3-10-1847/12

3-10-1847 KOHTUMÄÄRUS Pärnus

1. oktoobril 2010.a. Tallinna Halduskohtu kohtunik Aivar Koppel vaadanud läbi A. G’i poolt esitatud avalduse materjalid t e g i k i n d l a k s: Tallinna Halduskohtule 16.07.2010 laekunud avalduse materjalidest nähtuvalt taotleb avaldaja: - tunnistada teda teo- ja õigusvõimeliseks (seoses autojuhi lubade omamisega); - tühistada avaldaja surnuks tunnistamine (Pärnu VII kaheksaklassilise kooli lõputunnistuse alusel); - tagastada avaldajale tema sünni eesnimi A ja parandada koheselt Perekonnaseaduse alusel vastava registrikanne; - tunnistada kehtivaks A. G (ik …) ja A. F (ik …) vahel 29.12.2008 sõlmitud „Abieluleping“; - astuda üles pärijana ja nõuda asjad välja ebaseaduslikust valdusest Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 11 lg 1 p 2 alusel kontrollib halduskohus kas kaebus või protest kuulub halduskohtu pädevusse. HKMS § 3 lg 1 p 1 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt ei kuulu halduskohtu pädevusse selliste avalikõiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. Kohus leidis, et A. G’i avalduse lahendamine ei kuulu valdavas osas halduskohtu pädevusse. Avaldusest puuduvad sellised asjaolud, millest nähtuks halduskohtu kompetentsi kuuluva avalikõigusliku vaidluse olemasolu. Füüsilise isiku teo- ja õigusvõime ning tema surnuks tunnistamisega, abielulepingu kehtivuse ja pärandiasjadega seotud vaidlusi lahendatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 1 kohaselt maakohtus. Seejuures, kaaludes hagi esitamist Pärnu Maakohtule tuleb avaldajal panna tähele, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 („Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alused“) lg 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust (p 1). Näiteks, kui kaebajat ei ole kunagi surnuks tunnistatud (Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 19), siis pole võimalik ka tema surnukstunnistamist tühistada. Kuna käesoleva vaidluse lahendamine teo- ja õigusvõime, surnuks tunnistamise, abielulepingu kehtivuse ja pärandiasjadega seotud küsimustes ei kuulu halduskohtu pädevusse tagastab kohus kaebuse HKMS § 3 lg 2 ja § 11 lg 4 alusel selle esitajale. Mis puutub kaebaja isikunimesse, siis rahulolematuse korral antud nimega tuli kaebus halduskohtule esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, millal kaebaja talle antud nimest teada sai. Materjalidest ei nähtu, et avaldaja seda tähtaega järginud oleks. Kaebuse suuliste täienduste kohaselt kavatses avaldaja ema talle panna eesnimeks „A“. Kuna eesnime „A“ andmine A. G-le jäi üksnes emapoolseks kavatsuseks, siis on kaebaja taotlus tagastada talle sünni eesnimi (A) ja parandada koheselt registrikanne ilmselgelt põhjendamatu. Märgime, et uue eesnime, perekonnanime või isikunime andmiseks võib isik esitada vormikohase avalduse perekonnaseisuametile (Isikunimeseadus, § 16 lg 1) Eeltoodu alusel ja juhindudes Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 11 lg 31 punkt 5 ja lg 4 ning lg 8, § 471 lg 3 alusel, kohus m ä ä r a b:
2. Tagastada A. G' kaebus, mis on seotud füüsilise isiku teo- ja õigusvõime ning tema surnuks tunnistamisega, abielulepingu kehtivuse ja pärandiasjadega seotud küsimustega, selle esitajale halduskohtu pädevuse puudumise tõttu.
3. Tagastada A. G’i nõue tema eesnime tagastamiseks ja registrikande parandamiseks läbivaatamatult selle esitajale, kui ilmselgelt põhjendamatu. Kohtumäärus koos kaebuse materjalidega edastada kaebajale. Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu Pärnu kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul arvates kättesaamisest. Aivar Koppel, halduskohtunik