Obsah (8)

§ 164§ 190§ 139§ 122§ 129§ 125§ 134§ 179

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-09-42439 Otsuse tegemise aeg ja koht 26. veebruar 2010, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Kohtuasi J.A. hagi I.B.i vastu elatise suu

) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded või vastuväited. 7.7.1 Kostja I.B. on küll töötu, kuid kohus on seisukohal, et kostja I.B. ei ole tõendanud, et tema võime elatist laste ülalpidamiseks vajalike vahendite teenimiseks oleks mingil viisil piiratud. Kostja ise on vastuhagis viidanud Riigikohtu lahendile tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07, milles Riigikohtu tsiviilkolleegium on väljendanud seisukohta, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva. Kostja ei ole tõendanud, mida ta on teinud ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks. Kohus on seisukohal, et üksnes registreerimine töötukassas ei tähenda, et vanem on teinud kõik endast oleneva ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks. Keeruline majandusolukord ehitussektoris ei välista võimalust leida tööd mõnes muus valdkonnas. 7.7.2 Arvestada tuleb ka asjaoluga, et lapsega koos elava vanema igapäevane hool lapse kasvatamisel on suurem kui lapsest lahuselaval vanemal. Kostja oletused hageja pere paremast materiaalsest olukorrast ei ole millegagi tõendatud. Samas on hageja peres kasvamas lisaks K.B.le veel 2006.a sündinud A. A., mistõttu leiab kohus, et kostja väited hageja parema varalise olukorra kohta õigustamaks suurema osa lapse ülalpidamiskulude jätmist hageja kanda ja kostjal elatise tasumist vähem sätestatud miinimummäärast, on põhjendamatud.

1. I.B.i vastuhagi J.A. vastu 8.1 I.B. palub vastuhagis vähendada Viru Maakohtu 03.09.2007 otsusega väljamõistetud elatist 1 500 kroonile kuus ning vabastada ta elatise võlgnevuse tasumisest. 8.2 PkS § 61 lg 6 on sätestatud alused, millal on lubatav elatise tasumine alla kehtestatud miinimummäära. Vastavalt PkS § 61 lg 6 võib kohus elatise suurust vähendada alla PkS § 61 lg 4 nimetatud suuruse kui 1) vanem, kellelt elatist nõutakse on töövõimetu, või 2) lapsel on piisav sissetulek või 3) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. 8.3 Hageja peamine argument, mistõttu tuleks elatist vähendada ja elatise võlgnevuse tasumisest vabastada, on tema sissetuleku puudumine. Kohus leiab, et üksnes palga või sissetuleku puudumine ei vabasta töövõimelist vanemat elatise maksmisest alla poole kuupalga alammäära (Riigikohtu 19.06.2007 otsus tsiviilasjas 3-2-1-65-07) 8.4 Kostja ei ole tõendanud, et tema võime elatist laste ülalpidamiseks vajalike vahendite teenimiseks oleks mingil viisil piiratud. 5 Kostja ei ole töövõimetu. PkS-st ei tulene küll töövõimetuse määratlust, kuid tulenevalt ülalpidamiskohustuse olemusest ja PkS § 61 lg 6 p 1 mõttest saab siiski järeldada, et töövõimetus tähendab kohustatud vanema tervisehäirest või puudest tingitud funktsioonihäirega kaasnevat võimetust teenida tööga nii enda kui oma pereliikmete ülalpidamiseks vajalikke vahendeid. Töövõimetus peab seejuures olema püsiva iseloomuga, et anda alust elatise vähendamiseks alla kehtestatud miinimummäära. (Riigikohtu 12.03.2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07). I.B. on töövõimeline, mistõttu tuleb tal leida võimalus töö leidmiseks ja teha kõik endast olenev lapse ülalpidamiskohustuse täitmiseks. 8.5 Vastavalt PkS § 71 võib kohus elatist maksva isiku nõudel vabastada ta täielikult või osaliselt kohtu poolt väljamõistetud elatise võlgnevuse tasumisest, kui võlgnevus tekkis selle isiku haiguse tõttu või muudel kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud asjaoludel ning tema varaline seisund ei võimalda tekkinud võlgnevust tasuda. Kohus leiab, et antud tsiviilasjas puuduvad alused, mis õigustaksid kostja tasumist alla kehtestatud miinimumi ja võlgnevuse tasumisest vabastamist. poolt elatise Lähtudes eeltoodut põhjendustest, rahuldab kohus J.A. hagi I.B.i vastu elatise suurendamise nõudes ja jätab rahuldamata I.B.i vastuhagi elatise vähendamise ja võlgnevuse tasumisest vabastamise nõudes.
2. Kohus suurendab I.B.ilt väljamõistetud elatist alates 01.09.2009 (PkS § 70 lg 1) Menetluskulude jaotus 10.

§ 164lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

10.1 Kohus määras 27.01.2010 J.A.le riigi õigusabi osutaja advokaadi tasu ja kulude hüvitamise kohustuseta. Kuna kohus rahuldab J.A. hagi, kannab J.A. riigi õigusabikulud riik (riigi eelarvelistest vahenditest). 10.2 Kohus rahuldas 04.12.2009 määrusega I.B.i menetlusabitaotluse ja vabastas I.B.i riigilõivu tasumisest vastuhagiavalduse esitamisel.

§ 190

lg 4 kohaselt kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamata jätmise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. 10.2.1 I.B. esitas kohtule vastuhagi J.A. vastu elatise vähendamise ja elatise võlgnevusest vabastamise nõudes. Kuna kohus jätab I.B.i vastuhagi rahuldamata, mõistetakse vastavalt

§ 190

lg 4 sätestatule I.B.ilt vastuhagi esitamisel nõutav riigilõiv välja riigituludesse. 10.2.2 Vastavalt

§ 139

lg 3, sõltub riigilõivu suurus tsiviilasja hinnast.

§ 122lg 2 kohaselt on hagihind hagiasjas taotletu harilik väärtus.

Kohus arvestab I.B.i vastuhagihinna alljärgnevalt: I.B. esitas vastuhagis elatise vähendamise ja elatise võlgnevuse tasumisest vabastamise nõuded. Elatise vähendamise nõude osas on hagihind

§ 129lg 2 sätestatust tulenevalt (1800-1500) x 9 = 2 700 krooni.

Elatise võlgnevuse tasumisest vabastamise nõude korral on hageja huvi suunatud sellele, et tema vastu täitmisele esitatud lahendi alusel kogunenud võlgnevust ei täidetaks (ei nõutaks 6 kostjalt sisse). Seetõttu tuleb (vastu)hagi rahuldamise korral lugeda (vastuhagis)hagejale eeldatavalt kuuluvaks hüveks seda (

§ 125), et viimane ei pea maksma täitedokumendiga välja mõistetud summat.

Selle summa järgi määratakse kindlaks ka hagihind ja tasutav riigilõiv. Elatise võlgnevus vastuhagi kohaselt on 9 000 krooni. 10.2.3. Vastavalt

§ 134lg 1, liidetakse hagihinda arvutades hagis sisalduvad nõuded.

Vastuhagi hind kokku seega 2 700 + 9 000 = 11 700 (üksteist tuhat seitsesada) krooni. Riigilõiv hagihinnalt 11 700 krooni on RLS Lisa järgi on 3 000 (kolm tuhat) krooni. Seega tuleb I.B.il tasuda riigituludesse riigilõiv 3 000 krooni. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB Pank või kontole nr 221023778606 Swedbank, mõlema konto viitenumber 2900078583. 10.2.4 Vastavalt

§ 179

lg 5, peab kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul. Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud ulatuses (

§ 179lg 9).

Kohtunik O.Mihkelson 7