KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Otsuse tegemise aeg ja koht 22.09.2010. a Tallinn Haldusasja number 3-10-860 Haldusasi V. V. kaebus Tallinna Vangla

§ 9

lg-s 1 sätestatud mittevaralise kahju rahalise hüvitamise alustest võiksid nõude alusel kõne alla tulla väärikuse alandamise ja tervise kahjustamise probleemid. V. V. ei ole väitnud, et katkise WC potiga kambris nr 404 viibimine kahjustas tema tervist. Kaebaja väidetel ta pidi kannatama ihuhädade käes, mistõttu teda koheldi alavääristavalt ja diskrimineerivalt tema kinnipeetava staatuse tõttu. Seega tuleb järgnevalt kontrollida, kas kaebajal on tekkinud kahju, mis seostub väärikuse alandamisega. 8.1 WC olemasolu kambris ei ole obligatoorne. Vangistusseaduse (VangS) § 45 lg 1 kohaselt kinnipeetava kamber peab vastama ehitusseaduse alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad kinnipeetavale kambris elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri. Kambris peab olema aken ja kunstlik valgustus, mis kindlustab ruumi piisava valgustatuse. Kambri suuruse ja kambri sisustusse kuuluvate esemete loetelu kehtestab justiitsminister vangla sisekorraeeskirjas. Justiitsministri 30.11.2000. a määrusega nr 72 vastu võetud Vangla sisekorraeeskirja § 7 järgi toa või kambri sisustusse kuuluvad: 1) ühe- või kahekordsed voodid; 2) isiklike asjade hoiukoht; 3) laud; 4) istekoht igale kinnipeetavale; 5) võimaluse korral valjuhääldi; 6) riidenagi; 7) võimaluse korral pesemiskoht; 8) võimaluse korral WC. 8.2 Distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja asjaolude osast ilmneb, et menetluse käigus kontrollis inspektor-kontaktisik E. M. kambri nr 404 tualetipoti seisukorda, ning kontrollimise käigus selgus, et tualetipotil puudus küll veelaskepaak, kuid see ei takistanud tualetipotti kasutada. Samas nähtub, et WC pott ise oli terve, kuid katki oli veelaskepaak, st et puudus vee pealelaskmise võimalus. Kambris oli aga ämber ja töötav veekraan, seega sai WC-d kasutada. Kambrisse paigutamisel ei olnud vangla teadlik veelaskepaagi katkiolekust. Sellesse kambrisse paigutamise põhjuseks oli asjaolu, et kaebajat ei saanud hoida koos teatud kinnipeetavatega, ta tuli paigutada ohutuse motiivil ümber ja kuni ümberpaigutamiseni oli kaebajat informeeritud ajutisest hoidmisest selles kambris, seega on alusetu väita, et selles kambris hoidmist tuleks vaadata diskrimineerimisena V. V. kui kinnipeetava staatuse tõttu. Distsiplinaarasja lahendamisel tehti kindlaks, et WC pott oli eraldi veelaskepaagist, WC pott oli kasutamiskõlbulik, seda mäletab ka kaebajaga akna lõhkumise asja uurimisel viibinud ja kaebajaga vestelnud julgeolekuosakonna spetsialist R. P.. Samas ei olnud põhjust kannatada väidetavalt ihuhäda all, kuna WC-d sai kasutada kuivkäimlana. Vastustaja kinnitab, et 07.08.2009.a oli kambri nr 404 WC poti veelaskepaak sedavõrd katki, et WC potil puudus vee pealelaskmise võimalus. Selline olukord on võrreldav kuivkäimla kasutamisega pott täidab oma funktsiooni, kuid vett tuleb peale kallata käsitsi. Kambris 404 oli töötav veekraan ja kraanikauss, kambris oli ämber, milles saab pesu pesta. Sama ämbriga oleks saanud kallata potti vett, kui oli tarvidus kasutada WC-d. Kuna miski ei takistanud kaebajal kasutada WC potti, võtta 3 kraanist ämbriga vett ning seda potti kallata, siis puudub põhjus väita, et kinnipeetav ei saanud kasutada WC-d. Sarnane situatsioon, kus tualetis ei ole võimalik vett peale lasta, tekib samuti näiteks vee sulgemisel ajutisteks remonditöödeks. Seega, hoolimata WC poti veelaskepaagi katkiolekust ei olnud kaebajal mitte mingit tarvidust ihuhädasid kannatada umbes 4 - 4,5 tunni jooksul, millal kaebaja kambris nr 404 viibis. 8.3 WC poti ajutisel kasutamisel kuivkäimlana ei olnud puutumust ka väärikuse alandamisega.

§ 9

lg 1 kohaselt saab mittevaralise kahju rahalise hüvitamise aluseks olla süüline väärikuse alandamine. Kambri ja kambri sisustuse lõhkumisi kinni peetavate isikute poolt tuleb paraku eriti eelvangistushoonete kambrites ette ja suur osa neist lõhkumistest toimub varjatult. Tallinna Vangla ametnikud ei olnud teadlikud enne kaebaja kambrisse 404 paigutamist, et kambri WC poti veelaskepaak on lõhutud. Ka Riigi Kinnisvara AS-i poolt teostamist vajavate tööde elektroonilisse tabelisse on märge WC poti katkioleku kohta kambris nr 404 tehtud 07.08.

1. Täielikult alusetu on seostada kaebaja kambrisse nr 404 paigutamist diskrimineerimisega kaebaja kinnipeetava staatuse tõttu, mistõttu ei ole asjakohane ka kaebaja viide Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklile
2. Kaebaja paigutati kambrisse nr 404 ümberpaigutamise vajadusest. Ümberpaigutamine vanglas on vajalik erinevatel kaalutlustel, mida kõiki koosmõjus tuleb arvesse võtta. Eelvangistushoonetes, kuhu oli V. V. tema turvalisuse huvides paigutatud, on lisaks VangS §s 12 sätestatud üldistele printsiipidele kõige olulisemaks paigutamise kaalutluseks eeluurimisalustele kohaldatud tõkendite täitmine eeluurimise huvides, samuti konkreetsetest kinni peetavatest isikutest lähtuv julgeolekurisk, mida isikute kambrisse kokku paigutamisel tuleb arvestada. Ümberpaigutusi tehakse ka nt vangla tehnosüsteemide amortisatsiooni tõttu, samuti eriti eelvangistushoonetes toimuvate sagedaste lõhkumiste tõttu, st et isikuid on vajalik ajutiselt ümber paigutada ka vajadusest teostada kambris remonditöid. Kinni peetaval isikul ei ole õigust nõuda enda paigutamist kindlasse kambrisse. Seega, ühelt poolt ei olnud kaebaja paigutamine kambrisse nr 404, kus oli katki WC poti veelaskepaak, süüline. Teisalt, kui V .V. oli kambrisse nr 404 paigutatud üksi, ei saanud WC poti kasutamine kuivkäimlana ja ka vajadusel ämbriga vee pealekallamine alandada kaebaja väärikust. 8.4 Kaebuse esitaja poolt 09.09.
3. a esitatud vaides on kaebaja märkinud vaide esitamise põhjusena: ,,07.08.
4. a, kui mind paigutati ümber kambrist 424 kambrisse 404, ei öeldud mulle, et see on ajutine ümberpaigutamine, ja ka ei arvestatud sellega, et kambris 404 ei töötanud WC pott, mille tagajärjel kannatasin ma ihuhädasid 4-4,5 tundi." Seega ilmneb, et esimese põhjusena on kaebaja esile toonud, et teda ei teavitatud, et tema paigutamine kambrisse nr 404 oli ajutine ümberpaigutamine. 07.08.
5. a oli reede. Nädalavahetusel paigutatakse kinnipeetavaid ümber ainult erakorralistel juhtudel. Hinnates koosmõjus esiletoodud asjaolusid, et kambris nr 404 oli katki WC poti veelaskepaak, kuid tualetipotti sai siiski kasutada, samuti, et 07.08.
6. a oli reedene päev, millele järgneva nädalavahetuse jooksul reeglina kinnipeetavaid ümber ei paigutata, saab järeldada, et kaebaja nõudis intensiivselt (s.o korduva valvuri poole pöördumisega ning akna lõhkumisega) enda ümberpaigutamist teise kambrisse eeskätt preventiivselt, ära hoidmaks viibimist katkise WC-ga kambris 404 ka nädalavahetusel. 8.5 Põhjendusega, et hoolimata WC poti veelaskepaagi katkiolekust sai kambris olevat WC-d siiski kasutada, kambris oli olemas ka veevarustus ning kaebaja ei olnud tarvidust ihuhädasid kannatada, ei ole vaidlusalusel juhul tegemist kaebaja poolt väidetud inimväärikuse alandamisega. Seega ei ole kaebajal tekkinud sellist mittevaralist kahju, mille rahalist hüvitamist oleks põhjendatud välja nõuda Tallinna Vanglalt.
7. V. V. oma 04.06.
8. a seisukohas on kirjeldanud WC poti seisukorda kambris nr 404, märkides, et potil puudus veelaskepaak ning potil olid löögi tundemärgid, kuna ilmnesid mõrad. Kaebaja väidab, et seetõttu oli WC pott kasutamiskõlbmatu. Kambris ämbri olemasolu kohta on kaebaja märkinud, et tal oleks meelde jäänud, kui kambris oleks olnud ämber, viidates sellega, et 4 kambris ämbrit ei olnud. Lisaks on kaebaja väitnud, et Tallinna Vangla julgeolekuosakonna spetsialist on esitanud valetõendeid, kuna väidab oma tõendis, et kaebaja paigutati kambrist nr 404 kohe kambrisse nr 413, kuigi kaebajat paigutati tagasi kambrisse nr
9. 9.1 Vastustajale jääb arusaamatuks kaebaja väide julgeolekuosakonna spetsialisti poolt valeandmete esitamisest, kuna kaebaja poolt osutatud S. L.. 13.08.
10. a õiendist ei ilmne kaebaja poolt esile toodud väidet koheselt nimelt kambrisse nr 413 paigutamise kohta. Õiend on koostatud sobivat kambrit konkretiseerimata ja kuna distsiplinaarmenetlus viidi läbi akna lõhkumise tõttu, ei olnud V. V. edaspidine paigutamine oluline. See, et kaebaja oleks soovinud õiendis näha tema edaspidise paigutamise andmete konkretiseerimist, ei anna alust väita valeandmete esitamist S. L.. poolt. 9.2 Tallinna Vangla nõustub kaebajaga WC potil veelaskepaagi puudumise osas. Tallinna Vangla poolt käesolevas haldusasjas 12.05.
11. a kohtule esitatud vastuse lisast 3, V. V.le distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjast ilmneb, et menetluse käigus kontrollis inspektorkontaktisik E. M. kambri nr 404 tualetipoti seisukorda, ning kontrollimise käigus selgus, et tualetipotil puudus küll veelaskepaak, kuid see ei takistanud tualetipotti kasutada. Et pott ise oli terve, kuid veelaskepaak oli täiesti katki, mäletab ka kaebajaga akna lõhkumise järgselt vestelnud julgeolekuosakonna spetsialist R. P.. Seega on vastustaja seisukohal, et kui WC potil oli ka mõni kerge mõra, nagu kaebaja nüüd väidab, oli pott siiski tervena ühes tükis ning potti sai kasutada, kuigi veelaskepaagist vee pealelaskmise võimaluseta. Igas kambris peaks olema ämber, milles saab pesta pesu. Juhul, kui kaebaja väidab, et tema mäletamist mööda ämbrit konkreetses kambris ei olnud, siis jääb selgituseta, mis takistas teda vanglaametnikult seda küsida. Ka oma täiendavas seisukohas on kaebaja osutanud, et vanglaametniku poole pöördudes on ta teistes kambrites, kus ämbrit polnud, pöördumise alusel alati ämbri saanud. Seega, mitte miski ei takistanud kaebajal kasutada WC potti, võtta kraanist ämbriga või mõne muu nõuga (joogikruus tal ju ometi kambris oli) vett ning seda potti kallata. Sarnane situatsioon, kus tualetis ei ole võimalik vett peale lasta, on vabaduses siiski märkimisväärsel hulgal piirkondades, kus ei ole välja ehitatud kanalisatsiooni ja inimesed kasutavad kuivkäimlat. Sarnane situatsioon võib tekkida ka vesikloseti olemasolul, kui veekraan on kinni keeratud ajutisteks remonditöödeks.
12. Tallinna Vangla on seisukohal, et kambris nr 404 WC potile vee pealelaskmise võimaluse puudumist 4-4,5 tunni jooksul saab käsitada ebamugavusena, kuid see ebamugavus ei tinginud ihuhädade kannatamist 4-4,5 tundi, nagu väidab kaebaja. WC potile vee pealelaskmise võimaluse puudumine 4-4,5 tunni jooksul ei saa põhjustada ebamugavust sellisel määral, mis oleks käsitatav inimväärikuse alandamisena. Vastustaja palub jätta V. V. kaebus rahuldamata ning kohtukulud nende olemasolul kaebaja kanda. KOHTU SEISUKOHAD
13. Kohus kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, uurinud toimikusse esitatud materjale, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud, on tõendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on järgmised:
14. Riigivastutuse seaduse (

) § 7 lg 1 kohaselt isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega.

§ 9

lg 1 järgi võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, 5 vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kohtule esitatud andmetest nähtub, et 07.08.

1. a lõuna ajal paigutati V. V. kambrist nr 424 kambrisse nr
2. Pärast paigutamist teatas V. V. valvurile, et tema selles kambris olla ei soovi, kuna kambris on WC pott katki, ning ta nõudis enda ümberpaigutamist. Kaebaja paigutati teise kambrisse samal päeval. Kaebuse esitaja väidetav mittevaraline kahju on tekkinud seoses sellega, et ta pidi 4-4,5 tunni jooksul kannatama ihuhädade käes, kuna kambris nr 404 oli WC pott katki ja seda ei saanud kasutada. Kaebaja leiab, et teda koheldi alavääristavalt ning teda diskrimineeriti kinnipeetava staatuse tõttu. Lahendades kahju hüvitamise kaebust, tuleks eelkõige tuvastada, kas kaebajal on kahju tekkinud, kas kaebaja poolt avalik-õiguslikus suhtes tehtud toiming, millega talle väidetavalt kahju tekitati, on õigusvastane, ning kas esineb põhjuslik seos tekitatud kahju ja õigusvastase toimingu vahel.
3. Kaebaja leiab, et temale tekitati nii füüsilist kui moraalset kahju sellega, et kaebaja ei saanud 4,5 tunni jooksul kasutada WC-d ja pidi kannatama ihuhädade käes. Asja materjale uurides nähtub, et kaebaja ei olnud kahjunõudes kordagi märkinud, et ta soovis ihuhäda tõttu kasutada WC-d ja et seetõttu ta pöördus konkreetsel ajahetkel valvuri või muu ametniku poole palvega, et teda viidaks WC-sse. Loogiliselt juhul, kui isikul on vajadus kasutada WC-d ja ta seda konkreetses kambris teha ei saa, siis pöördub isik ametniku poole ning palub end toimetada WC-sse. Kambris oli viibinud mitu ametnikku, kelle suhtes ei nähtu, et neile oleks esitatud palve viia kaebaja WC-sse, mis töötab ja et nad keeldusid seda tegemast. Isegi neil juhtudel, kui kambris puudub WC, ei tähenda WC puudumine seda, et kinnipeetaval puudub WC kasutamise võimalus ja õigus ning ta peab kannatama ihuhädasid. Vanglale esitatud kahjunõudes, akna lõhkumisega seotud distsiplinaarasja materjalides ja kaebaja selgitustes kahjunõudes ei ole V. V. märkinud, et ta palus end viia WC-sse ja sellest keelduti. Käesolevas asjas ei ole vaidluse objektiks see, kas ümberpaigutamise toiming oli õiguspärane. Samas nähtub, et kaebuse esitaja on vangla poole pöördumisel ja akna lõhkumisega seotud distsiplinaarmenetluse materjalides märkinud ära, et WC pott oli katki ja ta selle tõttu palus enda ümberpaigutamist. Ümberpaigutamise palumine ei tähenda automaatselt seda, et kaebaja ei saanud kasutada WC-d. Kaebaja ei olnud kordagi täpsustanud, et lisaks vangla poolt tuvastatud WC poti veelaskepaagi rikkele oli katkine ka WC –pott. Kohtulahendite andmebaasist nähtus kohtule, et V. V. on esitanud veel teisegi kaebuse, nimelt haldusasjas nr 3-09-2302, milles V. V. oli vaidlustanud 07.09.09.a. käskkirjaga nr 655-d distsiplinaarkaristuse määramist. Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses märgib kaebaja samuti ära, et WC pott oli lõhutud, WC potti ei saanud kasutada, sellel puudus veelaskepaak, millest kaebaja järeldas, et WC pott ei ole töökorras. Märgitud haldusasjas ei olnud kaebaja seega samuti märkinud, et WC potil olid mõrad ja et selle tõttu ta ei saanud kasutada WC-d, kaebaja oli märkinud, et puudus veelaskepaak. Seega oli kaebaja näidanud ära rikke samasuguse põhjuse, kui seda fikseeris distsiplinaarmenetluse protokoll, st et viga oli seotud veelaskepaagiga. Kaebaja selline vastus kohtule 26.02.2010 on kättesaadav kohtu andmebaasist haldusasjas nr 3-09-2302, mistõttu kohus korduvalt palus kaebajal esitada selged vastused. Kuigi teises haldusasjas on kaebaja viidanud, et ta kannatas ihuhäda käes, ei ole kaebaja siiski kahjunõudes käesoleva ajani täpsustanud, et ta esitas konkreetse soovi, et teda viidaks WC-sse ja et konkreetne ametnik keeldus teda viimast töötavasse WC-sse. Kaebuse esitajale oli haldusasja nr 309-2302 raames väljastatud vangla vastused, milles vangla korduvalt märkis, et 04.08.09 on tehtud Riigi KV AS-i poolt teostamist vajavate tööde nimistus märge, et kambris nr 424 on vaja santehnikut, kraanikausi toru lekib ja et 3 päeva hiljem tuli santehnik toru remontima ning selle tarvis paigutati V. V. ümber; vanglaametnikud ei olnud enne V. V. paigutamist kambrisse teadlikud, 6 et kambris nr 404 on WC katki, märge selle töö teostamiseks tehti 07.08.09- WC-s voolikud lahti ja WC vajab remonti. Vastavalt oli kaebaja 13.04.2010 märkinud kaebuse täienduses, et lekkiv kraanikausi toru vahetati kambris nr 424 samal päeval kaebaja juuresolekul. Seega nähtus kohtule asjaoludest, et kambris nr 424 esinenud probleemid ei ole samased, mis kambris nr 404 olnud probleemid. Kaebaja oli erinevates pöördumistes läbivalt märkinud, et ta nõudis enda ümberpaigutamist ja selles küsimuses esitas ametnikele nõudmisi, kaebaja ei pidanud turvakaalutlustel ümberpaigutamise motiivi asjakohaseks. Kuigi kaebaja oli ka märkinud ära, et WC ei tööta, ei saa kohus sellest veel järeldada, et kaebaja esitas nõudmise viia ta koheselt WC-sse. Vangla 26.04.2010 vastuses 1-12/59217-11 oli esitatud ka Riigi KV andmed, mille kohaselt oli kambri nr 404 kohta teinud E.M. teate, et WC-s on voolikud lahti ja terve WC vajab remonti, kuna seda ei ole võimalik kasutada. Kaebaja ei ole distsiplinaarasja menetluses vanglale esitanud selgitusi, millest vanglale oleks nähtunud, et WC pott oli mõranenud, st katki märgitud põhjusest. Kuivõrd kaebaja kahjunõude seletused olid üldsõnalised, siis kahjunõude kaebuses kohus palus kaebuse esitajal veelkord täpsustada, miks kaebaja leiab, et ta vangla esitatud asjaoludel ei saanud WC-d kasutada ja mis kaebaja peab silmas katkise WC-poti nimetamisel. Kaebaja on alles kohtule esitatud kahjunõudes kohtu päringule vastusena asunud väitma, et katkine oli lisaks ka WC pott, sellel olid löömise tunnusmärgid. Kuivõrd kaebuse esitaja ei olnud seda varem märkinud vanglale esitatud kahjunõudes, samuti kohtule esitatud kaebuses, ka ei ole distsiplinaarasja materjalidest võimalik leida märkust WC poti vigastuste kohta, mille kohaselt olevat WC mõradega, mis takistas hoopiski WC kasutamist, siis ei ole kohtule siiski usutav, et WC potiosa oli katki ja seda nii, et seda ei oleks saanud kasutada. Kui potil oleks olnud hoopiski mõrad, mis oleksid takistanud sellesse ihuhäda tegemist, siis oleks seda märganud koheselt kaebuse esitaja ja ka ametnik, kes kontrollis WC korrasolekut. Sellise vea tuvastamiseks ei ole vajalik eriharidust. Kaebaja juures käis sj mitu ametnikku, kuid kaebaja ei ole WC poti mõradest kellelegi midagi märkinud. V. V. on kohtule vastamisel umbmääraselt viidanud, et E.M.l puudub kvalifikatsioon määramaks WC poti vigastusi ja tal endal puudub samuti selline haridus, kuid selline vihje ei ole asjakohane, kuna löögist vms põhjusel tekkinud potis olevat mõra saab tuvastada ka ilma haridust omamata. Kohus nõustub vastustajaga, et WC on kasutatav kuivkäimlana, kui veelaskepaak on katki ja ei nõustu kaebuse esitajaga, et WC-d ei oleks saanud kasutada kuivkäimlana, seda enam, et vett oli võimalik kallata WC potti ämbriga. Kaebaja väide, et ta ei mäleta kambris ämbri olemasolu, ei tähenda, et WC-d ei oleks saanud kasutada kuivkäimlana. Kuna kaebaja ei mäleta, kas kambris oli ämber, siis ei järeldu sellest, et ämber kambrist puudus. Ilmselt ei ole kaebaja kambris oleku ajal ämbrit püüdnudki otsida, vastupidiselt tuleks see temale meelde, kaebaja ka ei märgi, et ta küsis kambrisse ämbrit. Isegi juhul, kui ämber oleks puudunud, oli võimalik seda küsida valvurilt, kaebaja väidetel on ta küsimise peale alati ämbri ka saanud. Antud juhul ei ole kaebaja küsinud valvurilt ämbrit, seega ei ole põhjust kurta, et WC-d ei saanud ka sellel põhjusel kasutada kuivkäimlana. V. V. väited ametnike võimalikest ebatäpsetest selgitustest kambritesse paigutamise kohta ei ole siinkohal asjakohased, kuna ametnikud ei ole kaebaja asjakohastele väidetele vastuolulisi selgitusi või andmeid kohtule esitanud. Isegi oletades, et kaebaja oma napis seletuskirjas 07.08.09 (tlk 30), mis oli antud distsiplinaarmenetluses, püüdis märkida, et tal juba oli tekkinud ihuhäda ja ta soovis ümberpaigutamist, et minna WC-sse ning menetluse kiirendamiseks lõhkus kambri akna, nähtub siiski kohtule, et kaebaja ei palunud teda toimetada valvuril WC-sse, mis oleks olnud loogiline ja selgesõnaline palve, kui ihuhäda esines ja WC-d kasutada ei saanud. Kaebaja vastus kohtule sellest, et temal ei ole piisavat haridust WC poti korrasoleku hindamiseks ja et seda ei ole ka inspektorkontaktisikul E.M.al (tlk 35 pöördel), ei kinnita kohtule, et vangla ei oleks suutnud kindlaks tE., kas WC potti sai kasutada või mitte. Kuigi WC loeti veelaskepaagi rikke tõttu kasutamiseks 7 kõlbmatuks, ei ole fikseeritud, et potiosa kasutamine oli välistatud kuivkäimlana. Kaebaja vastupidist ei ole tõendanud. Kaebaja üldsõnalised väited, et kinnipeetavaid sageli solvatakse sõnadega, ei ole asjakohased, kuivõrd antud konkreetsel juhtumil ei ole kaebajale keegi halvasti öelnud seotult WC poti vigastustega ja nähtub, et viga fikseeriti ja kuivõrd kaebaja ei väidagi, et ta palus teda WC-sse viia ja talle vastati selle peale solvavalt ning et ta selle tõttu esitas kaebuse, siis ei leia kohus, et kaebajat üritati solvata või alandada. Kohus juba märkis, et kaebaja oma vastuses kohtule 04.06.2010.a. (tlk 42) märgib kohtu küsimise peale esmakordselt, et tuvastati WC veelaskepaagi rike ning veel märgib V. V., et WC pott oli mõradega. Kohus ei saa seda väidet kokkuvõtteks pidada usaldusväärseks, kuivõrd puuduvad tõendid, et potil oli selline vigastus. Kaebaja ei ole seda väidet varasemates menetlustes kahjunõude alusena esitanud ja selline väide puudub ka kahjunõudes, mis esitati kohtule. Kui potil oleksid olnud märgatavad mõrad ja selle tõttu oleks olnud võimatu kambri potti kasutada, siis oleks kaebaja seda kohtule vastamisel või distsiplinaarmenetluses või kahjunõudes ka ilmselgelt pidanud ära märkima. Samas nähtub, et kaebaja ei püüagi täpsustada, et mõrad tõepoolest olid sedavõrd suured ja märgatavad, et ametnik oleks pidanud need avastama ja taipama, et kaebaja ei saa WC-d kasutada ka kuivkäimlana. Kaebaja selgitused, et kui ta oleks potti kasutanud, oleks see võinud „kokku kukkuda“ ja teda oleks võidud siis karistada, on oletused, mis on ilmselgelt esitatud õigustamaks oma hilisemat väidet, kuid ei kinnita, et WC poti kasutamise võimalus kuivkäimla funktsioonides puudus ja et potil tõepoolest need vead olid. Kui pott oleks nö „kokku kukkunud“, ei oleks loogiliselt keegi saanud kaebajale ette heita, et pott kasutamisel „kokku kukkus“. Asjaolusid oleks saanud sellisel juhul selgitada sündmuse toimumisel. Oletades, et isegi siis, kui potil olid vähemärgatavad mõrad, ei saanud tekkida kartust, et see „kukub kokku“, kui kaebaja seda kasutab. Isegi juhul, kui mõrad esinesid, ei saanud need olla märkimisväärselt suured, kuivõrd ametnik neid ei märganud ja ka kaebaja neile ise ei ole varasemalt osutanud. Kui kaebaja tõepoolest oleks mõrasid pidanud oluliseks WC poti puuduseks, siis pidanuks ta loogiliselt neile ka viitama. Kaebaja viimase vastuse, so 19.07.10 a (tlk 53) vastuse väide, et kui ta oleks sellist potti kasutanud, oleks fekaal jooksnud põrandale ja see oleks hakanud lehkama, on loogiline, kui potil oleks olnud sellised mõrad, mis selle kasutamisel kuivkäimlana oleks põhjustanud ebameeldivad tagajärjed, kuid kaebaja ei ole tõendanud, et selline olukord esines. Kui ka fekaal oleks põrandale jooksnud, ei oleks saanud kaebajat süüdistada vanglale kahju tekitamises, kuna kontrollimisel oleks koheselt saadud viga tuvastada ja fekaal põrandalt kõrvaldada. Fekaali võimalik põrandala valgumine iseenesest oleks olnud ebameeldiv, kuid selle valgumise võimalus põrandale on esitatud andmetel vaid oletus ja kaebaja ei ole pöördunud kohtusse põhjusest, et ta pidi viibima kambris, kus fekaal oli valgunud põrandale ja see põhjustas ebameeldivusi. Kaebaja ei saa vastustajat süüdistada õigusvastases tegevuses tuginedes oletustele, mis oleks võinud juhtuda. Juhul, kui kaebaja leidis, et ta ei saa WC-d kambris kasutada, näeb seadus ikkagi ette õiguse kasutada WC-d ning kinnipeetav ei pea ihuhädasid kannatama. Kaebajale on seadusega tagatud õigus paluda end viia ihuhäda korral töötavasse WC-sse, kuniks ta paigutatakse ümber teise kambrisse, kus on olemas töötav WC. Kasutamiskõlbmatu WC kambris tähendab sisuliselt olukorda, et kambris WC puudub. Kui kambris puudub WC, siis kinnipeetav saab paluda teda viia WC-sse. Vastustaja on õigesti viidanud, et Vangistusseaduse (VangS) § 45 lg 1 kohaselt kinnipeetava kamber peab vastama ehitusseaduse alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad kinnipeetavale kambris elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri. Kambris peab olema aken ja kunstlik valgustus, mis kindlustab ruumi piisava valgustatuse. Kambri suuruse ja kambri sisustusse kuuluvate esemete loetelu kehtestab justiitsminister vangla sisekorraeeskirjas. Justiitsministri 30.11.
4. a määrusega nr 72 vastu võetud Vangla sisekorraeeskirja § 7 järgi toa või kambri sisustusse kuuluvad: 1) ühe- või kahekordsed voodid; 2) 8 isiklike asjade hoiukoht; 3) laud; 4) istekoht igale kinnipeetavale; 5) võimaluse korral valjuhääldi; 6) riidenagi; 7) võimaluse korral pesemiskoht; 8) võimaluse korral WC. Seega ei näe õigusnormid ette, et kamber, milles puudub WC, oleks kasutamiskõlbmatu ja et sinna ei tohiks kinnipeetavaid paigutada. Vangla võis kaebaja paigutada kambri tingimuste mõttes kambrisse nr
5. Õigusnormidest tuleneb, et isegi juhul, kui kambris puudub WC või kui see on kasutamiseks kõlbmatu, ei tähenda see olukorda, et kamber ei vastaks nõuetele ja et kinnipeetavat sinna paigutada ei tohiks. Kuna kaebaja sinna turvakaalutlustel ajutiselt paigutati ja kamber on ka WC-ta nõuetekohane, siis ei ole vangla toimingus õigusvastast tegevust. See ka ei tähenda, et isikul oleks takistatud WC kasutamine. Kui WC-d ei saa kasutada ühes ruumis, siis saab kinnipeetav esitada palve viia teda ihuhäda korral teise WC-sse, mis tähendab vangla kohustust toimetada kinnipeetav isik WC-sse. Kohus juba eelnevalt märkis, et kaebaja kaebusest ja asja materjalidest ei nähtu, et kaebajale oli takistatud WC kasutamine, kuna nähtub, et ta ei kurda selle üle, et teda keelduti WC-sse viimisest tema palvel, kui tal tekkis ihuhäda ja selgus, et antud kambri WC ei tööta. Seega ei olnud põhjust kannatada ihuhäda, isegi kui kaebaja lühiajalisel viibimisel kambris nr 404 tekkis WC kasutamise vajadus, kaebaja enda tegevusest sõltus, kas ta soovib minna WC-sse ja palub end viia teise ruumi WC-sse, kas ta kasutab WC-d kuivkäimlana või ta hoopiski kannatab ihuhäda. Kohus nõustub vastustajaga selles, et V. V. paigutamiseks kambrisse nr 404 ei toimunud soovist põhjustada kaebajale kannatusi. Kaebaja ei ole midagi kohtule märkinud sellest, et turvakaalutlustel tema paigutamine ajutiselt senisest kambrist teise kambrisse poleks õigustatud. Käesolevas kaebuses ümberpaigutamise õigsust kaebaja kahjunõude alusena ei näidanud. Nii distsiplinaarasja materjalidest, kui ka õiendist 13.08.09, mille koostas JO spetsialist S. L., nähtub vajadus V. V. ümberpaigutamiseks ja tema eraldamiseks teistest kinnipeetavatest ja seda silmas pidades kaebaja enda huvisid turvakaalutlustest. Tallinna Vangla direktori käskkirja 23.07.09 nr 271-k arvestades nähtub, et V. V. suhtes on direktori käskkirjaga põhjendatud tema eraldihoidmine teistest kinnipeetavatest. Kohtule ei ole teada, kas kaebaja on seda käskkirja vaidlustanud, kuid kohtukaebust käesolevas asjas ei olegi põhistatud sellega, et kaebaja ümberpaigutamine ei olnud arvestades vangla poolt käskkirjas nr 271-k märgitud asjaolusid, õigustatud. Kuivõrd ümberpaigutamiseks esines õiguslik alus, siis ta paigutati ajutiselt kambrisse nr 404 ja kuivõrd kaebaja sattus ajutiselt kambrisse nr 404, milles WC poti veelaskepaagi viga ei olnud enne paigutamist avastatud, siis viga fikseeriti, kuna vea avastas V. V.. Kohtul ei ole põhjust kahtlustada, et kaebajale plaaniti ebamugavusi ajutise ümberpaigutamisega selliselt, et ta teadvalt viidi kambrisse, kus ta ei saaks kasutada WC-d. Selliselt ei saakski kaebajale põhjustada ka plaanitult kannatusi või ebamugavusi, kuivõrd seadus kohustab kinnipeetavale võimaldama WC kasutamise ka siis, kui WC ei tööta või WC kambris üldse puudub. Seega ei leia kohus, et kaebajale sooviti kannatusi põhjusest, et ta on kinnipeetav. Kinnipeetavale tagatakse WC kasutamise võimalus sõltumatult, kas kambris on WC või see sealt puudub. Kaebaja kahjunõue on esitatud põhjusest, et talle tekkis kahju, kuna ta pidi kannatama ihuhädasid. Vastavalt Vangistusseadusele ei pea aga kambris olema WC-d ja kaebuse esitajat võis selles kambris hoida. Seega puudub õigusvastane tegu, kui V. V. paigutati kambrisse nr
6. Kambris nr 404 viibimisel oli kaebajal WC kasutamise õigus ja võimalus säilis nii juhul, kui seal oleks puudunud WC kasutamise võimalus kui ka juhul, kui seal oli võimalik seda kasutada üksnes kuivkäimlana. V. V. ei väida, et teda keelduti viimast WC-sse teise ruumi ehk töötavasse WC-sse. Kohus leiab tõendite hindamisel ja eelmärgitud asjaolude kaalumisel, et kaebajale oli tegelikkuses tagatud nii vangla käitumisega kui ka kehtivate õigusnormidega WC kasutamine, V. V. ei pidanud kannatama ihuhäda ka siis, kui tal tekkis vajadus WC-sse minna, vastupidine ei ole tõendatud. Kuna kaebajale ei ole vangla tegevusest tekitatud kahju, siis ei ole V. V.l õiguslikku alust nõuda ka kahju hüvitamist vanglalt ja kaebus tuleb jätta tervikuna rahuldamata. 9
7. Kohus märgib veel, et isiku kinnipidamisel kaasneb kinnipidamisega paratamatult teatud ebameeldivusi, kaasnevate kannatuste suurendamist tuleb vältida, kuid kohtule ei ole esitatud asjaolusid ja tõendeid, et kambri puudused ja vangla käitumine põhjustasid füüsilisi ja vaimseid kannatusi, kuivõrd kaebajal oli WC kasutamine tagatud ja puuduvad vastupidised tõendid. Kaebajale ei põhjustatud selliselt rohkemaid ebameeldivusi, kui vangistusega paratamatult kaasneb ja kohus nõustub vastustajaga, et ükski motiiv ei kinnita, et kaebaja väärikust alandati või et tekitati kannatusi, mis põhjustab rohkemaid ebameeldivusi, kui see vältimatult kinnipidamisega kaasneb. Kohus ei tuvastanud inimõiguste austamise ja kinnipeetava õiguste rikkumist, vastavalt kaebaja viited VangS § § 41 lg-le 2; sh kaebajat ei piinatud, st ei koheldud ebainimlikult või alandavalt (kaebaja viide Konventsiooni artikkel 3-le), teda ei diskrimineeritud (kaebaja viide Konventsiooni artikkel 14-le). Kaebajale oli WC kasutamine tagatud, tema paigutamine kambrisse nr 404 oli õiguspärane, kaebaja ei pidanud kannatama ihuhädasid põhjusest, et ta on kinnipeetav vanglas või et vangla rikkus õigusnorme ja puudus WC kasutamise võimalus. V. V. valis ise käitumismalli, see oli tema vaba valik.
8. Menetluskulud. Vangla ei esitanud menetluskulude nõuet ja kaebaja oli vabastatud riigilõivu tasumisest määrusega, kuna kohus luges, et kaebaja on maksejõuetu. Karin Kalmiste kohtunik 10