KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-09-41509 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11.10.2010, Tallinn Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Reet Allikvere, Margo Klaar M. Ö. (Ö.) hagi O. Ö. (Ö.) vastu laste elukoha ja lastega suhtlemise korra määramiseks ning elatise väljamõistmiseks 64 800 krooni Tsiviilasi Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 10.05.2010 osaotsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik O. Ö. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg 30.09.2010, avalik kohtuistung Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja M. Ö. (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Raul Otsa; Kostja O. Ö. (isikukood XXXXXXXXXXX), lepingulised esindajad vandeadvokaat Eerik Entsik ja advokaat Grete Lunden RESOLUTSIOON Tühistada Harju Maakohtu 10.05.2010 osaotsus M. Ö. hagis O. Ö. vastu elatise väljamõistmiseks. Saata asi uueks arutamiseks Harju Maakohtule. O. Ö. apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Avalduse asjaolud ja hageja nõue
- M. Ö. (hageja) esitas 20.08.2009 Harju Maakohtule hagiavalduse O. Ö. (kostja) vastu laste elukoha, lastega suhtlemise korra määramiseks ja 17.09.2009 hagiavalduse elatise väljamõistmiseks, mida täpsustas kohtu nõudmisel 15.10.
- Pooltel on kaks ühist last: XX.XX.XXXX sündinud D. ja X.XX.XXXX sündinud H., kes elavad ema juures. Poolte abielu lahutati 13.03.
- Hageja palub välja mõista kostjalt elatis ja seda ka tagasiulatuvalt aasta enne hagi esitamist, kuna kostja on maksnud 2370 krooni lapse kohta kuus ja see ei ole piisav. Hageja palub välja mõista alates 18.09.2008 kuni 17.09.2009 tagasiulatuvalt enne hagi esitamist 62 520 krooni ja 70 senti, s.t 3000 krooni lapse kohta kuus, millest on maha arvatud kostja poolt tasutud 20 3030 krooni (12 kuud x 2 x 3000= 72 000 -20 330 = 51 670) ja millele lisandub tulumaks. Alates hagiavalduse esitamisest palub hageja välja mõista kostjalt mõlema lapse ülalpidamiseks 3000 krooni kuus, millele lisandub tulumaks. Hageja arvutuse kohaselt palub ta kostjalt välja mõista elatis järgmiselt:
- alates hagiavalduse esitamisest kuni 31.12.2009 kahe lapse ülalpidamiseks 7260 krooni kuus;
- alates 1.01.2010 kuni 31.12.2010 7200 krooni;
- alates 1.01.2011 kuni 31.12.2011 7140 krooni;
- alates 1.01.2012 kuni tütar D. täisealiseks saamiseni XX.XX.XXXX mõlema lapse kasuks 7080 krooni;
- alates 1.03.2017 kuni tütar H. täisealiseks saamiseni X.XX.XXXX 3540 krooni. Noorema tütre D. ülalpidamiseks kulus hagejal kuus keskmiselt 9845 krooni 35 senti ja alates septembrist 2009 9914 krooni 50 senti, sellest moodustavad eluasemekulud 5952 krooni 20 senti, kooliraha 169 krooni 55 senti, koolitoit 567 krooni 40 senti, kooliga seonduv igakuine kulu oli enne hagiavalduse esitamist 1207 krooni 70 senti ja pärast seda 1276 krooni 85 senti, kulud toidule 1304 krooni 40 senti; kulutused ravimitele 50 krooni kuus, riided, jalanõud ja koolitarbed 1267 krooni 15 senti ning hobid ja harrastused 63 krooni 90 senti. Kulutused vanemale tütrele H. moodustavad hagiavalduse esitamisele eelnenud aastal 12 180 krooni 85 senti ja alates septembrist 2009 12 499 krooni 05 senti, s.t eluasemekulud 5952 krooni 20 senti, kooliga seotud kulud kuus tagasiulatuvalt enne hagiavalduse esitamist 3543 krooni 20 senti kuus ja alates septembrist 2009 keskmiselt 3861 krooni 40 senti kuus; igapäevane toit 1304 krooni 40 senti; ravimid 50 krooni kuus; riided ja jalanõud 1267 krooni 15 senti kuus; hobid 63 krooni 90 senti kuus. Hageja selgitab, et tema poolt esitatud tõendid väljendavad vajalikke kulutusi vaid osaliselt ning ta ei ole lähtunud nende osaliste kulutuste osas põhimõttest, et mõlemad vanemad peavad kandma poole kulutustest. Hageja soovib kostjalt 3000 krooni kuus lapse kohta, mis moodustab vähem kui 1/3 ühe lapse vajalikest kuludest kalendrikuus. Igakuised kulutused lastele on XXXXXXXXXX elades proportsionaalselt suuremad kui vastavad kulud Eestis. Lapsega koos elava vanema kulutused lastele on suuremad ja kõike ei ole võimalik üksikasjaliselt välja tuua. Arvestada tuleb ka kulutusi transpordile Eesti – XXXXXXXXX. Kostja vastuväited
- Kostja vaidles hagile vastu. Vanemad on pärast lahutust kokku leppinud, et laste elukohaks on ema elukoht. Kuna hageja töötab alates 2008.a maist E. juures, elab ta koos lastega XXXXXXXXXXX. Kostja ei tunnista elatise nõuet. Kuni abielu lahutamiseni 13.03.2009 toimisid poolte abielulised suhted ja elatise maksmise küsimust ei tekkinud. Perekonna majandamine toimis vastavalt abikaasade kokkuleppele, mille kohaselt hageja kandis suurema osa laste kulutustest ja kostja panustas ühisvara ülalpidamisse ja majandamisse. Abielu lahutati perekonnaseisuametis ja kokkuleppel jagati ka ühisvara. Vastavalt poolte kokkuleppele maksab kostja hagejale kummagi 2 lapse ülalpidamiseks 3000 krooni (koos tulumaksuga) kuus alates abielu lahutamisest 13.03.
- Nimetatud summa on piisav laste vajaduste rahuldamiseks ja kostja on tasunud seda regulaarselt. Et elatis lepiti kokku suuliselt, siis ei pea hageja tasuma sellelt tulumaksu ja kostja ei saanud sellelt maha arvata tulumaksu, leppisid pooled kokku, et reaalselt makstav summa on tulumaksu võrra väiksem, s.o 4740 krooni. Kostja on piisavas ulatuses osalenud laste ülalpidamisel, mistõttu tuleb jätta hagi elatise nõudes rahuldamata. Kostja on elatist tasunud alates abielu lahutamisest. Vastavalt kokkuleppele ei tasunud kostja ühel suvekuul elatist, kuivõrd lapsed viibisid terve kuu kostja juures. Hageja on teinud eluasemele ülemäära suuri kulutusi, sest XXXXXXXXXX on võimalik leida ka odavamaid kortereid. Kuluka eluaseme puhul ei peaks lapsed kandma eluasemekulutusi emaga võrdses ulatuses, vaid väiksemas proportsioonis. Elatise väljamõistmisel ei saa lähtuda mitte laste ülepaisutatud ja ebamõistlikest kuludest, vaid laste tegelikest põhjendatud vajadustest. Kostja on teinud kulutusi seoses lastega, milliste tõendamiseks on esitatud krediitkaardi arved (II kd, t.lk 127-128 loetelu ja tõendid t.lk 144-168). Lisaks on tehtud jaanuaris, juulis ja augustis sularahas maksmisi seoses lastega (t.lk 129). Kostja on ülalpidamiskohustust täitnud piisavalt ja elatise väljamõistmiseks puudub alus. Lastetoetused, mis makstakse hagejale seoses tema tööga välismaal, on piisavalt suured, et katta laste vajadused. Kostja poolt suurema elatise maksmine ületaks laste vajadused. Samas on hetkel hageja varaline seisund tunduvalt parem kui kostjal: hageja sissetulekud on suuremad ja temal ei lasu varalisi kohustusi. Kostjal lasub 2 eluasemelaenu, õppelaen ja sõiduauto liisingukohustus. Teine eluasemelaen oli võetud selleks, et tasuda hüvitus hagejale. Kokku on kostjal kohustusi 2 360 656 krooni. Hageja töötab kõrgepalgalisel töökohal XXXXXXXXXX, kusjuures kostjale teadaolevalt saab hageja täiendavalt toetusi. Maakohtu otsus
- Harju Maakohus rahuldas 10.05.2010 osaotsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise 6000 krooni igakuiselt laste D. (sündinud XX.XX.XXXX) ja H. (sündinud X.XX.XXXX) ülalpidamiseks alates 18.09.2008 kuni 17.09.2009 ja sealt edasi 7200 krooni kuni tütar D. täisealiseks saamiseni XX.XX.XXXX ja sealt edasi 3600 krooni H. täisealiseks saamiseni X.XX.XXXX. Vanemate kokkuleppe kohaselt jäid lapsed pärast abielu lahutamist elama emaga, kes töötab alates 2008.a E. juures. Lapsed elavad koos emaga XXXXXXXXXX, kuid suved ja koolivaheajad veedavad Eestis. D. käib XXXXXXXXXX koolis ning H. eelkoolis ja päeva teise poole pikapäevarühmas. Laste isa on kahe lapse ülalpidamiseks maksnud alates 13.03.2009 igakuiselt 4740 krooni, mis ei ole vaidluse all. Pooled möönavad, et vanema tütre kulutused on suuremad ja nooremal väiksemad, kuid nõustuvad menetluses käsitlema laste keskmisi kulutusi kuus võrdsetena. Hageja väitel kulutab ta ühe lapse ülalpidamiseks kuus ca 12 000 krooni, millest suurimad kulutused moodustavad korteriüür koos kommunaalmaksetega. Eluasemekulud kuus moodustavad ca 18 000 kolmele inimesele s.o inimese kohta 6000 krooni. Kulutused riietele moodustavad 1175 krooni, toidule 1400 krooni, koolitoidule 280 krooni, muud kooli ja huvitegevusega seotud kulud 2935 krooni, ravimitele 125 krooni ja vaba aja sisustamise kulutused ca 65 krooni lapse kohta kuus. Hageja on nimetatud kulutusi tõendanud. Väljatoodud kulutustest on kostja vaidlustanud eluasemekulusid ning pidanud võimalikuks nende vähendamist lapse kohta. Kohus nõustus hageja poolt tehtavate kulutustega ja pidas neid põhjendatuks. Eluasemele tehtavate kulutuste osas pidas kohus üldteada asjaoluks, et vanades Euroopa Liidu liikmesriikides on eluasemekulud tunduvalt suuremad kui Eestis. Nimetatud asjaolu ja ka muude täiendavate kulutuste kompenseerimiseks on hageja tööandja kehtestanud väljaspool koduriiki töötavatele isikutele erinevad toetused: kodumaalt lahkumise toetus, majapidamistoetus, toetus lastele, mis kajastuvad hageja poolt 3 esitatud palgalehtedel. Kohtu hinnangul peab hagejale tööandja poolt makstav lastetoetus eelkõige katma lastele tehtavad täiendavad kulutused, mis tulenevad elukorraldusest väljaspool koduriiki, riikide erinevast elukallidusest, samuti transpordikulusid töö- ja koduriigi vahel. Täiendava lastetoetuse eesmärgiks ei ole lastevanemate poolt laste ülalpidamisele ja arendamisele tehtavate kulutuste koormuse vähendamine. Kõik teised laste ülalpidamise ja arendamise kulutused tuleb kanda laste vanematel tulenevalt laste vajadusest ja vanemate varalisest seisundist. Kohtu hinnangul ei erine hageja poolt tehtavad kulutused samas vanuses lastele Eestis tehtavatest keskmistest kulutustest ja need katavad laste mõistlikud vajadused. Hageja on esitanud kohtule viimase kuue kuu palgalehed E. poolt temale makstava palga ja toetuste kohta. Nendest nähtub, et tema kuu keskmine sissetulek (neto) on ca 46 140 krooni, millele lisandvad lastetoetused ca 12 000 krooni. Kostja on esitanud palgatõendi, mille kohaselt tema igakuine keskmine töötasu (neto) moodustab 36 450 krooni. Kostja ülalpidamisel ei ole teisi isikuid peale antud nõudega puudutatud laste. Kostja viited tema laenukohustustele ei ole arvestatavad, kuna võlakohustused on teisejärgulised võrreldes laste ülalpidamiskohustusega. Laenulepingute sõlmimisel pidi kostja nimetatud asjaoluga arvestama. Hageja sissetulek on küll mõnevõrra suurem, kuid vanemal, kelle juures laps elab, tuleb teha lastele paratamatult ja sageli täiendavaid ettenägematuid ja planeerimata kulutusi, millest tulenevalt luges vanemate varalised võimalused laste ülalpidamiseks võrdseks ja piisavaks ning leidis, et elatise summa arvestamisel tuleb lähtuda laste põhjendatud vajadustest. Seega jääb mõlema vanema kanda kummagi lapse kulutustest 3000 krooni. Arvestades, et hagejal elatise saajana tuleb tasuda ka tulumaks, peab kostja poolt makstav elatis olema nimetatud summa võrra suurem. Lähtudes eeltoodust, pidas kohus määratud elatise suurusena põhjendatuks 3600 krooni. Elatis tuleb välja mõista alates hagi esitamisest s.o 18.09.
- Hageja on taotlenud elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne hagi esitamist s.o alates 18.09.2008 3000 krooni lapse kohta. Kostja on tõendanud, et laste ülalpidamiseks on ta alates 13.03.2009 maksnud vastavalt poolte kokkuleppele igakuiselt 4740 krooni. Kokkuleppe kohaselt pidi kostja pärast abielu lahutamist tasuma hagejale kummagi lapse ülalpidamiseks 3000 krooni kuus. Kokkulepet tõlgendasid pooled erinevalt: hageja soovis saada kostjalt kummagi lapse kulude katmiseks 3000 krooni, kostja arvestas kokkulepitud summast maha tulumaksu ja reaalselt tasus ühe lapse ülalpidamiseks 2370 krooni. Hageja leiab, et tasutud summa oli laste kulutusi arvestades ebapiisav. Kostja ei ole tõendatud, et ta oleks perioodil 18.09.2008 kuni 13.03.2009 täitnud laste ülalpidamiskohustust või et see mittetäitmine oleks olnud vabandatav. Kostja väide, et poolte vahel eksisteeris perekonna majandamise kokkulepe, mille kohaselt hageja osaks oli laste ülalpidamine ja tema kandis teisi perekonna kulutusi, ei ole tõendatud. Sellise kokkuleppe puudumist tõendab poolte e-meili kirjavahetus, millest nähtub, et 7.05.2009 on hageja kostjale ette heitnud, et viimane ei ole talle laste kasvatamiseks ligi aasta jooksul midagi maksnud. Kohus analüüsis eelpool laste mõistlikke vajadusi ja pidas hageja poolt nende vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi põhjendatuks. Kostja osalemine nimetatud kulutuste kandmisel aasta jooksul enne hagiavalduse kohtule esitamist oli ebapiisav ja ebaregulaarne. Seega tuleb rahuldada haginõue elatise väljamõistmise osas ka aasta eest enne avalduse esitamist ning elatis tuleb välja mõista alates hageja taotletud päevast s.o 18.09.2008 kuni 17.09.2009 taotletud suuruses 3000 krooni lapse kohta. Kostja poolt sel perioodil tasutud elatise osas on võimalik teha tasaarvestus otsuse täitmise käigus. Apellatsioonkaebuse põhjendused 4
- Kostja palub tühistada Harju Maakohtu 10.05.2010 osaotsuse ja teha uus otsus, millega jätta rahuldamata hageja nõue elatise väljamõistmiseks ning mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis alates 17.09.2009 D. Ö. (sündinud XX.XX.XXXX) ülalpidamiseks 3000 krooni kuus kuni täisealiseks saamiseni (s.o kuni XX.XX.XXXX) ning elatis H. Ö. (sündinud XX.XX.XXXX) ülalpidamiseks 3000 krooni kuus kuni täisealiseks saamiseni (s.o kuni XX.XX.XXXX). Menetluskulud jätta hageja kanda. Maakohus ei ole osaotsuse tegemisel arvestanud mitte ühegi kostja põhjendatud vastuväitega, sh asjaoluga, et käesoleval hetkel on hageja varaliselt tunduvalt enam kindlustatud kui kostja. Elatise väljamõistmisel ei saa lähtuda mitte laste ülepaisutatud ja ebamõistlikest kuludest XXXXXXXXXX, vaid laste tegelikest põhjendatud vajadustest (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-9308). Kostja poolt vabatahtlikult tasutav summa 6000 krooni kuus kokku, mis sisaldab endas ka elatiselt makstavat tulumaksu, on piisav ülalpidamise kohustuse täitmiseks. Poolte varalise seisundi hindamisel ja elatise suuruse määramisel tuleb arvestada ka asjaoluga, et tulumaksuseaduse (TuMS) § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 järgi maksustatakse elatis küll tulumaksuga, kuid TuMS § 23 ja § 231 lg 1 järgi saab hageja iga-aastaselt tuludeklaratsioonis maksustamisperioodi tulust maha arvata täiendava maksuvaba tulu 27 000 krooni teise lapse kohta. Riigikohus on samale seisukohale asunud ka lahendis nr 3-2-1-127-
- Ülalmärgitud asjaolusid arvestamata jättes on kohus ebaõigesti kohaldanud PKS § 61 lg 2 ja § 70 lg
- Lisaks on maakohus rikkunud menetlusnorme, kuivõrd otsusest ei selgu, milliste arvutuste tulemusel jõudis kohus just nimelt lahendis kajastatud tulemuseni, mille kohaselt mõlema vanema kanda jääb kummagi lapse kulutustest 3000 krooni kuus, millele lisandub kostja kohustus tasuda igakuiselt tulumaksu summas 600 krooni. Maakohus ei ole elatise väljamõistmisel arvestanud asjaoluga, et kostja on kokkuleppe kohaselt täitnud laste ülalpidamiskohustust kokkulepitud viisil aasta jooksul enne hageja avalduse esitamist, mistõttu on põhjendamatu ja seadusevastane kostjalt antud ajavahemiku eest veel täiendavalt elatis välja mõista. Selles osas palub apellant jätta hageja nõue elatise väljamõistmiseks rahuldamata. Vastus apellatsioonkaebusele
- Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu otsus Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. TsMS § 656 lg 1 p 5 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendanud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada. PKS § 61 lg 2 järgi määratakse lapse ülalpidamiseks vanemale väljamõistetav elatis kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Selleks on kõigepealt vaja kindlaks teha lapse mõistlikud vajadused, ja seejärel määrata kindlaks kulutuste põhjendatud suurus nende vajaduste rahuldamiseks. Lõpuks peab kohus, arvestades kulutuste suurust ja poolte varalist seisundit, otsustama, missuguses ulatuses on kostja kohustatud neid kulutusi kandma (elatise suurus). Hageja poolt 17.09.2009 esitatud hagiavalduses kostja vastu on hageja palunud välja mõista elatise 2 perioodi ulatuses, s.o aasta enne hagiavalduse esitamist perioodi 17.09.2008 kuni 17.09.2009 eest ühekordse summana 62 520 krooni ja 70 senti ja alates 17.09.2009 kuni 31.12.2009 kahe lapse 5 ülalpidamiseks 7260 krooni, 1.01.-31.12.2010 7200 krooni, 1.01.-31.12.2011 7140 krooni ja alates 1.01.2012-XX.XX.XXXX 7080 krooni ning alates 1.03.2012 -X.XX.XXXX 3540 krooni (II kd t.lk 6-15). Esimese nõude osas on hageja väitnud, et kostja ei ole täitnud kokkulepet tasuda elatist 3000 krooni kuus lapse kohta aasta enne hagi kohtusse esitamist. Kostja hageja väitega ei nõustu ja kinnitab, et pooltel oli kokkulepe, et enne abielu lahutamist ei pidanud ta elatist maksma. Kohus nimetatud asjaolule tähelepanu ei ole pööranud ega kostja vastuväitele vastanud. Veel ei selgitanud kohus välja, millises summas tegelikult pooled olid kokku leppinud ja millisest ajast kostja kokkulepet täitma pidi. Hageja on esitanud elatise nõude alates hagiavalduse esitamisest aastate kaupa erinevates summades. Maakohus ei ole sellele tähelepanu pööranud. Kuna hageja poolt esitatud nõue on aastate kaupa erinev, pidi maakohus sellega arvestama või mittearvestamist põhjendama. Maakohus on välja mõistnud alates 17.09.2009 ühe lapse kohta 3600 krooni elatist, ületanud alates elatise väljamõistmisel perioodi 1.01.2011 kuni X.XX.XXXX eest nõude piire, mis on vastuolus TsMS §-ga
- Samuti on maakohus rikkunud TsMS § 439 nõuet sellega, et on tagasiulatuvalt 18.09.2008 kuni 17.09.2009 välja mõistnud elatise 3000 krooni kuus ühe lapse kohta. Ka sellist nõuet ei ole hageja kohtule esitanud. Hageja on 17.09.2009 esitatud hagiavalduses palunud tagasiulatuvalt välja mõista ühe aasta eest 62 520 krooni 70 senti (II kd, t.lk 15). Samas on hageja hagiavalduse põhjendustes märkinud, et ta soovib ühe lapse kohta elatist 3000 krooni kuus, millest ta arvestab maha tasutud elatise 20 330 krooni. Maakohus on ületanud ka selle nõude osas hagi piire, jättes arvestamata selle nõude osas kostja poolt tasutud elatise ja märkides otsuse põhjendustesse, et kostjal on võimalik tasutud summa tasaarvestada otsuse täitmise käigus. Tasutud summa väljamõistmist hageja kohtult ei nõudnud ega samuti ei ole esitanud nõuet igakuise elatise väljamõistmiseks, vaid on esitanud summalise nõude. Maakohus on 28.09.2009 teinud hagejale puuduste kõrvaldamise määruse ja palunud tal esitada nõue kooskõlas PKS § 61 lg-ga
- Samuti on kohus palunud hagejal täpsustada ja tõendada nõuet elatiselt makstava tulumaksu osas, kuna hageja elab välismaal, mitte Eestis (II kd, lk 63-64). Hageja on esitanud 14.10.2009 vastuse kohtu nõudele, kus ta märgib, et esitatud tõendid väljendavad vajalikke kulutusi vaid osaliselt, ning ka nende osaliste kulutuste osas ei ole hageja lähtunud põhimõttest, et mõlemad vanemad peavad kandma poole kulutustest. Hageja märgib, et soovib kostjalt vähem kui 1/3 lapse vajalikest kuludest kalendrikuus, s.o 3000 krooni lapse kohta ja ei peagi nõuet täpsemalt tõendama. Samas ei ole hageja täitnud kohtu nõuet ega esitanud elatise tagasiulatuva nõude osas hagiavalduse täpsustust või täiendust kooskõlas PKS § 61 lg-ga
- Maakohus on oluliselt rikkunud menetlusnormi sellega, et on jätnud asjas vajalikud asjaolud välja selgitamata ja esimest nõuet (s.o elatise nõuet, mis puudutab perioodi enne hagi esitamist) ei ole sisuliselt arutatud. Kohus ei ole otsuses ühelegi kostja vastuväitele vastanud. Pooled on erinevalt selgitanud kokkulepet ja kohus ei ole vastuolusid kõrvaldanud ega poolte väiteid hinnanud. Kuigi hageja kohtu 28.09.2009 määrust täielikult ei täitnud, ei ole kohus eelmenetluses neid puudusi kõrvaldanud ega igakuiselt tasumisele kuuluvat summat täpsustanud, rikkudes sellega TsMS § 392 lg 1 p-s 1 sätestatud eelmenetluse nõuet, mille kohaselt kohus selgitab eelkõige välja hageja nõuded. Kostja on vastuväidetes märkinud ja AS Swedbank konto väljavõttega elatise tasumist summas 20 330 krooni tõendanud ja seda on hageja ka hagiavalduse põhjendustes märkinud. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole täitnud eelmenetluse ülesannet ka poolte varalise seisundi (PKS § 61 lg 2 kohaldamise eeldus) kindlakstegemisel. Maakohus ei ole välja selgitanud 6 hageja varalist seisundit. Kostja on sellele kirjalikus vastuses hagile tähelepanu juhtinud. Kohus küll möönab, et hageja sissetulek on mõnevõrra suurem, kuid loeb vanemate varalised võimalused laste ülalpidamiseks võrdseks ja piisavaks. Kohus on otsuse põhjendustes leidnud, et mõlema vanema kanda kummagi lapse kulutustest jääb 3000 krooni. Nimetatu läheb vastuollu nii hageja väidetega, mille kohaselt ta palub kostjalt välja mõista 1/3 kulutustest ja ise on nõus kandma ülejäänud osa, kui ka hageja poolt väidetud kulutuste suurusega, ning sellega, et pooled on kohtuistungil kinnitanud, et kulutused lapse kohta on 12 000 krooni kuus (II kd, t.lk 199). Maakohus on jätnud põhjendamatult seisukoha võtmata kostja vastuväite osas, et osa kummagi lapse vajadustest on kaetud toetustega, mida hageja saab töökoha kaudu. 27.11.2009 kirjalikus vastuses hagile on kostja palunud TsMS § 235 lg 2 korras välja nõuda tõendid hageja sissetulekute, sh viimase 12 kuu palga, lastetoetuste ning muude tulude kohta (II kd, t.lk 131). Kohus on taotluse rahuldanud osaliselt ja palunud hagejal esitada 6 kuu sissetulekute kohta tõendid. Nimetatud tõenditest nähtuvalt saab hageja erinevates suurustes lastetoetusi mõlema lapse jaoks (II kd, t.lk 229234 ja tõlked 242- 237). Riigikohus on korduvalt juhtinud tähelepanu sellele, et elatise väljamõistmisel tuleb arvestada, et osa lapse vajadustest on kaetud toetustega. Maakohus on jätnud kostja vastuväitele vastamata ja esitatud tõendid hindamata, rikkudes sellega TsMS § 232 lg-s 1 sätestatud kohustust hinnata kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Kuna maakohus ei ole võtnud seisukohta kõigi hagi lahendamiseks vajalike asjaolude kohta ega vastanud sellega seonduvalt kostja vastuväidetele, tuleb asi saata tagasi maakohtule eelmenetluse staadiumi. Hagejal tuleb viia hagiavalduses esitatud nõuded vastavusse hagiavalduse põhjendustega hagiavaldusele eelneva aasta eest elatise nõude osas ja kooskõlla PKS § 61 lg-ga
- Kohtuotsuse väide, et kostja poolt tasutud summat saab arvestada kohtuotsuse täitmise käigus, on asjatult koormav, sest täitemenetluses sõltub täituritasu sissenõutava summa suurusest. Asja uueks arutamiseks saatmine samale maakohtule on põhjendatud muuhulgas sellega, et laiaulatusliku tõendite kogumise ja hindamise juures, samuti uute faktiliste asjaolude tuvastamisel peab olema pooltele tagatud põhiseaduse § 24 lg-ga 5 ja TsMS § 688 lg-tega 3 ja 4 antud edasikaebeõigus kohtu poolt tuvastatud faktiliste asjaolude vaidlustamiseks. Menetluskulud tuleb esimese astme kohtul jaotada vastavalt asja uue sisulise läbivaatamise tulemusele. Ulvi Loonurm Margo Klaar Reet Allikvere 7