← Eesti

2-05-18003/29

Obsah (4)§70§1§5§32

2-05-18003 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-05-18003 Otsuse kuupäev Jõhvi, 11. veebruar 2009.a kl 16.15 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Kohtuasi S. K. hagi V. M. va

§70

lg3, §71 lg3, §72 lg3: 1) kinnitada maaeraldise, aadressil Kreutzwaldi 17, Kohtla-Järve, kasutamise kord ja hoone juurde hoone teenindamiseks eraldatud maaeraldise põhimõtteline lääne-lõunasuunaline kasutusjaotus alates läänepoolsest sissepääsust hoonesse suurusega 375.84 m2, kuid mitte kaugemale, kui hoone lõunapoolne sissepääs; 2) kohustada kostjat eemaldama hageja kasutusse jäävalt maaeraldise osalt kostja poolt püstitatud ebaseaduslikud ehitised; 3) kohustada kostjat vabastama Põllu, Ida ja Kreutzwaldi tänavate vaheline juurdepääsutee hoonele; 4) mõista kostjalt hageja kasuks uue puukuuri ehitusmaterjalide maksumus 4 000 krooni, kompenseerimaks kostja valdusesse üle antud puukuuri hinnangulist maksumust; 5) kohustada kostjat erastama ja vormistama maaeraldise xxx, mõttelise osa vastavalt Kohtla-Järve Linnavalitsuse 05.06.2001 korralduse nr. xxx alusel koostatud erastamistoimiku nõuetele; 6) jätta menetluskulud kostja kanda. KOSTJA VASTUVÄITED 11. 28. oktoobril 2008 ja 19. novembril 2008.a esitatud vastustes leidis kostja, et hageja poolt esitatud nõudeid ei ole eelmises hagiavalduses olnud, uued nõuded on toodud uutest faktilistest asjaoludest. Hageja 14.10.2008.a avaldus on vastuolus TsMS §376 lg1. 3

(8)2-05-18003
  1. Kostja ei ole nõus hageja poolt pakutud maaeraldise kasutamise korraga. Kostja mõõtis ära hageja kasutuses oleva maaeraldise, selle pindala on 196 m2, mitte 85 m2, nagu seda väidab hageja. Juhul, kui hagi rahuldatakse hageja poolt esitatud viisil, jääb hageja kasutusse kostja akende all asuv maaosa, mille peal asub kostja kasvuhoone. Selline variant koormab teda, kuna kasvuhoone on kapitaalvundamendil.
  2. Poolte üldkasutuses on maaeraldis majast põhjapool, millel asuvad hageja ja kostja puukuurid. Antud maaeraldise alt läbivad kõik kommunikatsioonid. Kostja leidis, et maaeraldise selle osa peab ka edaspidi olema poolte ühiskasutuses. Kostja ei takista hagejat seda maaeraldist kasutada. Kostja palus jätta hageja kasutusse maja lõunapool asuv osa, mille piir ei tohi ületada joont, millel asub kostja kasvuhoone.
  3. Kostja nõustus nõudega Põllu, Ida ja Kreutzwaldi tänavate vahelise juurdepääsutee vabastamiseks.
  4. Kostja teatas, et ta pole omavoliliselt ehitis püstitanud. Tal on tehtud ehitiste projektid, mis asuvad Kohtla-Järve Linnavalitsuses, kuhu kutsuti ka hageja projektidega tutvumiseks. Hageja ei ole ilmunud, millega takistab olemasolevate ehitiste seadistamise.
  5. Kostja ei nõustunud ka 4 000 krooni hüvitamisega hagejale, sest kostja ei soovi endale hageja puukuuri, kuna puukuur on mädanenud, ilma katuseta ja kuuril ei ole mingit väärtust.
  6. Kostja tegi ettepaneku hagejale müüa oma korteri xxx, kostjale. Kostja ostab selle eest hagejale 1-toalise korteri aadressil xxx, mille turuväärtus on võrdne hageja korteri väärtusega. Kostja palus jätta menetluskulud hageja kanda. HAGEJA SEISUKOHT
  8. detsembril 2008.a hageja ei nõustunud kostja arvamusega, et tema poolt esitatud nõudeid ei saa läbi vaadata antud tsiviilasja raames. Hageja poolt on kõik nõuded esitatud lähtuvalt sellest, et hageja ei saa maad kasutada. Hageja jääb oma seisukoha juurde, et igal hoone kaasomanikul on võrdne õigus omada otsest juurdepääsu tema kasutuses olevale maaalale. Hageja ei ole süüdi selles, et kostja omavoliliselt, ilma kooskõlastuse ja ehitusloata, on püstitanud erinevaid ehitisi kogu maaeralduse piires. Hageja ei nõustu kostja pakutud kompromissiga, kuna suures korterelamus asuv ühetoaline korter ei ole võrdväärne väikeelamus asuva kostja kahetoalise kapitaalremondiga korteriga, mille juurde kuulub aiamaa. Samuti on hagejale saanud teatavaks, et kostja poolt pakutav korter on koormatud hüpoteegiga AS Swedbank kasuks summas 146 000 krooni, millest kostja pole hageja teavitanud. KOHTUISTUNGID
  10. oktoobri 2008 kohtuistungil hageja esindaja tegi ettepaneku, et kui kostja tasub hagejale hüvitist summas 450 000 krooni, siis hageja loobub hagist.
  11. Kostja ei nõustunud hagejale 450 000 krooni tasuma, sest korteriväärtus on sellest väiksem. Kostja soovib osaleda ekspertiisi teostamisel ning märkis, et hageja peab sellisel juhul tasuma ekspertiisikulud. 4
(8)2-05-18003
  2. jaanuari 2009 kohtuistungil jäi hageja hagitäpsustuses eitatud nõuete juurde. Hageja teatel ei sobi kostja poolt pakutud maatüki kasutamise ettepanek hagejale seepärast, et see ei piirne majaga. Hageja ei saa siis oma maaeraldise osale territooriumile minna. Ta ei soovi käia läbi kostja maaeraldise osa. Kuna kostjaga on võimatu saavutada kompromissi. Hageja väitel ei ole tal võimalust aias midagi teha. Kostja aga ehitas kohtuvaidluse ajal endale puukuuri.
  3. Hageja esindaja väitel hõlmab nende poolt pakutud variant mõlema poole huve. Kuna ehitised on püstitatud ebaseaduslikult, siis ei ole vahet, kas need lammutatakse või mitte. Kostja on oma hooned ehitanud ümber maja teatud kaugusele, piirates kaasomandisse kuuluva maja ebaseaduslike ehitistega. Hageja soovib saada puukuuri eest 4 000 krooni või siis kompromissi korras jääb kostjale hageja puukuur ja hagejale kostja kasvuhoone. Kuna kaasomandis olevat asja saab erastada ainult koos, siis on hageja korduvalt kutsunud kostjat notari juurde, et erastamise läbi viia. Maa on erastamata. Sellepärast ei saa hageja selle omandiga midagi teha. Esindaja palus hagi rahuldada. Erastamine teeks mõlemad pooled maa omanikeks.
  4. Kostja hagiga ei nõustunud. Kostja väitel on tal hageja poolt pakutud maatükile püstitatud kasvuhoone, mis maksab 30 000 krooni. Kasvuhoone on ehitatud vundamendile. Notari juures ei saanud kostja käia, kuna tal puudusid vajalikud tõendid. Kostja jaoks on arusaamatu, mille eest hageja soovib 4 000 krooni. Ehitiste osas väitis kostja, et kuni 12 ruutmeetrist ehitist võib ehitada ilma linnavalitsuse loata või kellegagi kooskõlastamata. Kasvuhooned on ehitatud umbes 7 aastat tagasi, projekti nende jaoks ei nõutud. Kostja väitel peab talle jääma 540 m2 koos kasvuhoonete ja kuuridega, hagejale jääb ülejäänud maa, see on rohkem kui 42% maast. Pool maast on maja all. Kostja nõustus tänava vabastamisega, et hageja saaks juurdepääsu oma kasutusse jääva maatüki osale. Kasvuhoone hagejale jätmisega ja puukuuri eest 4 000 krooni maksmisega kostja ei nõustunud. Seni, kuni ehitised ei ole seadistatud, ei ole kostja nõus maad erastama. Kostja on nõus vabastama maatüki lõunapoolne ala, millel asub autoparkla. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  5. Kohus tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, kuulanud ära poolte ja hageja esindaja seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt.
  6. TsMS §438 lg1 esimese lause järgi otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti kasutada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kohus ei nõustu kostja vastuväidetega selle kohta, et hageja 14.10.2008.a avaldus on vastuolus TsMS §376 lg
  7. TsMS §376 lg1 esimese lause alusel pärast hagi menetlusse võtmist ja kostjale kättetoimetamist võib hageja muuta hagi eset või alust kostja või kohtu nõusolekul. Olukorras kus kostja on hagitäiendustele vastanud ja ka osaliselt hagiga nõustunud, siis TsMS §376 lg2 alusel nõustub kohus hagi muutmisega.
  8. Jõhvi notar Anne Kivend’i juures 24.09.1998.a sõlmitud ostu-müügilepingu alusel omandas kostja kahetoalise korteri nr x elumajas xxx üldpinnaga 54.70 m2, mis moodustab 58.01% elamu korterite üldpinnast (t. I lk. 172, 173). Omandiõigus korterile on tekkinud erastamise teel. 16.10.2003.a Jõhvi notar Ülle Mesi juures sõlmitud korteri müügilepinguga ostis hageja kahetoalise erastatud korteri nr x elumajas xxx, üldpinnaga 36.60 m2, mis moodustab 396/943 ehk 41.9936% kogu hoone üldpinnast (t. I lk. 7-12, 181-191). 5
(8)2-05-18003
  1. 16.10.2003.a sõlmitud müügilepingu kohaselt asub hageja korter kahekorruselises kahe korteriga elamus, mis paikneb maatükil suurusega 1 496 m
  2. Riigi Maaameti Ida-Viru Maakatastri katastriüksuse tõendi kohaselt 17.08.2001.a registreeriti katastriüksus xxx, katastritunnusega 32216:003:0041, sihtotstarbega 100% elamumaa pindalaga 895 m2 (t. I lk 13). Ka Kohtla-Järve Linnavalitsuse 05.06.2001.a korralduse nr 507, korteromandi seadmise toimiku, katastriüksuse plaani, maakorraldaja poolt 27.08.2001.a koostatud maamaksumuse määramise akti järgi eraldati elamu xxx juurde krundi 895 m2 (t. I lk 73-81). Sellega on tuvastatud, et tegelikult elamu juurde on eraldatud krundi 895 m2, millest 75 m2 on hoonete ja rajatiste alune maa ja 820 m2 muu maa.
  3. Maareformi seaduse (MaaRS) §23 lg1 kohaselt maa erastatakse vastavuses planeeringu ja maakorralduse nõuetega. Maa erastamiseks moodustatakse katastriüksus plaani- ja kaardimaterjali alusel. Kui see ei ole võimalik plaani- ja kaardimaterjali puudulikkuse tõttu või kui erastamise õigustatud subjekt ei soovi maad plaani- ja kaardimaterjali alusel erastada, viiakse läbi katastriüksuse mõõdistamine. 05.06.2001.a andis Kohtla-Järve Linnavalitsus vastavalt MaaRS §20 lg3, maakatastriseaduse §20 ja Vabariigi Valituse 17.03.1995.a määrusele nr 117 (Korteriomandi seadmise kord) korralduse nr 507 katastriüksuse xxx katastriüksuse piiride asendusplaanil 152-g kinnitamiseks ja korteriomandite seadmiseks (t. I lk 77). MaaRS §2 kohaselt maareformi eesmärk on kujundada riiklikul maaomandil rajanevad suhted ümber peamiselt maa eraomandil põhinevateks suheteks, lähtudes endiste omanike õiguste järjepidevusest ja praeguste maakasutajate seadusega kaitstud huvidest, ning luua eeldused maa efektiivsemaks kasutamiseks. MaaRS §20 lg1
  4. lausest tulenevalt erastamisele kuulub maa, mida sama seaduse alusel ei tagastata, ei jäeta riigi omandisse ega anta munitsipaalomandisse. Sellega on tuvastatud tegelikult elumaja xxx, Kohtla-Järve asuv maa kuulub riigile, sest pooled ei ole erastamisprotsessi lõpule viinud.
  5. Samas eeltoodu ei tähenda, et hagejal tekib õigus kostja erastamise lõpule viimiseks kohustamiseks. MaarS §21 on sätestab maa erastamise õigustatud subjektid, mille
  6. lõike kohaselt maa erastamise õigustatud subjekt on Eesti kodanik. Välismaalane võib erastada talle Eesti NSV taluseaduse alusel põliseks kasutamiseks antud maad ja talle kuuluva ehitise teenindamiseks vajalikku maad (MaaRS §21 lg2). Kostjal on küll õigus elumaja alust ja elumaja teenindamiseks vajalikku maad erastada, kuid MaaRS ega eluruumide erastamise seadus (EES) ei kohusta teda seda tegema. Juhul kui kostja ei vii erastamisprotsessi lõpuni, jääbki maa erastamata. Seega nõue kohustada kostjat erastama ja vormistama maaeraldise xxx mõttelise osa vastavalt Kohtla-Järve Linnavalitsuse 05.06.2001 korraldusega nr. 507 koostatud erastamistoimiku nõuetele, ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Pealegi kostja ei keeldu maa erastamisest. 30.05.2005.a teatas kostja hagejale kirjalikult, et ilma projekteerimisja maamõõdistamistööde vormistamata ei ole võimalik notari juures maa erastamist vormistada. Kostja erastab maad pärast dokumentide kooskõlastamist (t. II lk. 56).
  7. Käesoleva otsuse punktis 28 on tuvastatud, et maa, mille kasutamiskorra kindlaks määramist ja mille peale püstitatud ehitiste kõrvaldamist hageja nõuab, asub riigiomandis. Hagi on esitatud asjaõigusseaduse (

) §70 lg3, §71 lg3, §72 lg3 sätestatud õiguslikel alustel.

§1

järgi asjaõigusseadus sätestab asjaõigused, nende sisu, tekkimise ja lõppemise ning on aluseks teistele asjaõigust reguleerivatele seadustele.

§5lg1 alusel asjaõigused on omand (omandiõigus) ja piiratud asjaõigused: servituudid, reaalkoormatised, hoonestusõigus, 6

(8)2-05-18003 ostueesõigus ja pandiõigus. Kuna elamu xxx juurde eraldatud maad ei ole erastatud, siis ei ole hagejal ka tekkinud maa suhtes

§5lg1 sätestatud õigusi.

See, et erastamiseks eraldatud maatükk asub poolte kasutuses ei tee neid asja valdajaks

§32mõttes, sest pooltel ei ole tegelikku võimu maa üle.

Eeltoodu aga ei tee poolte poolt maa kasutamist ebaseaduslikuks ega välista hageja õigust maa kasutamiseks. Eesti Vabariigi Põhiseaduse §15 lg1 alusel igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Hagejale kuulub 396/943 (41.9936%) ja kostjale 547/943 (58.01%) elumajast. Seega peab hagejal olema võimalik ka kasutada maad proportsionaalselt oma osale elumajast. Kostja ei vaidle hageja õiguse üle kasutada ca 42% maaeraldisest (375.9 m2) , kuid ei ole nõus hageja poolt pakutud läänelõunasuunalise kasutusjaotusega (t. II lk 35), sest maaeraldise selle osal asub kostja kasvuhoone, mida kostja ei taha hagejale jätta ega lammutada. Kohus nõustub kostja vastuväidetega, et hageja poolt nõutud kasutusjaotus on kostjat koormav. Hageja soovib, et tema kasutusse jääv maaeraldise osa algaks vahetult hoone küljest. Käesoleva vaidluse lahendamisel ilma kostja kasutuses olevate ehitiste kõrvaldamata või nende hagejale üleandmata ei ole võimalik hagejale kasutusse 375.9 m2 maad anda. Kuna hageja ei nõustu kostja poolt pakutud maaeraldusise kasutusjaotusega (t. II lk 66) ja alternatiivseid variante maaeraldise kasutamiseks hageja esitanud ei ole, tuleb hagi selles osas rahuldamata jätta. Kuni maa erastamise lõpuni viimiseni võivad pooled kasutada maaeraldist endisel viisil. Pärast maa erastamise lõpule viimist saab hageja nõuda maaeraldise kasutuskorra kindlaksmääramist

sätete alusel.

  1. Hageja seletuste kohaselt ehitas kostja kohtuvaidluse käigus uue kuuri (t. I. lk 104). Kostja vastuväidete kohaselt ehitised on püstitatud enne hageja poolt korteri omandamist. Paikvaatluse käigus 06.12.2006.a tuvastas kohus, et elumaja xxx põhjaküljes asub kivist aiamajake üldpindalaga 5,5 m2, mis on kostja ainukasutuses ja ehitatud enne hageja kaasomanikuks saamist. Majast eemal asub rida puukuure, poolte väitel oli algul 2 puukuuri – kummagi omaniku kasutuses üks. Hiljem on kostja juurdeehitanud veel ühe kuuri (t I lk. 102). Kuigi pooltel on tekkinud vaidlus kostja poolt maaeraldisele püstitatud ehitiste (ajamajake, puukuuride ja kasvuhoonete) seaduslikkuse üle, siiski tegelikult hageja nõudeks on kohustada kostjat eemaldama hageja kasutusse jäävalt maaeraldise osalt kostja poolt püstitatud ebaseaduslikud ehitised. Kuna käesoleva kohtuotsuse punkti 30 alusel maaeraldise hageja kasutuses olevale osale ei ole ehitisi püstitatud, tuleb hagi ka selles osas rahuldamata jätta. Lisaks sellele peab kohus vajalikuks märkida, et kuni 01.01.2003.a kehtinud planeerimis- ja ehitusseaduse (PES) §40 lg1 ja lg2 alusel väikehoonet (kuni 12-ruutmeetrise ehitusaluse pinnaga ühekordset keldrita hoonet) võis ehitada kohaliku omavalitsuse kirjalikul nõusolekul ilma ehitusprojekti, ehitusloa, kasutusloa ja ehitusjärelevalveta. Kohtla-Järve Linnavalitsuse 05.06.2001.a korralduse nr 507 p.5.
  2. alusel hoonete ja rajatiste rajamine ning ümberehitamine tuleb kooskõlastada Kohtla-Järve Linnavalitsusega. Kostja vastuse kohaselt ta on esitanud ehitiste projektid linnale, millega hagejal on võimalik tutvuda. Hageja ei ole sellele vastu vaielnud. Seega, et kostja püstitas ehitised ebaseaduslikult, ei ole tuvastatud. Ei ole välistatud, et pärast projektide kooskõlastamist ehitiste lammutamise vajadus üldse langeb ära.
  3. Kuna hageja puukuur jääb tema kasutusse, siis uue puukuuri ehitusmaterjalide maksumuse 4 000 krooni hüvitamise osas tuleb samuti hagi rahuldamata jätta.
  4. Mis puudutab nõuet kohustada kostjat vabastama Põllu, Ida ja Kreutzwaldi tänavate vaheline juurdepääsutee hoonele, siis selles osas hagi on põhjendatud. Paikvaatluse käigus on 7

(8)2-05-18003 tuvastatud, et kostja poolt on ilma seadusliku aluseta suletud maja eest läbiv tee. Tee mõiste on sätestatud teeseaduse (TeeS) §2, mille
  1. lõike kohaselt tee on maantee, tänav, metsatee, jalgtee ja jalgrattatee või muu sõidukite või jalakäijate liiklemiseks kasutatav rajatis, mis võib olla riigi või kohaliku omavalitsuse või muu juriidilise isiku või füüsilise isiku omandis. TeeS §6 alusel tänav on linnas, alevis või alevikus paiknev tee, mis on ehitatud või kohandatud sõidukite või jalakäijate liiklemiseks. Kostja on võtnud hagi selles osas õigeks. TsMS §440 lg1 kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Et kostja õigeksvõtt on rajatud eksimusele ei ole tuvastatud. Sellepärast selles osas tuleb hagi rahuldada. Menetluskulud
  2. TsMSRakS §3 lg1 kohaselt enne sama seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetlusekulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hageja poolt esitatud menetluskude nimekirja kohaselt on tema menetluskuludeks 8 250 krooni. Hageja taotleb menetluskulude väljamõistmist kostjalt. Kostja ei ole kohtule menetluskulude nimekirja esitanud. Kuna hagi rahuldatakse osaliselt, siis vastavalt kuni 01.01.2006.a kehtinud TsMS §60 lg1 kolmandale lausele jätab kohus kummagi poole kohtukulud tema enda kanda.
  3. Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS §434, §436, §438, §442, §452, §453 lg1, lg2, §631, §632 sätete kohaselt. Ifret Mamedguseinov Kohtunik 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.