Asjaolud ja kohtu seisukoht Kinnipeetavalt D.K. on 30.09.2010 saabunud Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale kaebus Viru Vangla vastu. Kaebus on edastatud Tartu kohtumajja. Kaebuse esitaja väitel halvenes tema tervislik seisund pärast seda, kui Viru Vangla sektorites paigutati lae restid. Kaebuse esitaja märgib, et ta on märganud, et lae restide peale on kogunenud tolmukiht just selles kohas, kus puhub ventilatsiooni avast sektorisse nn. värsket õhku. D. K. on arusaamisel, et tema tervise väidetav kahjustumine (just hingamisraskuste osas) on seotud sellega, et pole piisavalt värsket õhku ja ollakse sunnitud hingama pidevalt seda tolmust õhku, mis tuleb ventilatsiooni avast. Lähtudes eeltoodust palub kaebuse esitaja Viru Vanglalt välja mõista 15 000 krooni tervisekahjustuse hüvituseks. Samas D. K. märgib, et kuigi ta on ennast arsti vastuvõtule kirja pannud juba kuu aega tagasi, ei ole arsti vastuvõtule pääsenud, mistõttu ei saa kohtule anda oma tervisliku seisundi kohta kirjalikku vastust. 1 Kuna kaebusest ei selgunud, kas kaebuse esitaja on läbinud kohustusliku vaidemenetluse enne kaebusega halduskohtusse pöördumist, esitas kohus sellekohase järelepäringu Viru Vanglale ja palus teatada, kas D.K. on pöördunud Viru Vangla poole eelpoolkirjeldatud asjaoludega seonduvalt varalise ja/või mittevaralise kahju hüvitamise taotlusega 15 000 krooni ulatuses (või on esitanud vaide). Kohtu järelepäringule vastuseks teatas Viru Vangla elektronkirjaga 13.10.2010 nr 2.1-6/37574-1 , et kinnipeetav D.K. ei ole kambri lae restide paigaldamise ja väidetavalt sellest tulenevalt tervise halvenemisega seoses esitanud vanglale vaiet ega kahjunõuet.
lg 2 kohaselt halduskohtu pädevusse ei kuulu avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. Vangistusseaduse § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval, karistusjärgselt kinnipeetaval ja vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav, karistusjärgselt kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vangla direktorile või Justiitsministeeriumile ning vangla direktor või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Vangistusseaduse § 11 lg 41 kohaselt vaatab Justiitsministeerium läbi vangla direktori haldusakti või toimingu peale esitatud vaideid. Vangla direktor vaatab läbi muid vanglateenistuja haldusakti või toimingu peale esitatud vaideid. Sama paragrahvi lg 8 kohaselt on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kinnipeetaval, karistusjärgselt kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, karistusjärgselt kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Halduskohtumenetluse seadustiku (
) § 11 lg 31 p 1 sätestab, et halduskohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale samuti juhul, kui kaebuse või protesti esitaja ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast. Kaebusest ei nähtu, et D.K. oleks esitanud Viru Vanglale kaebuses kirjeldatud situatsiooniga seoses kahju hüvitamise taotlust (ja/või vaiet). Seega on kaebuse esitajal nii kohustamistaotluse kui ka kahjunõude osas läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus (vaidemenetlus), mida kinnitab ka Viru Vangla poolt kohtu järelepäringule antud vastus 13.10.2010 nr 2.1-6/37574-1. Kohus on seisukohal, et kuna D.K. on läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus, kuulub antud kaebus tagastamisele. Eeltoodu alusel ja juhindudes
Ühtlasi kohus märgib, et kaebuse esitajal on
lg 7 kohaselt võimalik seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse pärast kohtueelse menetluse läbimist. Mare Priks kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.