2-09-9020 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Indrek Parrest Otsuse tegemise aeg ja koht
- september 2009.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-09-9020 Tsiviilasi Swedbank AS hagi M S vastu võlgnevuse 142 872,41 krooni, intressi, leppetrahvi ja viivise väljamõistmiseks 143 757 krooni Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad - Asja läbivaatamise kuupäev hageja: Swedbank AS (endine ärinimi Aktsiaselts Hansapank ) hageja lepinguline esindaja: Silva K (xxx) kostja: M S (isikukood xxx; elukoht xxx)
- august 2009.a, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
- Hagi rahuldada osaliselt.
- Mõista kostjalt M S hageja Swedbank AS kasuks välja lepingust tulenev põhivõlgnevus (põhinõue) 80 000 (kaheksakümmend tuhat) krooni, intress ajavahemiku
- aprill 2008.a kuni
- september 2008.a eest 7 139,14 krooni (seitse tuhat ükssada kolmkümmend üheksa krooni ja 14 senti) ning viivis ajavahemiku
- september 2008.a kuni
- märts 2009.a eest 3 788,80 krooni (kolm tuhat seitsesada kaheksakümmend kaheksa krooni ja 80 senti).
- Mõista kostjalt M S hageja Swedbank AS kasuks välja viivis protsendina hagiavalduse resolutsiooni punktis 2 rahuldatud põhinõuetelt (80 000 krooni) alates
- märtsist 2009.a kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
- Mõista kostjalt M S hageja Swedbank AS kasuks välja lepingust tulenev põhivõlgnevus (põhinõue) 21 291,12 krooni (kakskümmend üks tuhat kakssada üheksakümmend üks krooni ja 12 senti), intress ajavahemiku
- september 2008.a kuni
- september 2008.a eest 21,30 krooni (kakskümmend üks krooni ja 30 senti) 1 ning viivis ajavahemiku
- märts 2008.a kuni
- märts 2009.a eest 18,96 krooni (kaheksateist krooni ja 96 senti).
- Mõista kostjalt M S hageja Swedbank AS kasuks välja viivis protsendina hagiavalduse resolutsiooni punktis 4 rahuldatud põhinõuetelt (21 291,12 krooni) alates
- märtsist 2009.a kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
- Mõista kostjalt M S hageja Swedbank AS kasuks välja lepingust tulenev põhivõlgnevus (põhinõue) 41 581,29 krooni (nelikümmend üks tuhat viissada kaheksakümmend üks krooni ja 29 senti), intress ajavahemiku
- märts 2008.a kuni
- september 2008.a eest 4 273,23 krooni (neli tuhat kakssada seitsekümmend kolm krooni ja 23 senti) ning viivis ajavahemiku
- märts 2008.a kuni
- märts 2009.a eest 2 143,40 krooni (kaks tuhat ükssada nelikümmend kolm krooni ja 40 senti).
- Mõista kostjalt M S hageja Swedbank AS kasuks välja viivis protsendina hagiavalduse resolutsiooni punktis 6 rahuldatud põhinõuetelt (41 581,29 krooni) alates
- märtsist 2009.a kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
- Jätta rahuldamata hageja lepingust tulenev nõue 426,04 krooni suuruse leppetrahvi väljamõistmiseks kostjalt.
- Jätta rahuldamata hageja lepingust tulenevad nõuded 458,55 krooni suuruse leppetrahvi ja nimetatud summalt arvestatud viivise väljamõistmiseks kostjalt. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud 99% ulatuses kostja kanda ja 1% ulatuses hageja kanda. Edasikaebamise kord Kohus täiendab käesolevat otsust kirjeldava ja põhjendava osaga, kui menetlusosaline teatab 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest maakohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses ning teist poolt sellest ette ei teavitata. Täiendav otsus on täiendatava otsuse osa. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lg-le
- TsMS § 444 lg 1 järgi võib lihtmenetluse otsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa, kui otsuse teinud kohus ei anna otsuses luba selle edasikaebamiseks. Kohus täiendab otsust, kui menetlusosaline teatab apellatsioonitähtaja jooksul kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus vastavalt TsMS § 448 lg-le
- 2 2-09-9020 Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kuivõrd kohus rahuldab hagi ligikaudselt 99% ulatuses, peab kohus TsMS § 163 lg-st 1 juhindudes põhjendatuks jätta menetluskulud 1% ulatuses hageja ja 99% ulatuses kostja kanda. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Vastavalt TsMS § 174 lg-tele 1 ja 3 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Seoses hageja leppetrahvi nõude ja sellelt arvestatud viivise nõude rahuldamata jätmisega selgitab kohus, et tarbijakrediidilepingu ülesütlemise juhuks sõlmitud leppetrahvi kokkulepe on tühine. See tuleneb võlaõigusseaduse (VÕS) § 415 lg-st 1, mis reguleerib ammendavalt tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärgi. Nimetatud lõige ei näe ette võimalust nõuda tarbijakrediidilepingu korral täitmisega viivitamisel leppetrahvi. VÕS § 415 lg 1 näeb ette võimaluse nõuda üksnes viivist ja kahju hüvitamist (vt: Riigikohtu 14.01.2009.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-08, p 15). Eeltoodut arvestades ei saa kostja olla ka leppetrahvi tasumise kohustusega viivituses. Indrek Parrest kohtunik 3