) § 11 lõike 1 p 2 kohaselt kontrollib kohus, kas kaebuse lahendamine kuulub halduskohtu pädevusse.
lg 1 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine; seadusega sätestatud juhtudel haldustoiminguks loa andmine ning seadusega halduskohtu pädevusse antud muude asjade lahendamine.
lõikes 2 sätestatu kohaselt ei kuulu halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. Kirja sisust nähtuvalt ei ole tegemist halduskohtumenetluse seadustikus (
) sätestatud nõuetele vastava kaebusega halduskohtule, vaid kirjaga, milles A. S. palub kohtult õigusabi selgusele jõudmiseks selles, kuidas toimida olukorras, kus A. S.ile on keeldutud elamisloa andmisest. Kohus on seisukohal, et A. S.’i avalduse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Kohtu pädevuses ei ole A. S.´it õigusalaselt nõustada ning soovitada, kuidas isik peaks oma huve ja õigusi kohtuväliselt kaitsma. Selleks soovitab kohus pöörduda A. S.’il juristi poole. 3. Kuna A. S.’i avalduse lahendamine kohtu pädevusse ei kuulu, tagastab kohus selle avalduse esitajale
Juhul, kui A. S. soovib jääda Eesti Vabariiki ning talle on elamisloast keeldutud, on A. S.’il võimalik vastav keeldumine halduskohtus vaidlustada. Juhul, kui A. S. on selle võimaluse juba ammendanud ning on olemas ka kehtiv lahkumisettekirjutus, puudub A. S.’il seaduslik alus Eesti Vabariiki jäämiseks, mistõttu kohus soovitab A. S.’il käituda seaduskuulekalt ning teha Politsei- ja Piirivalveametiga koostööd Eesti Vabariigist lahkumiseks. Vastasel juhul võib tal hiljem, Eesti Vabariigist väljasaadetuna, osutuda raskendatuks vennaga suhete säilitamine ja venna külastamine ka tulevikus. Tiina Pappel kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.