2-10-20944 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Otsuse teatavaks tegemise aeg ja koht
- september 2010.a, kell 16.00 Narva kohtumaja kantselei Tsiviilasja number 2-10-20944 Tsiviilasi T R hagi A Dvastu lapsele elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja T R (isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja Jevgenia Tušinskaja (isikukood XXX) Kostja A D (isikukood XXX, elukoht XXX) Kohtuistungi toimumise aeg 16.09.2010.a Tsiviilasja hind 31 500 krooni RESOLUTSIOON
- Rahuldada hagi õigeksvõtul põhineva otsusega.
- Välja mõista A D T R kasuks lapse P D (isikukood XXX) ülalpidamiseks elatis 3 500 (kolm tuhat viissada) krooni kuus alates 04.05.2010.a kuni P D täisealiseks saamiseni XXX.
- Menetluskulud jätta poolte kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta 1
(3)2-10-20944 menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik 04.05.2010.a esitas T R kohtule hagiavalduse A D vastu, milles palus mõista kostjalt 03.05.2009.a lapse P D ülalpidamiseks elatis summas 3 800 krooni. Kohtuistungil hageja lepinguline esindaja avaldas, et hageja palub mõista kostjalt välja tütre P ülalpidamiseks elatis 3 500 krooni kuus alates 04.05.2010.a. Kostja võttis hagi õigeks. Selgitas, et hageja kasutab vabalt tema internetipanga koode ja võtab tema kontolt nii palju raha kui talle on vaja. Kohtu õiguslik põhjendus Kohus asub seisukohale, et hagi on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kostja on kohtuistungil hagi õigeks võtnud ning kohus on selle protokollinud. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest ja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta. Otsuse põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. 01.07.2010.a jõustunud perekonnaseaduse (PKS) § 210 lg 1 kohaselt laieneb käesolev seadus kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks, kui järgnevates sätetes ei ole ette nähtud teisiti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Seega kuulub kohaldamisele
- juulil 2010 jõustunud perekonnaseadus, kuid asjaoludele ja toimingutele – kuni
- juunini 2010 kehtinud seadus. Kuna hagiavaldus oli esitatud enne uue PKS jõustumist, kohaldatakse menetlusele vana PKS (kehtinud kuni 01.07.2010.a). Vana seaduse järgi esitas hagi kohtusse õigustatud isiku (alaealise lapse) nimel tema vanem (hageja). Hagejal oli õigus nõuda kostjalt elatise lapse ülalpidamiseks lähtudes vana PKS §-dest 60 lg 1, 61 lg 1, 2, 4, 70 lg
- Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on hagi esitamisel kehtinud PKS § 60 lg 1, mille kohaselt vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Kohus tuvastas, et pooltel on sündinud XXX. laps P D. Vastavalt PKS § 61 lg 2 ja lg 4, elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Uue PKS § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased). Vastavalt PKS § 97 p-le 1 ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. Tulenevalt PKS § 99 lg 1 ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lõike 2 järgi ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega 2
(3)2-10-20944 seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2009.a on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 4 350 krooni, pool sellest moodustab 2 175 krooni. Hageja nõuab lapsele elatist summas 3 500 krooni alates hagi esitamisest kohtule. Kostja on hagi õigeks võtnud. Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja hagiavaldus tuleb õigeksvõtuotsusega rahuldada. Menetluskulud TsMS § 168 lg 6 esimese lause järgi kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus leiab, et käesolevas asjas ei leidnud tõendatust, et kostja oleks oma käitumisega menetlust põhjustanud, mistõttu jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda. Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik 3
(3)