vee erikasutusluba ja välisõhu saasteluba. Lubade taotlemise menetluses on loa väljaandjatel õigus kaaluda täiendava keskkonnamõju hindamise läbiviimist küsimustes, mis jäid keskkonnamõju strateegilise hindamise protsessis piisavalt hindamata. Lähtudes eeltoodust on ebaõiged kaebaja väited selle kohta, et kaevatava otsuse kehtestamisel ei ole arvestatud erinevaid huvisid, jäetud hindamata kalakasvatuse mõju piirkonnale ning arvestamata võimaliku saaste tuvastamiseks vajalikud abinõud. 21) Vastustaja taotleb menetluskulude hüvitamist kogusummas 54 120 krooni. Kuivõrd detailplaneeringu koostamise algatamine ja koostamise korraldamine on seadustega vastustaja pädevuses, kel puudus antud juhul vajadus välise õigusabi järele, ei kuulu tema taotlus õigusabi kulude välja mõistmiseks rahuldamisele. Kolmas isik taotleb tema poolt kantud kohtukulude hüvitamist 52 312,80 krooni ulatuses. Arvestades kaebuse asjaolusid, oli kolmanda isiku poolt oma õiguste kaitseks advokaadi palkamine põhjendatud ja vajalik. Hinnates kolmanda isiku menetluskulude nimekirjas osutatud õigusabi kogust ning arvestades sellega, et kaebuses esitatud väidetele oli antud õiguslik hinnang kohtueelses menetluses nii vastustaja, maavanema kui ka Maa-ameti poolt, on asja sisu ja menetluse käiku arvestades kolmanda isiku menetluskulud ülemäärased ning käesoleval juhul tuleb kolmanda isiku kasuks kaebajalt väljamõistetavaid menetluskulusid vähendada. Käesolevas asjas vajalike ja põhjendatud menetluskulude hindamisel tuleb arvestada 11
(22)3-09-1613 ka sellega, et kaebaja on füüsiline isik ning kolmas isik on äriühing, kellel on võimalus rajada detailplaneeringus kirjeldatud olulist investeeringut vajav kalakasvatus ning kolmanda isiku poolt taotletud menetluskulude täies ulatuses väljamõistmine füüsilisest isikust kaebajalt oleks ebaõiglane ja ebamõistlik, sõltumata kaebaja majanduslikust seisundist. Kohus peab põhjendatuks vähendada kaebajalt kolmanda isiku kasuks väljamõistetavat summat 10 000 kroonini. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 9. A. Seimar palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsuse ja teha asjas uue otsuse asja uueks läbivaatamiseks saatmata. Menetluskulud palutakse jätta menetlusosaliste endi kanda. Põhjendused: 1) Kohus pole hinnanud mitmeid asjas olulisi tõendeid: SA Keskkonnaõiguse Keskus õiguslik analüüs Audru kalakasvatuse keskkonnamõjude hindamise õiguspärasuse kohta; keskkonnamõju hindamise aruande lisas nr 7 toodud tõendid (e-kiri, Keskkonnaministeeriumi töötaja hinnang); Audru Vallavalitsuse 31.03.2008 korraldus nr 89, kus on märgitud detailplaneeringu algatajaks AS FjordFresh Holding; 26.02.2009 taotlus avaliku väljapaneku kordamiseks; kaebuse lisana 8 toodud e-kiri; MTÜ Eesti Ornitoloogiaühingu vastuväited. 2) Volikogu otsus on vastuolus nii Eesti kui ka Euroopa Liidu õigusaktidega. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes on jõutud ebaõigele järeldusele, nagu puuduks kavandataval tegevusel oluline negatiivne mõju Natura aladele. Aruande esimese versiooni järgi toob kalakasvatuse planeeringulahenduse elluviimine kaasa olulise negatiivse mõju lindude kaitseväärtusega liikidele. Kuna Eesti Ornitoloogiaühing esitas 12.09.2008 Keskkonnaministeeriumile ettepaneku Audru poldri hoiuala laiendamiseks detailplaneeringu alale, kehtisid detailplaneeringualal Euroopa Kohtu lahendist C-374/98 tulenevalt rangemad piirangud kui kaitsealal. Aruande heakskiitmise eesmärgil muudeti aruannet kardinaalselt ning leiti, et lindude elupaiku ei kahjustata. Tegelikult kohustavad nii LKS kui linnudirektiiv säilitama kaitstavate loodusobjektide soodsa seisundi, mis hõlmab nende elupaikade mitte halvendamist ja liikide mitte häirimist. Kohalik omavalitsus oleks pidanud muudetud keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande uuesti avalikustama, et anda avalikkusele võimalus esitada sellele ettepanekuid ja vastuväiteid. 3) Väär on kohtu seisukoht, et asjas on läbitud vaidemenetlus. Vastustaja tunnistas, et 25.06.2009 vaideotsuse näol ei olnud tegemist vaideotsusega, vaid kirjaga. Kuna vaideotsust ei ole teinud pädev isik, siis on see tühine algusest peale. 4) Kaebaja ei ole võtnud õigeks vastustaja vastuväiteid, et planeeringu algatajaks oli vastustaja. Kaebaja nõustus vaid sellega, et 06.03.2008 otsuses nr 17 on märgitud planeeringu algatajaks vastustaja. Samas on Ametlikes Teadaannetes ja Audru Vallavalitsuse 31.03.2008 korralduses nr 89 märgitud planeeringu algatajana AS Fjordfresh Holding. Kohus ei ole neid tõendeid hinnanud ega põhjendanud, miks leiti, et Ametlikes Teadaannetes oli tegemist eksitusega. 5) Haldusorganil tulnuks haldusmenetluse seaduse (HMS) § 6 kohaselt selgitada välja kõik menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ning informeerida volikogu liikmeid planeeringu menetlemisel ilmnenud olulistest asjaoludest. Käesoleval juhul langetas volikogu otsuse olulisi asjaolusid teadmata. Planeeringu kehtestamisele eelnenud erastamise menetluse õiguspärasus on kohtulikult kontrollitav. Kaebaja pöördus erastamise küsimuses Pärnu maavanema poole juba 16.03.2009 ja see oli ka vallavalitsusele teada. Planeeringu menetlemisel tulnuks hinnata kogu saabunud informatsiooni, mitte ainult esitatud vastuväiteid. 6) Avalikkusele on antud planeeringuala suuruse kohta ebaselget informatsiooni, märkides ala suuruseks kord 60 ha, kord 52,45 ha. Näiteks Ametlikes Teadaannetes, keskkonnamõju strateegi- 12
(22)3-09-1613 lise hindamise aruandes ja Audru Vallavalitsuse 26.05.2008 kirjas on märgitud planeeringuala suuruseks 60 ha. Ümardamise põhimõtte alusel võinuks ümardamine toimuda täisarvuks. Tõsiseltvõetav ei ole seisukoht, et arv 52 on nii suur, et ümardamata jätmisel see meelde ei jääks. 7) Väär on kohtu järeldus, et asjas pole vaidlust selles, et planeeringu materjalid olid internetis kättesaadavad. Kaebaja on korduvalt väitnud ja esitanud ka tõendid selle kohta, et tal puudus võimalus tutvuda materjalidega interneti kaudu. AvTS kohaselt tuleb planeeringud võrgulehel avalikustada. Kuna teiste planeeringute materjalid olid veebis kättesaadavad, oli kaebajal põhjendatud ootus ka selle planeeringu materjalide kättesaamiseks. Tegemist ei olnud ühepäevase tehnilise rikkega, kuna materjalid ei olnud kättesaadavad ka ajal, mil kaebaja koostas vastuväiteid. Internetis materjalidele ligipääsu puudumine vähendas kindlasti avalikku huvi planeeringu vastu. Põhjendamatu on järeldus, et kuna kaebaja esitas planeeringu kohta vastuväited, siis olid planeeringumaterjalid talle kättesaadavad. Kohus ei ole hinnanud kaebaja esitatud tõendeid (ekirjad), et talle tehti vallavalitsuse ruumides takistusi planeeringumaterjalidega tutvumisel ning materjalid ei olnud kättesaadavad ka internetis. 8) Kaebaja selgitas kaebuses, et tema taotlusi Pärnu maavalitsuses ei protokollitud, protokolli allkirjastamiseks ei esitatud, täiendavaid kirjalikke selgitusi vastu ei võetud. Maavanemale pärast arutelu lõppu saadetud selgituste näol ei olnud tegemist täiendavate vastuväidetega, mille esitamise tähtaeg oli möödas, vaid täiendavate selgitustega eelnevalt esitatud vastuväidetele. Kuna arutelu maavalitsus lõppes alles kl 15.50, siis ei olnud kaebajal võimalik enne maavalitsuse tööpäeva lõppu täiendavaid selgitusi saata. 9) Väär on kohtu järeldus, et väljapanekut Saulepa ja Põldeotsa külades ei tulnudki korraldada. Menetlusnormide täitmata jätmist ei saa põhjendada asjaoluga, et pole teada ühtki isikut, kelle õigusi rikkumine oleks mõjutanud. Haldusorgan peab planeeringu avaliku väljapaneku korraldamisel tegema omalt poolt kõik võimaliku, et huvitatud isikud saaksid planeerimismenetluses osaleda. Kaebaja ei ole sidunud seda rikkumist oma subjektiivsete õigustega. 10) Kohus ei ole viidanud, milliste tõendite pinnalt järeldati, et kaebaja vastuväidetele esitatud vastused olid sisuliselt põhjendatud. 11) Kohus ei ole põhjendanud, miks vastavalt planeeringu kehtestamise ajal kehtinud

§ 221

lg-le 2 ei kaasatud planeerimisalasse tehnorajatiste ja juurdepääsutee alust maad. 12) Kaebaja ei ole väitnud, et planeeringu nimes peavad kajastuma kõigi planeeringuga hõlmatud kinnituste nimed. Kaebaja väitis, et kui planeeringuala ei piirne ühe kinnisasjaga, peaks see olema ka nimest väljaloetav, kasutades täiendavalt väljendit „lähiala“. Kaebaja ei ole sidunud seda rikkumist oma subjektiivsete õigustega. 13) Väär on kohtu seisukoht, et asukoha valikut ei tulnud kaaluda. Keskkonnamõju strateegilise hindamise üheks ülesandeks on asukoha- ja tegevusalternatiivide kaalumine. Kuna antud juhul oli tegemist olulise negatiivse mõjuga tegevusega, tulnuks neid alternatiive kindlasti kaaluda. Arusaamatu on kohtu seisukoht, et seletuskirja kohaselt on alternatiive kaalutud, kui strateegilistes planeerimisdokumentides on üheselt kirjas, et alternatiive ei hinnata. 14) Riigikohtu praktika kohaselt on oluliseks puuduseks ka see, et detailplaneeringu kehtestamise otsuses ei ole esitatud Pärnu Teedevalitsuse, Keskkonnaministeeriumi ja OÜ Jaotusvõrk täiendavaid tingimusi detailplaneeringu kooskõlastamisel. Jääb ebaselgeks, kas need tingimused on ehitaja jaoks kohustuslikud, kuna ehitajale saab panna kohustusi vaid haldusaktiga. 15) Kohus on asunud ebaõigesti eeldama, et planeeringus kirjeldatud ehitiste merre rajamise ajaks on olemas ka vajalik õiguslik regulatsioon. Haldusakt peab vastama selle andmise ajal kehtivale õigusele. 13

(22)3-09-1613 16) Kohus ei ole andnud hinnangut maailma suurima kalakasvatuse riskide käsitlemata jätmise kohta. Vastustaja oleks pidanud AvTS § 28 lg 1 p-dest 7 ja 13 lähtudes korraldama riskianalüüsi koostamise ning selle analüüsi tulemused avalikustama. 17) Kaebajalt kolmanda isiku menetluskulude väljamõistmine ei ole põhjendatud. Kolmanda isiku menetluskulude 28.04.2010 nimekirja kohaselt oli nimetatud kulude puhul tegemist ringkonnakohtu menetluses kantud/kantavate kuludega. Kolmas isik ei ole esitanud ühtki dokumenti halduskohtumenetluses kantud kulude kohta. Istungi protokollist nähtuvalt kestis kohtuistung 2 tundi ja 15 minutit, kolmanda isiku arvel on näidatud kohtuistungile kulunud ajana 5,5 tundi. Menetluskulude nimekirjas on märgitud vaidlustatud haldusaktiks Audru Vallavolikogu 15.04.2009 otsus nr 28, tegelikult vaidlustas kaebaja Audru Vallavolikogu 14.05.2009 otsuse nr
  2. Audru Vallavolikogu palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Vastustaja menetluskulud palutakse välja mõista kaebajalt. Vastustaja jäi kõigi halduskohtus esitatud seisukohtade juurde, tuues täiendavalt välja järgmised põhjendused: 1) Kohus on hinnanud kõiki asjas olulisi tõendeid. Keskkonnaõiguse Keskuse õiguslik analüüs oli asjassepuutumatu, sest keskusel ei olnud planeeringumenetluses mingit osalust ega pädevust. Analüüs oli kaotanud ka aktuaalsuse, kuna selle tellis Eesti Ornitoloogiaühing, kes aga loobus oma vastuväidetest. Analüüs ei kuulunud planeerimismaterjalide koosseisu, seega puudus vajadus seda hinnata. Kuna Eesti Ornitoloogiaühing võttis oma vastuväited tagasi ja temaga sõlmitud kokkuleppega tagati Audru poldri linnuala kaitse, siis puudus vajadus ühingu vastuväidete hindamiseks. 2) Kohus on käsitlenud keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse ja heakskiitmise küsimust kohaselt ja piisavalt. Kaebaja väited linnudirektiivi nõuete rikkumise kohta on paljasõnalised. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande heakskiitmise puhul on määravaks just Pärnumaa Keskkonnateenistuse tõlgendus looduskaitseliste normide kohaldamisel. Tema seisukoht looduskaitselistes küsimustes on siduv ja lõplik. Kuigi planeeritav ala ei kuulu Natura 2000 võrgustikku, viidi keskkonnamõju hindamise raames läbi täiendav Natura hindamine, mille käigus selgus, et planeeringuga kavandatu ei kahjusta kaitstava loodusobjekti kaitse eesmärgi saavutamist ega kaitstava loodusobjekti seisundit. Natura ala paiknemine planeeringuala läheduses ei tähenda tegevuskeeldu. Keskkonnamõju hindamise aruande muutmise näol ei olnud tegemist aruande heaks kiitmata jätmisega järelevalvaja poolt. KeHJS ei sätesta juba avalikustamise läbinud aruandele täienduste ja paranduste tegemise keeldu ning KeHJS § 22 lg 5 p 2 ei ole antud juhul kohaldatav. Aruande muutmise vajadus oli tingitud asjaolust, et Keskkonnaministeeriumi selgituste kohaselt tugines esmases aruande redaktsioonis sisalduv järeldus olulise negatiivse mõju kaasnemise osas Audru poldri linnustiku liikidele linnudirektiivi ebaõigele tõlgendusele. Keskkonnaministeeriumi antud tõlgendusest johtuvalt täpsustati aruande järeldusi ning leiti, et Audru poldri hoiualale ei kaasne kavandatava tegevusega olulist mõju, kuigi teatav kaudne negatiivne mõju võib kaasneda, mis on aga aruandes kirjeldatud meetmetega leevendatav. Kuna Eesti Ornitoloogiaühing koondab endas linnueksperte (sh kaebaja viidatud eksperte M. Kose ja M. Hellermaa), siis saab temaga sõlmitud kokkulepet lugeda piisavaks Audru poldri linnuala kaitse tagamiseks. 3) Kuna kaebaja ei ole vaideotsust vaidlustanud, siis ei ole väited vaideotsuse õigusvastasuse kohta asjakohased. Halduskohus viitas vaidemenetluse läbimisele vaid kaebuse tähtaegsust kontrollides. Kui kohus oleks asunud seisukohale, et vaidemenetlust ei ole läbitud, oleks kaebus olnud mittetähtaegne, sest tühistamiskaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul otsuse kättesaamisest. 4) Kohtuistungi protokollist nähtuvalt võttis kaebaja omaks, et planeeringu algatajaks ei olnud kolmas isik, vaid vastustaja. Kuna kaebaja ei ole taotlenud kohtuistungi protokolli parandamist, 14
(22)3-09-1613 tuleb protokolli pidada õigeks. Kuna planeeringu algatas ja selle koostamist korraldas Audru vald, on kaebaja väited

§ 10lg 5 rikkumise kohta põhjendamatud.

5) Paljasõnaline ja tõele mittevastav on kaebaja uus väide, et avaldus erastamisküsimuses tehti juba 16.03.2009 ja et vastustajale oli see teada. Isegi kui see vastaks tõele, ei muuda see fakti, et kaebaja ei esitanud vastavaid väiteid õigeaegselt ning et Maa-amet on planeeringu kooskõlastanud ja kinnitanud, et erastamistehinguid ei saa planeeringualasse jääva maa osas tagasi pöörata. 6) Planeeringumenetlus, sh planeeringu materjalide avalikustamine, on toimunud vastavalt

-le ning menetluse õiguspärasust on kontrollinud ka maavanem.

ei näe ette planeeringu materjalide avaldamist valla veebilehel, vaid näeb eriseadusena ette materjalide avalikustamise valla keskuse üldkasutatavas hoones (

§ 18lg 7).

Kaebaja poolt 25.03.2009 esitatud täiendavad selgitused olid esitatud pärast avaliku väljapaneku lõppu. Maavanem saab ja peab järelevalvemenetluses hindama üksnes neid vastuväiteid, mis on esitatud

§ 20lg 1 kohaselt ja millega kohalik omavalitsus ei ole nõustunud.

Seega ei pidanud maavanem kaebaja 25.03.2009 kirja arvesse võtma ning seda ei saa võtta kui takistuse loomist planeerimismenetluses. Kõiki kaebaja poolt õigeaegselt esitatud vastuväiteid on piisava põhjalikkusega käsitlenud nii maavanem kui ka vastustaja, mh on vastuväiteid käsitletud põhjalikult ka otsuse seletuskirjas. Kohus on viidanud tõenditele, millele tuginedes leidis, et kaebaja vastuväidetele on põhjalikult ja õigesti vastatud. 7) Kaebaja esitas 26.02.2009 taotluse avaliku väljapaneku kordamiseks põhjusel, et planeeringu materjalid ei olnud internetis kättesaadavad, mitte põhjusel, et keskkonnamõju hindamise aruannet oli kardinaalselt muudetud. Seega on kaebaja sellekohased väited kohut eksitavad. 8) Planeeringuala tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad on määratletud planeeringu toimikus Bosas tehnovõrkude kaardil, samuti käsitleb seda küsimust seletuskirja ptk 3.10. Planeeringualast väljapoole jäävad võrguühendused rajatakse vajadusel täiendavate planeeringute ja projektide alusel. Seega on väited planeeringu vastuolust

§-ga 221 arusaamatud. Pealegi on see säte tunnistatud alates 01.07.2009 kehtetuks. 9) Planeeringualale juurdepääsu käsitleb seletuskirja ptk 3.3. Samas ei tulene

-st kohustust kaasata planeeringualasse juurdepääsutee alune maa. 10) Kuna planeeringu seletuskirjast ja kaartidest ning planeeringu kehtestamise otsusest on üheselt arusaadavad ja mõistetavad planeeringuala piirid ning planeeringuga hõlmatud krundid, ei oma mingit tähtsust asjaolu, et planeeringu nimetus ei sisalda kõikide kinnistute nimesid. 11) Kuna tegemist oli eraõiguslikule isikule kuuluva kinnistuga, siis ei saanud ega pidanudki vastustaja kaaluma asukoha alternatiive väljaspool planeeritavat ala (Riigikohtu otsus nr 3-3-187-08). Kaebaja sellekohaseid vastuväiteid on käsitletud põhjalikult otsuse seletuskirjas. 12) Vastustaja on planeeringu kehtestamisel arvestanud kõikide kooskõlastajate poolt esitatud tingimustega, need tingimused on planeeringusse sisse viidud ning vastustaja järgib nende täitmist. Kaebaja poolt esile toodud kooskõlastajate täiendavate tingimuste täitmine ei toimu mitte detailplaneeringu kehtestamise etapis, vaid planeeringu elluviimisel edaspidistes haldusmenetlustes. Täiendavad kooskõlastamisvajadused sisalduvad nii seletuskirjas kui ka otsuses endas, kuigi tegemist ei ole planeeringu põhisisu puudutavate kooskõlastamisvajadustega ning oleks piisanud ka planeeringu tekstilises osas väljatoomisest (

§ 2lg 1).

Nende tingimuste täitmise kohustus tuleneb otse seadusest ega sõltu planeeringus kehtestamisest. 13) Halduskohus käsitles põhjalikult kaebaja subjektiivsete õiguste riive küsimust ja planeeringumenetluses vajalike keskkonnauuringute läbiviimise piisavust. 15

(22)3-09-1613
  1. AS FjordFresh Holding palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Kolmanda isiku menetluskulud palutakse välja mõista kaebajalt. Kolmas isik jäi juba halduskohtus esitatud seisukohtade juurde, lisades täiendavalt järgmised põhjendused: 1) Detailplaneering ei saa rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi. Kaebuse puhul on tegemist populaarkaebusega, mille esitamise eelduseks on avalike huvide riive. Kehtivast õigusest ei tule kaitstavat subjektiivset õigust puhtale keskkonnale. Samuti ei ole ära näidatud, milles seisneb perekonna- ja eraelu puutumatuse riive. Ebameeldiva lõhna teoreetiline levik ei kvalifitseeru nimetatud õiguse riiveks. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 143 kohustab teatud mõjutusi taluma. Perekonna- ja eraelu puutumatuse riivena saab kõne alla tulla ainult oluline keskkonnasaastus. Arvestades kavandatu iseloomu ja kaebaja elukoha kaugust, ei saa sellist riivet antud juhul mõistlikult võimalikuks pidada. Kuna kaebaja on menetluses aktiivselt osalenud, et saa ta tugineda väitele, et talle ei ole tagatud menetluses osalemise võimalust. Kuivõrd tegemist on populaarkaebusega, peab kaebuses olema näidatud seos avaliku huviga. Antud juhul seda tehtud ei ole. 2) Kavandatava tegevuse keskkonnamõjude hindamine on olnud piisav ning selle tulemustega on piisavalt ja õigesti arvestatud. Väited Euroopa Liidu linnu- ja loodusdirektiivide normide kohaldamata jätmise kohta on asjakohatud, kuivõrd kaebaja ei ole väitnud, et siseriiklik õigus oleks Euroopa Liidu õigusega vastuolus, seega ei teki direktiivide otsekohaldamise küsimust. Samuti ei ole tõendatud, et planeeringuala vastaks linnudirektiivi kriteeriumidele ja tuleks võtta kaitse alla. Alade riikliku looduskaitse alla võtmine ei ole vastustaja pädevuses ega kuulu detailplaneeringu kehtestamisel otsustatavate küsimuste ringi. LKS kaitseb loodust eeskätt kaitstavate loodusobjektide aladel kitsenduste kehtestamise kaudu. Planeeringuala ei asu looduskaitseobjekti alal. Vastustaja on planeeringu kehtestamisel leidnud, et planeeringuga kavandatu ei kahjusta Natura 2000 alade terviklikkust ega mõjuta negatiivselt alade kaitse eesmärki. Sellise otsuse tegemisele oli aluseks lõplik keskkonnamõju hindamise aruanne ja Pärnumaa Keskkonnateenistuse heakskiit aruandele. Detailplaneering on saanud Pärnumaa Keskkonnateenistuse kui Audru poldri hoiuala valitseja kooskõlastuse. Eesti Ornitoloogiaühing pidas detailplaneeringu kehtestamist vastuvõetavaks, arvestades detailplaneeringus kehtestatud ja eraldi kokkulepitud keskkonnakaitsemeetmeid. Keskkonnamõju hindamise aruande tulemusena täiendati detailplaneeringut ulatusliku meetmete paketiga keskkonnamõju vältimiseks, leevendamiseks ja kompenseerimiseks ning mõjude seireks. Need meetmed ulatuvad ka väljapoole planeeringuala ning neid saab edaspidiselt täpsustada ja täiendada erinevate lubade väljaandmisel. Detailplaneeringu järelevalvemenetluse käigus sõlmiti Eesti Ornitoloogiaühinguga kokkulepe, mis tagab paremini kaitsekorralduskava järgsete tegevuste teostamise ning väldib kontrollimatute kumulatiivsete mõjude lisandumise osaüldplaneeringu koostamise ja detailplaneeringute menetluste peatamise kaudu. Need asjaolud lubavad eeldada, et planeeringus kavandatud tegevuste mõjud hoitakse kontrolli all, samas aitavad kaitsekorralduslikud meetmed hoiuala seisundit parandada ja linnustiku arvukust alal isegi suurendada. Seega kaebaja väidetud kahjulikku mõju Natura 2000 võrgustiku alale detailplaneeringuga ei teki ja KeHJS § 45 lg 2 detailplaneeringu kehtestamist ei välista. 3) Kaebaja ei esitanud halduskohtus vastuväiteid kolmanda isiku menetluskulude hüvitamise taotlusele, seega ei saa neid enam apellatsiooniastmes esitada. Kõigilt halduskohtule esitatud kuludokumentidelt nähtub, et õigusabikulu on kantud seoses kliendi esindamisega halduskohtumenetluses. Arve kajastab kohtuistungil osalemise kõrval ka istungiks valmistumist, seega on ajakulu 5,5 tundi täiesti mõistlik. Halduskohus on kaebajalt välja mõistnud kokku 10 000 krooni, mis vastab esindaja tunnitasu järgi 4,2 tunnile. Sellises väikeses mahus õigusabiteenuse kasutamist ei saa ühelgi juhul ülemääraseks pidada.
  2. Pärnu maavanem ei ole apellatsioonkaebuse suhtes seisukohti esitanud. 16
(22)3-09-1613
  1. A. Seimar taotles kohtult täiendavate tõendite asja juurde võtmist, esitades Pärnu maavanema 24.03.2010 korralduse nr 136-m, millega tunnistati kehtetuks maavanema 20.06.2008 korralduse AS-le FjordFresh Holding antud kinnisasja omandamise loa kohta, kirja kaebajale, millest nähtub, et maavanem taotles kinnistusraamatu kannete parandamist ning Audru Vallavolikogu 14.05.2010 otsuse nr 29, millega kiideti heaks Audru valla ja AS FjordFresh Holding vahel sõlmitud, detailplaneeringu kehtestamise eeltingimuseks olevad lepingud, millised palus kaebaja vajaduse korral vallast välja nõuda, kuna talle neid ei väljastatud. Kaebaja väitel nähtub eelnimetatud tõenditest, et kolmanda isiku poolt Suuresilla Suurefarmi maade omandamine on olnud tühine algusest peale ning seega ei saanud ta nende maadega tagada detailplaneeringu elluviimist, mistõttu puudus detailplaneeringu kehtestamiseks vajalik eeltingimus.
  2. Audru Vallavolikogu ja Pärnu maavanem vaidlesid tõendite juurdevõtmisele vastu, leides, et need on esitatud hilinemisega ning pealegi asjassepuutumatud, sest detailplaneering kehtib sõltumata sellest, kes on kinnistu omanik. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  3. Ringkonnakohtus on vaidluse all samad küsimused mis halduskohtuski. Ringkonnakohus lahendab kõigepealt tõendite lisamise taotluse, siis peatub kaebuse lubatavuse ja kaebeõiguse küsimusel, seejärel kontrollib, kas kohus on tulnud põhjendatult järeldusele, et kaebaja poolt viidatud menetlusnormide rikkumist detailplaneeringu menetluses ei esinenud ning kaalutlusotsus on õiguspärane. Lõpuks võtab ringkonnakohus seisukoha apellatsioonkaebuse põhjendatuse suhtes ning jagab menetluskulud.
  4. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja poolt taotletud tõendid tuleb jätta asja juurde võtmata, sest tegemist pole asjakohaste tõenditega. HKMS § 16 lg 1 kohaselt on halduskohtumenetluses tõenditeks kõik tsiviilasja hagimenetluses lubatavad tõendid. TsMS § 238 lg 1 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust eelkõige siis, kui tõendatavat asjaolu ei ole vaja tõendada, muu hulgas kui asjaolu ei ole vaidlusalune. Kaebaja on taotluse kohaselt esitanud tõendid tõendamaks seda, et kolmas isik ei saa tagada Suuresilla Suurfarmi detailplaneeringu elluviimist, kuna ta ei ole nende maade omanik. Detailplaneeringu õiguspärasus ei sõltu sellest, kes on detailplaneeringu alasse jäävate maade omanik ega ka sellest, kas detailplaneeringu kehtestamisele eelnevalt sõlmitud kokkulepped detailplaneeringu elluviimiseks on täidetavad. Seega pole asjaolud, mis puudutavad Suuresilla Suurfarmi maade omanikku, vaidlusalused ega kaebaja poolt esitatud tõendid asjakohased.
  5. Vastustaja ja kolmas isik on vastuses apellatsioonkaebusele jäänud kindlaks oma halduskohtus väljendatud seisukohtadele, et kaebaja on esitanud populaarkaebuse ning isegi kui eeldada kaebuse esitamist subjektiivsete õiguste kaitseks, ei anna väidetud asjaolud alust pidada subjektiivsete õiguste rikkumist võimalikuks. Vastustaja märgib veel, et arvestades Riigikohtu lahendeid haldusasjades nr 3-3-1-55-04 ja 3-3-1-74-08, ei ole kaebus lubatav, sest kaebaja oli kaebuse menetlusse võtmise ja menetlemise ajal Audru Vallavolikogu liige. 18.

§ 26

lg 1 kohaselt on igal isikul õigus pöörduda planeeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks kohtusse, kui ta leiab, et see otsus on vastuolus seaduse või muu õigusaktiga või selle otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Seega võimaldab viidatud säte kaebuse esitamist nii subjektiivsete õiguste rikkumise tõttu kui ka avalikes huvides ehk populaarkaebusena. Detailplaneeringu kehtestamise otsuse tühistamiseks esitatud kaebuse väidetest nähtuvalt on kaebuse esitaja soovinud kaitsta nii oma väidetavalt rikutud subjektiivseid õigusi kui ka avalikku huvi – kaebaja on viidanud õhusaastele ja rannaala reostusele ning seoses eeltooduga era- ja perekonnaelu rikkumisele. Kuna kaebaja elab planeeringualast ca 5 kilomeetri 17

(22)3-09-1613 kaugusel, kalatööstusest lähtuva ebameeldiva haisu levik sellise vahemaa taha pole võimatu ning seega riivet kaebaja õigustele polnud võimalik esialgu ilmselgelt välistada, on kohus õigesti käsitlenud esitatud kaebust nii subjektiivsete õiguste kaitseks kui avalikes huvides esitatud kaebusena. Kaebaja on viidanud subjektiivsete õiguste rikkumisena ka tema menetlusõiguste rikkumisele planeeringumenetluses, kuid siinkohal nõustub ringkonnakohus kolmanda isiku seisukohaga, et kuivõrd kaebaja on osalenud aktiivselt planeeringumenetluses, ei saa ta tugineda väitele, et talle ei ole tagatud menetluses osalemise võimalust (Riigikohtu määrus nr 3-3-1-101-09, p 11). Isegi kui kaebaja oleks esitanud üksnes populaarkaebuse, ei tingiks ringkonnakohtu hinnangul kaebuse lubamatust asjaolu, et kaebaja on kaebuse menetlemise ajal valitud volikogu liikmeks, sest vaidlustatud otsuse vastuvõtmise ajal kaebaja volikogu liige ei olnud.
  1. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumist detailplaneeringu kehtestamine kaasa ei too. Ebameeldiva haisu ja müra levik määral, mis mõjutaks oluliselt kaebaja elukvaliteeti (keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes asuti seisukohale, et parima võimaliku tehnoloogia kasutamine väldib haisu levikut ja mõju rannaaladele), asja arutamisel kinnitust ei leidnud ning kaebaja pole apellatsioonkaebuses sellel teemal enam peatunud. Seega tuleb lahendada küsimus, kas avalikes huvides esitatud kaebus on põhjendatud.
  2. Kolmas isik märgib vastuses apellatsioonkaebusele õigesti, et kaebaja pole kõigi oma väidete puhul toonud välja, kuidas väidetavad rikkumised riivavad avalikku huvi. Vaideotsusega seotud temaatika ei kuulu käesoleva haldusasja esemesse, sest vaideotsust vaidlustatud ei ole, seepärast jätab ringkonnakohus need väited üldse tähelepanuta. Samuti on asjakohatud väited selle kohta, et volikogul polnud otsustamise ajal teada detailplaneeringu alal asuvate maaüksuste erastamise menetluse õigusvastasus, sest detailplaneeringu kehtestamine ei sõltu sellest, kes on planeeringuala maaüksuste omanikud. Planeerimisel lähtutakse ruumilise kujundamise põhimõtetest ning püütakse tasakaalustatult arvestada majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi (

§ 1lg 3).

Detailplaneering on maakasutuse ja lähiaastate ehitustegevuse aluseks antud detailplaneeringualas asuva kinnistu igakordsele omanikule ega kaota omaniku vahetumisel kehtivust. Argumente, mis puudutavad detailplaneeringu ala pindala, detailplaneeringu nimetust ja planeeringu algataja kohta ebaõigete andmete avaldamist Ametlikes Teadaannetes ja 31.03.2008 korralduses nr 89, pole samuti vaja hinnata, sest kaebaja pole näidanud, kuidas väidetav eksitamine võis mõjutada asja otsustamist. Avaldatud andmete põhjal oli selge, et menetletakse Saulepa ja Põldeotsa külla kavandatud Audru kalakasvatuse detailplaneeringut ning see informatsioon andis huvitatud isikutele piisava aluse materjalidega täpsemaks tutvumiseks. 21. Kaebaja väited detailplaneeringumenetluses avaliku väljapaneku, kaebaja taotluste menetlemise, planeeringu vormistamise ja keskkonnanõuete järgimise reeglite rikkumise kohta võivad viidata avaliku huvi riivele, sest planeeringute koostamine on avalik (

§ 3

lg 1), planeerimisalase tegevuse korraldamisel tuleb tagada avalikkuse ja huvitatud isikute huvide tasakaalustatud arvestamine (

§ 4

lg 2 p 2), maavanem peab planeeringu avalikul väljapanekul kirjalikke vastuväiteid esitanud isikud ära kuulama ja esitama oma seisukoha vastuväidete kohta (

§ 23

lg 3 p 5), detailplaneeringu hindamisel tuli arvesse võtta keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemust (

§ 9

lg 12) ning hindamine tuli läbi viia keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimise seaduses sätestatud menetlusnõudeid järgides (

§ 16lg 6).

Kui eelnimetatud reegleid on rikutud, on planeeringu kehtestamiseks antud haldusakt üldjuhul õigusvastane, sest oluliste menetlusreeglite järgimata jätmisel ei saa kaalutlusotsus olla õiguspärane. 22.

§ 18

lg 2 p 2 kohaselt korraldatakse detailplaneeringu avalik väljapanek valla keskuses ja vastavas asulas. Seega oleks tulnud avalik väljapanek korraldada Audrus ja Saulepas või Põldeotsal. Käesoleval juhul korraldati avalik väljapanek Audrus ja Lindis. Kaebaja arvab, et 18

(22)3-09-1613 avalik väljapanek oleks tulnud korraldada Audrus ja Saulepa ning Põldeotsa küladele lähimas Kihlepa külas. Riigikohtu halduskolleegium on otsuse nr 3-3-1-16-08 punktis 14 märkinud: „Kolleegium möönab, et võib esineda olukordi, kus

§ 18

lg 2 p-s 2 sätestatud detailplaneeringu vastavas asulas väljapanemise nõude formaalne järgimine on praktilistel kaalutlustel raskendatud või ebamõistlik. Sellisel juhul võib haldusorgan otsida mõistlikke alternatiive, pidades siiski silmas kohustust teha kõik endast olenev, et planeeringuala lähiümbruse elanikud tõhusal ja isikuid võimalikult vähe koormaval viisil planeerimismenetlusse kaasata.“ Ringkonnakohtu hinnangul on praegu tegemist just Riigikohtu eelviidatud seisukohas kajastatud juhtumiga – Saulepa ja Põldeotsa külad on hajaasustusega (seda on märgitud keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes), kus puuduvad sobivad ruumid väljapaneku korraldamiseks. Kaebaja on varasemas menetluses viidanud võimalusele korraldada väljapanek külapoes, mis siiski ei ole kaupluse töö iseloomu arvestades võimalik. Kuna kaebaja kohalikke olusid tundva inimesena pole muid võimalikke kohti neis külades välja pakkunud, saab järeldada, et neis külades tõepoolest sobivaid ruume kahe nädala pikkuseks väljapanekuks pole. Seega pidi kohalik omavalitsus leidma muu võimaluse väljapaneku korraldamiseks planeeringuala lähiümbruses. Lindi jääb planeeringualast ca 4 km kaugusele lõunasse ning Audru ja Kihlepa vastavalt kirde ja põhja suunda 5-6 km kaugusele. Eelnevat arvesse võttes oli avaliku väljapaneku korraldamine Lindis põhjendatud, sest niimoodi oli tehtud mugavamaks planeeringulahendusega tutvumine nii planeeringust põhja kui lõuna poole jäävatele inimestele. 23. Kaebaja on apellatsioonkaebuses heitnud kohtule ette, et kohus jättis tähelepanuta tema taotluse avaliku väljapaneku kordamiseks. Kaebaja e-kirjast (I kd, tl 26) nähtub, et kaebaja taotles avaliku väljapaneku kordamist põhjusel, et detailplaneeringu materjalid ei olnud valla veebilehel kättesaadavad ning vallavalitsus polnud tema vastuväidetele veel vastanud. Eelnevast tulenevalt on ebaõige kaebaja apellatsioonkaebuse väide, et ta taotles avaliku väljapaneku kordamist seoses keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande muutmisega. Kaebaja väiteid seoses detailplaneeringu materjalide kättesaadavusega on kohus hinnanud. Siinkohal nõustub ringkonnakohus halduskohtu lõppjäreldusega, et materjalidega tutvumiseks kaebajale takistusi ei tehtud.

ei seo planeeringumenetluse õiguspärasust asjaoluga, et planeeringu materjalid oleksid kättesaadavad valla veebilehel.

näeb ette avaliku väljapaneku korraldamise avalikkuse kaasamiseks ja neid nõudeid ei rikutud. Planeeringu materjalide avalikustamist valla veebilehel enne heakskiitmiseks esitamist ja vastuvõtmist nõuab avaliku teabe seaduse (AvTS) § 28 lg 1 p 17, kuid selle sätte rikkumine ei tähendaks planeeringumenetluse normide rikkumist. Pealegi käitus vald käesoleval juhul AvTS § 32 lg 1 p 4 kohaselt ja kõrvaldas tehnilise rikke viivitamatult peale kaebaja pöördumist veateatega. Eeltoodut kinnitab kaebaja e-kirjavahetus vallaga (I kd, tl 21-22). Kaebaja e-kiri 11.märtsist 2009 (I kd, tl 30) ei tõenda samuti, et kaebajale oleks tehtud takistusi planeeringu materjalidega tutvumisel või aruteludel osalemisel. E-kirja kohaselt käis kaebaja vallamajas

  1. märtsil 2009 ning selleks ajaks oli avalik väljapanek juba lõppenud. E-kirjast ei saa järeldada seda, et kaebajale tehti takistusi ka avalikul arutelul osalemiseks. Sõnavahetus vallasekretäriga ei tohiks takistada mõistlikul inimesel osalemast temale olulisel arutelul. Seega ei saa ka kaebaja esitatud tõendite üksikasjaliku analüüsi pinnalt lugeda tõendatuks, et avalikkuse kaasamise reegleid oleks rikutud.
  2. Maavanema poolt detailplaneeringu järelevalve käigus korraldatud arutelul on kaebaja saanud osaleda ning kohtule esitatud protokollist (II kd, tl 23-24) nähtub, et pea kaks tundi kestnud arutelul on kaebaja vastuväiteid analüüsitud.

ei näe ette, et maavanemale saaks esitada täiendavaid kirjalikke seisukohtu detailplaneeringu kohta. Detailplaneeringule vastuväidete tegemise aeg on piiritletud

§ 20

lg 1 kohaselt avaliku väljapaneku kestusega ning maavanemal on

§ 23

lg 3 p 5 võimalik esitada oma seisukoht nende avaliku väljapaneku jooksul kirjalikult esitatud vastuväidete kohta, mida planeeringu koostamisel ei arvestatud. Seega pole täiendavate kirjalike seisukohtade vastuvõtmata jätmisega menetlusreegleid rikutud sõltumata 19

(22)3-09-1613 sellest, kas tegu oli varasemate vastuväidete täiendava selgitamise või uute vastuväidetega. Maavanema kohustus vastuväiteid esitanud isik ära kuulata on täidetud sellega, et isik saab oma seisukoha suuliselt teatavaks teha. Halduskohus on otsuses toonud välja kaebaja vastuväited ja maavanema vastused neile. Kuna maavanem oli kõigile kaebaja tähtaegselt esitatud kirjalikele vastuväidetele vastused andnud, tõdes kohus õigesti, et maavanema järelevalve osas puudusi ei esinenud. Kaebaja 20.02.2009 esitatud vastuväidetes puudus viide takistuste tegemisele detailplaneeringu materjalidega tutvumisel (I kd, tl 23-24). Maavanema vastuse sisulist põhjendatust detailplaneeringu vaidlustamise korral eraldi ei hinnata vaid kontrollitakse koos detailplaneeringu kehtestamiseks antud lõpliku haldusaktiga. 25. Planeeringuala tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad on määratletud planeeringu toimikus Bosas tehnovõrkude kaardil. Planeeringu seletuskirja p 3.10 kohaselt rajatakse puurkaevud kaebaja poolt viidatud Kalaääre ja Kalaserva maaüksustele vajadusel. Teeühenduste kaasamist planeeringuala koosseisu kaebaja poolt viidatud

§ 221lg 2 ette ei näe.

Kaebaja viide Riigikohtu halduskolleegiumi otsusele nr 3-3-1-39-07 seoses kooskõlastuste täiendavate tingimuste planeeringut kehtestavas otsuses kajastamata jätmisega, ei ole asjakohane, sest käesoleval juhul on täiendavad tingimused kantud detailplaneeringu seletuskirja. Planeering koosneb

§ 2

kohaselt tekstist ja kaartidest ja sellisel juhul, kui kehtestatud planeeringu tekstiossa on ehitusõiguse tingimused selgelt kantud, ei saa olla vaidlust, et tegemist on kohustuslike tingimustega. Merre ehitamise regulatsiooni puudumine detailplaneeringu kehtestamise ajal ei tähenda, et merre ehitamine oleks keelatud. Seepärast ei ole otsus vastava regulatsiooni puudumise tõttu õigusvastane. Käesolevaks hetkeks on seejuures seadusega reguleeritud nii kaldaga püsivalt ühendatud kui ka püsivalt ühendamata ehitiste avalikesse veekogudesse püstitamise tingimused ja kord. Kaebaja on leidnud, et volikogu oleks pidanud AvTS § 28 lg 1 p-dest 7 ja 13 lähtuvalt korraldama enne detailplaneeringu kehtestamise otsuse andmist riskianalüüsi ja tulemused avaldama. Tegelikult ei reguleeri AvTS riskianalüüsi koostamise kohustust, vaid nõuab juba kogutud andmete avalikkusele kättesaadavaks tegemist.

riskianalüüsi tegemist ette ei näe, kuid keskkonnamõju strateegilise hindamise analüüsimisel on riskitegureid kaalutud ning tehtud ettepanekuid riskide minimeerimiseks.

  1. Kaebaja on seisukohal, et planeeringu kehtestamine on õigusvastane ka seetõttu, et planeeringumenetluses läbiviidud keskkonnamõju strateegilisel hindamisel rikuti menetlusnõudeid ning tegelikult avaldab planeeringuga kavandatu olulist negatiivset mõju Natura 2000 linnualale. Kaebaja tugineb oma väites asjaolule, et keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande avalikustatud variandis oli jõutud järeldusele, et selline negatiivne mõju Natura 2000 alale esineb, samale järeldusele jõuti SA Keskkonnaõiguse Keskuse õiguslikus analüüsis ning MTÜ Eesti Ornitoloogiaühingu vastuväidetes planeeringule. Kuna keskkonnamõju strateegilise hindamise aruannet muudeti enne heakskiitmisele esitamist eesmärgiga saavutada selle heakskiit, on tegu sisuliselt heakskiitmata jätmisega ning aruanne oleks tulnud uuesti avalikustada KeHJS § 22 lg 5 p 2 kohaselt. Kaebaja on taotlenud seoses oma väitega hinnata ka heakskiitmiseks esitatud keskkonnamõju hindamise aruandele lisatud e-kirju (aruande lisa 7), millistes arutletakse loodusdirektiivi art 6 lg 2 tõlgendamise üle.
  2. Põhimõtteliselt on pooled erineval seisukohal selles, kas asjaolu, et väljaspool hoiuala asuval detailplaneeringualal kavandatu elluviimise tagajärjel seal lindude pesitsus- ja toitumispaigad kaovad, on käsitletav negatiivse mõjuna hoiualale. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes märgiti, et kavandatu mõjutab negatiivselt kaitsealuseid liike väljaspool Natura 2000 hoiuala asuval detailplaneeringualal ja kuna see ala moodustab ökoloogiliselt poldriga ühe elupaigakompleksi, mõjutab tegevus kaudselt ka hoiuala, sest populatsiooni ja levila vähenemine detailplaneeringualal toob endaga kaasa ka levila ja populatsiooni vähenemise Audru poldri hoiualal. M. Kose ja M. Ellermaa uurimuses „Audru valda planeeritava kalakasvatuse võimalik mõju Natura 2000 linnualadele“ märgiti võimalikku mõju kirjeldades järgmist: „Kokkuvõttes tuleb 20

(22)3-09-1613 järeldada, et kalakasvatuse praeguse planeeringulahenduse elluviimisel kaasneb oluline negatiivne mõju nii poldri lääneosa rändepeatuste- kui haudelinnustiku kõrge kaitseväärtusega liikidele (väikeluik, laululuik, rabahani, rukkirääk). Kuivõrd see piirkond on toiminud poldri idapoolse ala ja selle tagamaa negatiivsete arendustegevuse mõjude puhverdajana, siis võib järeldada, et nimetatud ala kaotamisel võib nii Audru poldri linnuhoiuala kui piirkond tervikuna suuresti minetada oma tähtsuse rahvusvaheliselt olulise veelindude peatuspaigana.“
  1. Kaebaja viitas kaebuses ka võimalikule negatiivsele mõjule hoiualale seoses veerežiimi muutumisega Pärnu lahes, kuid aruande lk-l 112 on peetud kalakasvatuse mõju, arvestades selle osa üldisest reostuskoormusest Pärnu lahes, väheseks. Kaebusest ei selgu, miks kaebaja arvab, et kalakasvatus neil tingimustel siiski linnustikule olulist negatiivset mõju avaldab. Ka eelpool viidatud M. Kose ja M. Ellermaa uurimuse lk-l 32 tehtud järeldusest selgub, et mõju on ebaoluline. Seega see kaebaja väide pole põhjendatud.
  2. Kolmas isik märgib õigesti, et vaidluse lahendamisel tuleb kohaldada siseriiklikku õigust, kuni pole kindlaks tehtud, et Euroopa Liidu nõukogu
  3. mai 1992 direktiiv nr 92/43 looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (edaspidi elupaikade direktiiv) ja
  4. aprilli 1979 direktiiv 79/409 loodusliku linnustiku kaitse kohta (edaspidi linnustiku direktiiv) on jäetud kohaselt siseriiklikku õigusesse üle võtmata. Selliseid väiteid kaebuses ei esitatud. Eeltoodu ei välista loomulikult elupaikade direktiivi ja asjasse puutuvate Euroopa Kohtu lahendite kasutamist kohaldamisele kuuluvate sätete tõlgendamisel.
  5. KeHJS § 45 lg 2 näeb ette, et strateegilise planeerimisdokumendi võib kehtestada juhul, kui seda lubab Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekord ning strateegilise planeerimisdokumendi kehtestaja on veendunud, et kavandatav tegevus ei mõju kahjulikult selle Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkusele ega mõjuta negatiivselt selle ala kaitse eesmärki. Euroopa Kohus on
  6. septembri 2004 otsuses kohtuasjas C-127/02 KeHJS § 45 lg 2 kehtestamisel aluseks olnud elupaikade direktiivi art 6 lg 3 tõlgendamisel leidnud, et kava või projekti poolt asjaomasele alale avaldatava mõju asjakohane hindamine tähendab seda, et enne kavale või projektile nõusoleku andmist peavad parimate olemasolevate teaduslike meetodite abil olema tuvastatud kõik kava või projekti aspektid, mis kas eraldi või koos teiste kavade või projektidega võivad mõjutada ala kaitse eesmärkide saavutamist. Järelduse, et kavandatav tegevus ei avalda negatiivset mõju ala terviklikkusele, võib teha olukorras, kus on välistatud mõistlikud teaduslikult põhjendatud kahtlused nimetatud mõju puudumise osas (vt p-d 57-61). Samas lahendis on kohus muuhulgas märkinud ka järgmist: „Asjaolu, et kava või projekt on saanud nõusoleku elupaikade direktiivi artikli 6 lõikes 3 sätestatud menetluse tulemusena, muudab kava või projekti alusel asjaomasel alal teostatava tegevuse suhtes ebavajalikuks artikli 6 lõikes 2 sätestatud üldise kaitsenormi rööpse kohaldamise.“ (p 35). Eelöeldu on vastuseks ka kaebaja apellatsioonkaebuses esitatud väitele, et Audru poldri hoiualale on kaitsekorralduskava kehtestamata ja seetõttu riigi poolt direktiividega pandud kohustused täitmata – see väide ei ole käesolevas vaidluses asjakohane, sest kaitsekorralduskava puudumine ei takista planeeringuotsuse õiguspärasuse kontrollimist.
  7. Eelnevast tulenevalt on oluline lähtuda Audru poldri hoiuala kaitse-eesmärgist, mis tulenevalt Vabariigi Valitsuse 18.05.2007 määrusele nr 154 on linnudirektiivi I lisas nimetatud ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Kuna avalikustatud keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes ja selle aluseks olevas M. Kose ja M. Ellermaa eelpool viidatud uurimuses on jõutud järeldusele, et kavandatava tegevuse mõju (müra ega muud heitmed) hoiualani ei ulatu ning mõju seisneb rändlindude eemale peletamises väljaspool hoiuala asuvalt põllult, pole põhjust heakskiidetud aruande seisukohti hoiuala kaitse-eesmärkidega vastuolus olevaiks lugeda. Oluline on veel see, et aruandes ja selle aluseks olevas uurimuses käsitleti negatiivsena just kumulatiivset mõju – nii hoiualast ida kui lääne poole jäävatest arendustest tekkivat kogumõju hoiualale. Kuna kohalikul omavalitsusel on planeeringute kehtestamisel suur kaalumis21
(22)3-09-1613 ruum, pole kohtul võimalik sekkuda otstarbekuse kaalutlustel tehtud valikutesse. Ka käesoleval juhul on kohalik omavalitsus pidanud valla arengu seisukohalt olulisemaks kalakasvatuse arendamist antud piirkonnas ning on ülejäänud arendused peatanud. Ekspert M. Kose märkis maavanema juures toimunud arutelul, et juhul, kui teised võimalikud riskid Natura 2000 alale maha võtta, võib keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes antud positiivset hinnangut pidada põhjendatuks (II kd, tl 30 pöördel).
  1. Ringkonnakohtu hinnangul ei tinginud keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes tehtud muudatused aruande uut avalikustamist, sest tegemist ei olnud KeHJS § 22 lg 5 p 2 olukorraga. Lisaks puudutas sisseviidud muudatus üksnes hinnanguid tegevuse võimalikule mõjule Natura 2000 alale ega saanud avalikkust kavandatava tegevuse iseloomu suhtes eksitada. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes (aruande lk 155) on põhjendatud, miks ei olnud võimalik hindamisel kaaluda kalatööstuse alternatiivseid asukohti – arendaja oli kalatööstusele asukohta valides juba jõudnud järeldusele, et antud koht on mitmete tehnoloogilis-tehniliste nõuete täitmise osas soodsaim. Samas tõdeti, et juhul, kui antud kohas ei ole võimalik kavandatut ellu rakendada, tuleb valida täielikult uus asukoht. Eelnevast järeldub, et keskkonnamõju hindamisel on selle probleemiga nõutaval viisil tegeletud. Seega ei ole keskkonnamõju hindamisel menetlusnõudeid rikutud, mis omakorda tähendab, et puudub alus planeeringumenetluses vastu võetud otsuse õigusvastaseks tunnistamiseks.
  2. Kaebaja on vaielnud veel vastu temalt kolmanda isiku menetluskulude väljamõistmisele, leides, et kulude kandmine pole tõendatud ega põhjendatud. Ringkonnakohus ei pea kaebaja vastuväiteid põhjendatuks, sest kulude kandmine on tõendatud maksekorraldusega (tl 81) ning kohtu poolt väljamõistetud kulude suurus – 10 000 krooni – ei ole antud asja keerukust ja mahukust arvestades ülemäärane. Kaebajalt kolmanda isiku menetluskulude väljamõistmist ei saa pidada ka äärmiselt ebaõiglaseks või ebamõistlikuks (HKMS § 92 lg 10).
  3. Eelnevast tulenevalt jääb esitatud apellatsioonkaebus rahuldamata.
  4. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 92 lg 1). Apellatsioonimenetluses on vastustaja taotlenud 22 800 krooni õigusabikulude väljamõistmist. Ringkonnakohus leiab kohtupraktikale tuginedes, et õigusabikulude väljamõistmine pole põhjendatud, kuna tegemist on kohaliku omavalitsuse tavapärasest tegevusest tõusetunud vaidlusega (HKMS § 93 lg 5). Kolmas isik on taotlenud 16 704 krooni õigusabikulu väljamõistmist, kuid pole esitanud kuludokumente (HKMS § 93 lg 1). Seega jäävad menetluskulud kõigi protsessiosaliste endi kanda. Silvia Truman Virgo Saarmets Viive Ligi 22
(22)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.