← Eesti

3-09-1297/56

Obsah (5)§ 69§ 29§ 49§ 43§ 36

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lauri Madise, Lilianne Aasma, Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. juuni 2010. a, Tallinn Haldusasja number 3-09-129

) § 29 lg 3 p-le 6 kehtetuks. Käskkirja andmise faktilise alusena toodi välja järgnev. Hankija koostas hankes sisalduvad tööde mahud

  1. a PRM majanduskulude eelarvest lähtudes. 15.01.2008 seisuga oli tavahoolde ja perioodilise hoolde kuluks ette nähtud 168,1 mln kr, kuid 14.11.2008 vähendati majanduskulude eelarvet 159,4 mln kr-ni. 19.01.2009 kinnitati PRM majanduskulude eelarve suuruseks 144,7 mln kr, sellest 17,5% perioodilise hoolde kuludeks. Hankemenetluses esitatud pakkumustes on pakkujatel perioodilise hoolde osakaal 23-26%. 10.03.2009 vähendati majanduskulude eelarvet 144,2 mln kr-ni. Lisaks on menetlemisel uus negatiivne riigieelarve. Hankija ei saa avatud hankemenetluses väljakuulutatud tingimustel lepingut sõlmida, sest hankedokumentides sätestatud lepingu objektiks olevaid kõiki töid ja tööde mahtusid pole võimalik tellida rahaliste vahendite vähendamise tõttu. Peale selle pole võimalik hankelepingut sõlmida hanketeates märgitud ajavahemikuks 01.12.2008–30.11.2016, sest lepingu täitmine tagasiulatuvalt alates 01.12.2008 on võimatu.
  2. Turgel Grupp AS ja Destia OY esitasid vaidlustuskomisjonile vaidlustuse, milles taotlesid PRM 08.05.2009 käskkirja nr 60 kehtetuks tunnistamist. Vaidlustajad leidsid, et käskkirjas esitatud põhjendused on puudulikud, vastuolulised ning sisuliselt väärad. Vaidlustuskomisjoni 04.06.2009 otsusega nr 113-09/107859 jäeti vaidlustus rahuldamata. Komisjon leidis, et määratlemata õigusmõiste „põhjendatud vajadus” sisustamisel tuleb lähtuda

eesmärgist, milleks on tagada hankija rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik 2

(10)3-09-1297 kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ja olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine riigihankel, ning riigihanke korraldamise üldpõhimõtetest. Kuna

§ 69

ei näe ette hankija õigust anda nõustumust hankelepingule muudel tingimustel, kui sisaldusid pakkumuses, ja ka hankelepingu muutmine on pärast selle sõlmimist rangelt piiratud, siis poleks

eesmärgiga kooskõlas jätkata hankemenetlust olukorras, kus hankija poolt pakkumusele antav nõustumus kui tahteavaldus ei saaks väljendada hankija tegelikest võimalustest lähtuvat tahet. Kooskõlas seaduse mõttega ei saa hankija anda nõustumust ka pakkumusele, mille alusel sõlmitava hankelepingu täitmine kokkulepitud tingimustel pole objektiivselt võimalik. Eelarveliste vahendite vähendamine on hankijast otseselt mittesõltuv asjaolu, mille ettenägemist ei saanud temalt eeldada. Hankemenetluse kehtetuks tunnistamisega kaasnevast kahjust olulisemaks tuleb pidada kahju, mida kannaksid hankija ja edukas pakkuja siis, kui hankija sõlmiks hankelepingu, mille nõuetekohane täitmine on muutunud tema jaoks objektiivselt võimatuks. Hankelepingu muutmine on

§ 69

lg 3 kohaselt lubatud üksnes sellisel juhul, kui muutmise vajadus ilmneb pärast lepingu sõlmimist. Seega on seadusandja kohustanud hankijat hindama kõiki hankelepingu sõlmimisega seotud ja sellest tuleneda võivaid asjaolusid enne nõustumuse andmist ja lepingutingimuste muutmise vajaduse ilmnemisel korraldama hankelepingu sõlmimise asemel uue riigihanke muudetud tingimustel. Asjakohatu on küll tuginemine negatiivse riigieelarve eelnõule, kuid seda tuleb käsitada täiendava argumendina, mille puudumine ei muudaks oluliselt haldusakti motiveeriva osa sisu. Käskkirja põhjendusena märgitud asjaolu, et hankedokumentides nimetatud hankelepingu kehtivuse algusaeg on möödunud ning lepingut pole võimalik sõlmida ja täita tagasiulatuvalt alates sellest kuupäevast, on tavateadmise tasemel tuvastatav asjaolu, mille täiendavat põhjendamist pole mõistlik eeldada. 5. Tallinna Halduskohtule esitatud kaebustes palusid Turgel Grupp AS ja Destia OY vaidlustuskomisjoni 04.06.2009 otsus ja PRM 08.05.2009 käskkiri nr 60 tühistada. Põhjendused: 1) Vaatamata hankemenetluse kehtetuks tunnistamisele on kaebajatel hanke vastu huvi. Huvi kohtuvaidluse jätkamiseks seisneb soovis hiljem esitada vastustajale kahjunõue hankemenetluses tehtud kulutuste hüvitamiseks; 2) Hankemenetluse lõpetamine hankija algatusel saab olla põhjendatud erandjuhtumil. See on nii hankija kui pakkujate aja ja raha raiskamine. Hankemenetluse kehtetuks tunnistamine ja kohe uue korraldamine avaldab samuti negatiivset mõju vabale konkurentsile, kuna pakkujad on teadlikud teineteise poolt pakutavatest hindadest, ning kohtleb ebavõrdselt parimat pakkujat, sest pakkujatele antakse võimalus teha uus pakkumus. 13.10.2008 pakkumuste avamise protokollist nähtuvalt tegid parima pakkumuse kaebajad, kelle poolt pakutud I perioodi tööde maksumus oli peaaegu 2,6 mln kr soodsam konkurentide pakkumisest; 3)

§ 29

lg 3 p 6 kohast diskretsiooniruumi piirab

§ 49

lg 1 p 2 sätestatud kõigi pakkumuste tagasilükkamise võimalus, kui täitunud on hankedokumentides ette nähtud objektiivne ja mittediskrimineeriv kriteerium. Kõigi pakkumuste tagasilükkamise võimalus on ette nähtud juhtumiteks, mis on hankijale ettenähtavad ja tulenevad ennekõike hankijast endast.

§ 29

lg 3 p 6 järgi võib hankija hankemenetluse kehtetuks tunnistada hankijale ettenähtamatu asjaolu korral, mille esinemist hankija ei saa mõjutada. Pole välistatud, et hankemenetlus tunnistatakse kehtetuks hankemenetluse ajal kardinaalselt muutunud majandusliku olukorra tõttu, kuid majanduslangus pole automaatselt aluseks, mis vabastaks hankijad kõigi oma kohustuste täitmisest. Majanduse tsükliline iseloom on igale mõistlikule isikule üldteada asjaolu ja pole selliseks erakordseks sündmuseks, mis põhjustaks hankemenetluste kehtetuks tunnistamist ilma täiendavaid selgitusi esitamata. Miks hankija otsustab jätta täitmata oma kohustused just konkreetse hankemenetlusega seoses, peab ta suutma iga hanke puhul eraldi põhjendada, mitte piirduma üldsõnaliste viidetega eelarvekärbetele; 3

(10)3-09-1297 4) Kuna hankemenetluse kehtetuks tunnistamise otsus hankija omal algatusel on parima pakkumuse teinud isiku õigusi piirav ning põhineb seadusandja poolt antud laial diskretsiooniruumil, kehtib selle puhul rida Riigikohtu praktikas esile toodud nõuded: mida ulatuslikum on diskretsiooniruum, seda põhjalikum peab olema otsuse põhjendus, eriti kui see on tehtud isiku kahjuks; põhjenduses peavad olema teineteisega loogiliselt seotud faktilised asjaolud ja õiguslikud alused ning see peab haldusakti adressaati ning kohut veenma diskretsiooni teostamise õigsuses; viitamisel muudele dokumentidele peab viide olema sellise detailsusastmega, et on näidatud ka asjasse puutuv dokumendi osa, ning viide dokumendile peab olema loogiliselt seostatud ülejäänud põhjendustega; pelk viide raha puudumisele pole piisavaks põhjenduseks isiku kahjuks diskretsiooniotsuse langetamisel; hankija ei saa kohtumenetluse käigus esitada vaidlustatud otsusele täiendavaid põhjendusi. Vaidlusaluse käskkirja puudulike põhjenduste pinnalt pole võimalik tuvastada, kas diskretsiooni on teostatud õiguspäraselt; 5) Põhjendus eelarvevahendite puudumisest on ebapiisav. Umbmäärased viited otsustele, mille puhul pole nimetatud isegi otsuse tegijat, ei anna kaebajatele selgust, miks ja kes vastustaja eelarvelisi vahendeid vähendas (Vabariigi Valitsus, ministeerium, vastustaja ise või keegi teine), miks viib eelarveliste vahendite vähendamine just konkreetse hanke tühistamiseni ja mis kaalutlustest lähtuvalt seda tehti. Abstraktne viide eelarvekärpele ei vabasta riigiasutust võetud kohustuste täitmisest. Vastustajat ei vabasta põhjendamiskohustusest ka see, kui eelarve kärpimise otsuse langetas ministeerium või Vabariigi Valitsus, sest vastustaja on riigiasutus ja kokkuvõttes lasub põhistamiskohustus riigil. Haldusakti põhjenduses loetletud faktilised asjaolud ning õiguslikud alused pole üksteisega loogiliselt seotud, pole kaalutud kolmandate isikute õigusi ja avalikku huvi. Käskkirjas viidatud otsused eelarvekärbete osas pole erinevalt vaidlustuskomisjoni arvamusest äratoodud info põhjal tuvastatavad, sest pole märgitud otsuse andjat ega dokumendi numbrit, rääkimata dokumendi sisust. Võttes arvesse vastustaja korduvat õigusvastast käitumist vaidlusaluse riigihanke läbiviimisel, mis on tekitanud olukorra, kus üle poole aasta pärast hanketeates märgitud kuupäeva pole hankelepingut endiselt sõlmitud, võib hankemenetluses ning sellega seotud vaidlustus- ja kohtumenetlustes osalenud kaebajate õiguste tagaplaanile jätmist põhjendada vaid väga kaalukas avalik huvi. Vastustaja ei saa tekitada olukorda, kus peamiselt tema enda õigusvastase tegevuse tulemusena on hankelepingu sõlmimine muutunud keeruliseks; 6) Käsitlus, et hankemenetlus tuleb tunnistada kehtetuks, kuna on võimatu hankelepingu täitmine tagasiulatuvalt alates 01.12.2008, on vastuolus nii põhiseaduse (PS) §-s 15 sätestatud õigusega pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse kui ka Euroopa Liidu nn õiguskaitsedirektiividest tuleneva nõudega, et pakkujatele peab olema loodud asjakohane võimalus oma õiguste kaitsmiseks hankija ebaseaduslike otsuste vastu. Seisukoht võtab pakkujatelt võimaluse oma õiguste kaitsmiseks ning pahatahtlikud hankijad saaksid hankemenetlust venitades põhjustada hankemenetluse kehtetuks tunnistamise, andes sellega endale meelepärasele pakkujale uue võimaluse pakkumuse tegemiseks. Nõustuda ei saa vaidlustuskomisjoni seisukohaga, et kuna

§ 69

ei näe otsesõnu ette hankelepingu muutmise võimalust enne selle sõlmimist, siis on seadusandja soovinud sellist tegevust keelata. Tegemist on hoopis lüngaga õiguslikus regulatsioonis, mis tuleb ületada tõlgendamise teel. Ainus hankemenetluse põhimõtetega, PS §-ga 15 ja õiguskaitsedirektiivide mõttega kooskõlas olev tõlgendus on, et hankelepingut tuleb muuta selliselt, et see kestabki kas lühemat aega või selle täitmine lükatakse kohtuvaidlustele kulunud aja võrra edasi. Niisugune seisukoht ei riiva mingil moel ka kolmandate isikute õiguseid, kuna neil ei saa tekkida õiguspärast ootust, et pakkuja poolt oma õiguste kaitseks kohtusse pöördumine tekitab võimaluse osaleda uues hankemenetluses. Samuti pole põhimõtteliselt võimalik isikute ebavõrdne koht- 4

(10)3-09-1297 lemine, kuna oma õiguste kaitseks kohtusse pöördunud pakkuja on võrreldes kõigi teiste isikutega teistsuguses positsioonis. Ebavõrdselt saab kohelda aga ainult samas olukorras isikuid; 7) Riigi poolt läbiviidav menetlus mitte üksnes ei pea olema õiglane, vaid ka näima sellisena. Sellest põhimõttest tulenevalt on vastustaja kohustus hajutada kahtlused, et vaidlusaluses käskkirjas toodud põhjendused on otsitud ning vastustaja tegelikuks eesmärgiks on kaebajatest vabanemine. Käskkirjast nähtuvalt tehti esimene eelarvekärbe 14.11.2008, teine 19.01.2009 ja kolmas 10.03.2009, seega oli vastustaja juba 02.12.2008 vaidlustuskomisjoni otsuse ajaks teadlik, et tema eelarvelistest vahenditest ei piisa parima pakkumuse teinud vaidlustajatega, rääkimata kallima pakkumuse teinud ühispakkujatega AS ASPI ja OÜ Hiiu Teed, hankelepingu sõlmimiseks. Sellele vaatamata tegi vastustaja 22.12.2008 uue ebaseadusliku otsuse vaidlustajate kvalifitseerimata jätmise ning ühispakkujate AS ASPI ja OÜ Hiiu Teed edukaks tunnistamise kohta. 27.01.2009 vaidlustuskomisjoni otsuse ajaks oli vastustaja teadlik ka teisest väidetavast eelarvekärpest, kuid sellele vaatamata otsustas hankemenetluse kehtetuks tunnistamise asemel Tallinna Ringkonnakohtus oma 22.12.2008 otsuste kehtimajäämise eest edasi võidelda. Veelgi enam – vastustaja pidas ka väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluste puhul, mis korraldati nn ajutiste lepingute sõlmimiseks, vajalikuks küsida pakkumusi vaid AS-lt ASPI, kes oli vaidlusaluses hankemenetluses teinud nõrgema pakkumuse. Samuti on vastuoluline vastustaja väide hankelepingu tagantjärgi sõlmimise võimatusest – kui lepingu sõlmimine oli võimatu juba alates 01.12.2008, jääb arusaamatuks, miks võttis vastustaja 22.12.2008 vastu otsuse kaebajad kvalifitseerimata jätta ning osales järgnenud vaidlustus- ja kohtumenetluses. 6. PRM ei nõustunud kaebusega: 1)

§ 49

lg 1 p 2 ei piira ega täpsusta § 29 lg 3 p 6 olemust ja eesmärki, tegemist on kahe erineva hankemenetluse lõpetamise alusega. Rahandusministeeriumi poolt koostatud riigihangete juhise kohaselt võib

§ 29

lg 3 p-s 6 nimetatud põhjendatud vajaduseks olla eelkõige hankemenetluse väline hankijast sõltumatult tekkinud takistus lepingu sõlmimiseks – näiteks mingi loodusõnnetuse tagajärjel tekkinud olukord või negatiivse lisaeelarve vastuvõtmine, millega hankija kaotab rahalised vahendid hanke teostamiseks.

§-le 49 lg 1 p-le 2 tuginedes saab hankija kõik pakkumised tagasi lükata, kui ta on hankedokumentides näinud ette mõne objektiivse ja mittediskrimineeriva aluse kõigi pakkumiste tagasilükkamiseks. Niisugused alused peaksid olema seotud hankemenetlusega, eelkõige pakkumuse endaga, mitte sellest väljapoole jäävate asjaoludega; 2) Käskkirjas nimetatud eelarveliste vahendite vähenemise põhjus on ilmselgelt vastustajast mittesõltuv erakorraline asjaolu, mille ettenägemist ei saa vastustajalt eeldada. Samal põhjusel pole võimalik sellist pakkumuste tagasilükkamise alust sätestada hankedokumentides. Vastustajal polnud võimalik ette näha sedavõrd ulatuslikku majanduskriisi, hoomata selle mõju riigi majanduslikule olukorrale, olukorra äkilist halvenemist ning tagajärgi riigieelarvele ja vastustajale eraldatavate vahendite suurusele. Vaidlust pole selles, et tava- ja perioodilise hoolde kulusid vähendati eelarvekärbetega 23,9 mln kr võrra. Seetõttu polnud võimalik väljakuulutatud riigihanke eesmärki saavutada ja hankemenetluses väljakuulutatud tingimustel hankelepingut sõlmida; 3) Vastustaja nõustub vaidlustuskomisjoniga, et olukorras, kus hankijal erinevalt hankemenetluse alustamise hetkest pole vahepealsete riigieelarve muudatuste tõttu rahalisi vahendeid hankelepingu sõlmimiseks, tooks keeld hankemenetlust kehtetuks tunnistada kaasa potentsiaalse vastuolu nii riigihanke läbipaistvuse kui kaudselt ka rahaliste vahendite otstarbeka kasutamise põhimõtetega. Kuna

§ 69

ei näe hankijale ette õigust nõustuda hankelepinguga muudel tingimustel, kui pakkumuses sisalduvad, ja ka hankelepingu muutmine on pärast selle sõlmimist rangelt piiratud, poleks

eesmärgiga kooskõlas jätkata hankemenetlust olukorras, kus hankija 5

(10)3-09-1297 poolt pakkumusele antav nõustumus kui tahteavaldus ei saaks väljendada hankija tegelikest võimalustest lähtuvat tahet. On ilmne, et hankija ei saa anda nõustumust pakkumusele ja sõlmida hankelepingut, mida ta ei ole suuteline täitma; 4) Riigihankemenetlus on rangelt formaalne menetlus, mis ei võimalda hankijal seadust endale meelepäraselt tõlgendada. Hankelepingu muutmine on lubatud

§ 69

lg 3 kohaselt üksnes juhul, kui muutmise vajadus ilmneb pärast lepingu sõlmimist. Vaidlustuskomisjon leidis õigesti, et seadusandja on sisuliselt kohustanud hankijat hindama kõiki hankelepingu sõlmimisega seotud ja sellest tuleneda võivaid asjaolusid enne nõustumuse andmist ja lepingutingimuste muutmise vajaduse ilmnemisel korraldama hankelepingu sõlmimise asemel uue riigihanke muudetud tingimustel. Hankelepingu tingimuste muutmise piiramise eesmärgiks on riigihanke läbipaistvuse ja pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtete tagamine. Hankelepingu sõlmimine väljakuulutatust väiksemas mahus või hilisemal perioodil rikuks neid põhimõtteid olulisel määral; 5) Käskkirja põhjenduses on märgitud konkreetsed rahalised vahendid ja nende kehtestamise kuupäevad, millest sõltub vaidlusaluse riigihanke teostamine. Vastustajalt ei saa eeldada kõigi hankemenetluses tehtud otsusega seotud dokumentide ümberkirjutamist otsusesse koos põhjendustega. Otsuses esitatud andmete põhjal poleks huvitatud isikul ebamõistlikult raske tuvastada viidatud eelarvemuudatuste täpsemaid asjaolusid. Ka siis, kui motivatsioon oleks puudulik, ei saaks kaebajad tulenevalt HMS §-st 58 nõuda käskkirja tühistamist; 6) Vastuolusid käskkirja väljaandmise ning vastustaja käitumise vahel ei esine. Kvalifitseerimise ning vastavaks ja edukaks tunnistamise otsused võeti vastu

  1. a oktoobris-detsembris. Esimene eelarve vähendamine toimus 14.11.
  2. Selle vähendamise tulemusel oli vastustaja veel võimeline sõlmima hankelepingut väljakuulutatud mahus ja maksma kokkulepitud tööde eest. Sellal polnud vastustaja teadlik, et eelarvet vähendatakse sellises mahus, mis muudab hankelepingu täitmise võimatuks. 01.03.2009 jõustunud riigieelarve seadusega vähendati riigiteede hoiule ettenähtud rahalisi vahendeid. Kuna vaidlustatud hooldehange oli eelmisel aastal ainus käimasolev riigiteede hoiu hange ning selleks konkreetseks riigitee hoiuks ettenähtud varalisi vahendeid vähendati, puudus vastustajal kaalutlusruum. Uue hanke, mille menetlus alles käib, eeldatav maht 30 mln kr on 10 ml kr varasemast väiksem; 7) Käskkiri ei saa rikkuda kaebajate õigusi. Vastustajal puuduvad rahalised vahendid kehtetuks tunnistatud hankemenetluses esitatud pakkumustes märgitud mahus ja maksumustega hankelepingu sõlmimiseks mistahes pakkujaga. Kuna ühegi pakkumuses osalenud isiku mistahes õigust ei rikuta, polnud täiendavat kaalumist otsuse langetamisel teostada võimalik. Hanke kehtetuks tunnistamine oli paratamatu, kaebuse rahuldamine ei saa kaebuse esitajale peale menetluskulude hüvitamise kaasa tuua muid positiivseid tagajärgi.
  3. AS Nordecon Infra toetas vastustaja seisukohti.
  4. Tallinna Halduskohtu 27.10.2009 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Põhjendused: 1) Hankemenetluse kehtetuks tunnistamine rikub (kohtuotsuse muudest põhjendustest nähtuvalt pidas kohus siin õiguste rikkumise asemel siiski silmas ilmselt riivet) kaebajate õigust hanketeates sätestatud tingimustel osaleda riigihankemenetluses ning pakkumuse parimaks osutumisel sõlmida hankeleping; 2)

§ 29lg 3 p-s 6 sisaldub määratlemata õigusmõiste „põhjendatud vajadus“.

Määratlemata õigusmõiste on õigustehniline vahend, mille puhul seadusandja loobub detailsete ettekirjutuste andmisest seadustes enestes, delegeerides normi täpsustamise seaduse rakendajale. See tähen6

(10)3-09-1297 dab, et niisugust mõistet sisaldav haldusakt on antud kaalutlusõiguse alusel. HMS § 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huvi. Juhtudel, kui tuginetakse määratlemata õigusmõistetele, peab haldusorgan esitama tavapärasest põhjalikuma sisulise motivatsiooni, mis võimaldaks haldusakti adressaadil mõista akti sisu ning kohtul kontrollida, kas määratlemata õigusmõisteid sisustati haldusakti andmisel mõistlikult. Mida ulatuslikum on diskretsiooniruum ja keerukam õiguslik ning faktiline olukord, seda põhjalikum peab olema motivatsioon. Haldusakti põhjendus peab ka kohut veenma, et haldusorgan on diskretsiooni teostades arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning kaalumine on toimunud ratsionaalselt (vt Riigikohtu otsus nr 3-3-1-62-02); 3) Haldusorgani diskretsiooniruumi võivad aga kitsendada haldusorganist mittesõltuvad tegurid. Praegusel juhul on sellisteks teguriteks Maanteeameti peadirektori 23.01.2009 käskkiri nr 14 ja 19.03.2009 käskkiri nr 73, millega tavahoolde ja perioodilise hoolde kuluks ette nähtud summad PRM
  1. a koondeelarves vähenesid
  2. a eelarves kindlaks määratud 168,1 mln kr-lt 144,2 mln kr-le. Eelarve vähendamise tingis ülemaailmsest majanduskriisist põhjustatud Eesti riigi majanduse järsk langus, mistõttu vähenesid oluliselt riigieelarvesse laekuvad summad. Kohus ei nõustu kaebajatega, et praegune majanduskriis pole erakordne sündmus, vaid kõigest majanduse tsüklilisest iseloomust tingitud võnge, mida iga mõistlik isik pidanuks ette nägema. Fakt, et majanduskriis tabas kõiki maailma riike ootamatult, annab tunnistust kriisi erakordsusest. Olukorras, kus arenenud riikide juhtivad majandusteadlased polnud võimelised majanduslanguse saabumist ette nägema, oleks äärmiselt ebaõiglane vastustajalt sellist ettenägemisvõimet nõuda. Vaidlustatud käskkiri on piisavalt motiveeritud. Selles on ära toodud kuupäevad, millal vastustaja eelarvet vähendati, ning vähendatud summad. Märkimata on küll jäetud, et kärped tehti Maanteeameti peadirektori käskkirjadega, kuid see ei saa olla vaidlustatud käskkirja tühistamise põhjuseks. Kui kaebajad soovisid eelarve vähendamisega seotud dokumentidega detailsemalt tutvuda, tulnuks neil pöörduda vastustaja poole vastava taotlusega. Kaebajad pole seda teinud. Kui hankijal erinevalt hankemenetluse alustamise hetkest pole vahepealsete riigieelarve muudatuste tõttu rahalisi vahendeid hankelepingu sõlmimiseks, tuleb hange

§ 29

lg 3 p 6 alusel kehtetuks tunnistada, sest tegemist on hankijast mittesõltuvate asjaoludega, mille ettenägemist ei saanud hankijalt eeldada. Vaidlustuskomisjon on õigesti märkinud, et hankemenetluse kehtetuks tunnistamine muudab küll kasutuks hankija ja pakkujate poolt tehtud kulutused ja võib mõjuda negatiivselt konkurentsiolukorrale, kui pakkujad saavad hankemenetluse kaudu teavet konkurentide poolt pakutavate hindade kohta, kuid sellest olulisemaks tuleb pidada eeldatavat kahju, mida kannaksid hankija ja edukas pakkuja juhul, kui hankija sõlmiks hankelepingu, mille nõuetekohane täitmine on muutunud tema jaoks objektiivselt võimatuks; 4) Õige on kaebajate seisukoht, et hankemenetlust ei saa tunnistada kehtetuks põhjusel, et võimatu on hankelepingu täitmine tagasiulatuvalt alates 01.12.

  1. Niisuguse põhjenduse aktsepteerimine muudaks pakkujatel võimatuks oma õiguste kaitsmiseks kohtusse pöördumise, sest enamasti jõuab hankelepingu sõlmimise tähtaeg kätte enne kohtumenetluse lõppemist. Selle põhjenduse äralangemine ei muuda aga kaevatud käskkirja õigusvastaseks, sest hankemenetluse kehtetuks tunnistamiseks piisab ka käskkirjas toodud peamisest alusest - riigieelarve kärbetest põhjustatud võimatusest tellida kõiki hankedokumentides sätestatud lepingu objektiks olevaid töid ja tööde mahtusid. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
  2. Turgel Grupp AS ja Destia OY apellatsioonkaebustes palutakse halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega rahuldada kaebused. Apellandid jäävad oma seisukohtade juurde, 7

(10)3-09-1297 leides, et halduskohus on jätnud suure osa apellantide väidetest analüüsimata, ning esitades kohtu seisukohadele järgmised vastuväited: 1) Viidates Maanteeameti peadirektori 23.01.2009 käskkirjale nr 14 ja 19.03.2009 käskkirjale nr 73, ei selgitanud halduskohus, miks ta ei nõustu apellandi käsitlusega, et kuna TsÜS § 25 lg 2 alusel on riik üheks avalik-õiguslikuks juriidiliseks isikuks, ei saa Maanteeameti peadirektori käskkirja käsitleda vastustajast mittesõltuva objektiivse asjaoluna. Riik vastutab oma kohustuste täitmise eest tervikuna ja peab ise selle eest hoolt kandma, et tema organisatsiooni osad omavahel normaalselt toimiks. Seetõttu ei saa vajalike vahendite puudumine vastustaja eelarves olla hankemenetluse kehtetuks tunnistamise objektiivseks põhjuseks. Maanteeameti peadirektor ja temast kõrgemal seisvad riigiorganid saavad vahendeid vastustaja eelarvesse tagasi tõsta. Riik vastutab oma kohustuste täitmise eest tervikuna ning peab tagama, et kõrgemalseisvad organid ei põhjustaks kolmandate isikute õiguste rikkumist madalamal seisvate riigiorganite poolt; 2) Kohtu käsitlus, kuidas ülemaailmne majanduskriis põhjustas Eesti majanduses järsu languse, on kohtu enda välja mõeldud põhistus vaidlusalusele käskkirjale. Selline kohtu tegevus on vastuolus kaebuses toodud Riigikohtu seisukohtadega. Vastustaja ja halduskohtu poolt kohtumenetluse käigus juurde mõeldud põhjendused vaidlusalusele käskkirjale ei muuda käskkirja tagantjärgi õiguspäraseks. Puudulikult põhistatud käskkiri tuleb tulenevalt HMS § 58 mittekohaldumisest igal juhul tühistada ning kui vastustaja on jätkuvalt veendunud samasisulise otsuse tegemise vajalikkuses, võib ta välja anda uue käskkirja, kuid seekord juba korrektselt põhistatuna.
  1. PRM palub apellatsioonkaebused rahuldamata jätta, esitades järgmised vastuväited ja täiendavad selgitused: 1) PRM selgitab, et esimese lepinguaasta (perioodi 01.12.2008.-30.11.2009) hanke eeldatav maksumus oli 40 mln kr ja iga järgneva aasta eest (tööde teostamine oli planeeritud ajavahemikuks 01.12.2008-30.11.2016), oleks tulnud töövõtjale maksta teostatud tööde eest lähtudes esimese aasta maksumusest, mida oleks korrigeeritud ehitushinnaindeksiga. Seetõttu oli hanke eeldatav kogumaksumus 8 korda 40 mln kr; 2) Tava- ja perioodilise hoolde kulusid oli võrreldes hankes sisalduvate mahtude koostamise ajaga 168,1 mln kr vähendatud eelarves 23,9 mln kr võrra. Vaidlusaluse otsuse tegemise hetkeks oli vastustaja eelarve muutunud vägagi pingeliseks, mis nähtub allpool esitatud otsustamise hetkel kehtivate lepingutega kaetud rajatiste (teede hooldamise) majandamiskulude kokkuvõttest: Keila teemeistripiirkonna hooldeleping (prognoos) 40 120 000 kr Kuusalu teemeistripiirkonna hooldeleping (leping) 18 316 654 kr Kose teemeistripiirkonna hooldeleping (leping) 16 821 186 kr Rapla maakonna hooldeleping (leping) 56 684 830 kr Järva maakonna hooldeleping kuni
  2. juuni (leping) 20 882 638 kr Maanteede valgustus (hooldeleping ) 1 577 950 kr Maanteede valgustus (el.energia maksumus prognoos) 2 500 000 kr Kokku 163 183 425 kr PRM-l oli otsustamise hetkel olemas teave uue negatiivse riigieelarve menetlemisest, millega vähendati majanduskulusid veelgi 2,4 % ulatuses. Samuti oli teada käibemaksu tõus 2 %
  3. a teisel poolaastal. Seetõttu ei saanud hankija avatud hankemenetluses väljakuulutatud tingimustel lepingut sõlmida, sest hankedokumentides sätestatud lepingu objektiks olevaid kõiki töid ja tööde mahtusid ei olnud võimalik rahaliste vahendite vähendamise tõttu tellida. Vastustaja lisab vastuväidetes viidatud lepingute finantseerimise graafikud, valgustuse hooldamiseks 18.12.2008 8
(10)3-09-1297 sõlmitud käsunduslepingu lisaks oleva hinnapakkumuse ning 19.03.2009 kinnitatud PRM
  1. a koondeelarve.
  2. Apellandid leiavad vastustaja vastuväidete kohta, et vastustaja on käitunud pahauskselt, esitades 07.06.2010, so kohtu poolt avalduste ja seisukohtade esitamiseks määratud tähtaja viimasel päeval täiendava seisukoha koos täiendavate tõenditega, mida pole haldusasjas ega vaidlustusmenetluses käsitletud. Samuti ei kinnita täiendavate põhjenduste esitamine ringkonnakohtus vaidlusaluse haldusakti õiguspärasust. On selge, et vaidlusalusest haldusaktist üle aasta hiljem esitatud põhistused on hiljem juurde otsitud. Väidetav rahaliste vahendite puudus, mida apellantide hinnangul tegelikult ei esine ja mis oli otsitud ettekääne uue hankemenetluse väljakuulutamisel, sai tuleneda üksnes vastustaja enda ebaseaduslikust tegevusest, kuna hankemenetlus venis ajavahemikus 04.11.2008-08.05.2009 üksnes tulenevalt vastustaja enda õigusvastasest tegevusest. Haldusasja nr 3-09-265 arutamisel ei viidanud vastustaja kordagi sellele, nagu tal oleks probleeme hankelepingu täitmiseks vajalike rahaliste vahendite leidmisega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 12.

§ 29

lg 3 p 6 kohaselt lõpeb hankemenetlus hankemenetluse kehtetuks tunnistamisega Ameti otsusega või hankija enda otsusega Ameti ettekirjutuse alusel või põhjendatud vajaduse korral omal algatusel. Vaidlusaluse PRM 08.05.2009 käskkirja nr 60 põhjendustest nähtuvalt on

§ 29

lg 3 p-s 6 nimetatud hankemenetluse kehtetuks tunnistamise õiguslike aluste hulgast käesoleval juhul tegemist „hankija algatusega põhjendatud vajaduse korral“. Hankemenetluse kehtetuks tunnistamise faktilist alust ehk „põhjendatud vajadust“ põhjendati PRM 08.05.2009 käskkirjas nr 60 kahe asjaoluga: 1) hankedokumentides sätestatud lepingu objektiks olevaid kõiki töid ja tööde mahtusid ei ole võimalik tellida rahaliste vahendite vähendamise tõttu; 2) hankelepingut ei ole võimalik sõlmida hanketeates sätestatud ajavahemikuks 01.12.200830.11.2016, sest hankelepingu täitmine on võimatu tagasiulatuvalt.

  1. Hankija hinnangut, et hankelepingu täitmine ei ole võimalik tagasiulatuvalt, ei ole kaebuse esitajad kahtluse alla seadnud (vt vaidlustuse põhjenduste osa c p-d 3.17-3.20). Kaebuse esitajad leiavad, et see väide ei anna hankemenetluse kehtetuks tunnistamiseks alust seetõttu, et võtab pakkujatelt võimaluse oma õiguste kaitseks, ning olukorra lahendamiseks tuleks eelistada muid variante – hankelepingu sõlmimist muuks tähtajaks, kui hanketeates sätestatud. Ka ringkonnakohtul ei ole alust kahelda selles, et hankelepingu täitmine tagasiulatuvalt võimalik ei ole. Kui hanketeates ettenähtud tingimustel sõlmitavast hankelepingust tulenes pooltele kohustusi, mis oleks pidanud olema kuupäevaks 08.05.2009 täidetud (lepingu objektiks olevate tööde teostamine ja nende eest tasumine), ei oleks olnud võimalik sõlmida hankelepingut tagasiulatuvalt selliselt, et sellega ei kaasneks hankelepingu rikkumist. Et hankelepingu objektiks olevaid töid tellis hankija juba perioodiks 01.12.2008-08.05.2009, nähtub nii sellest, et hankeleping hõlmas riigimaanteede ja rajatiste talihoolde (hanketeate p II.2.1)), kui ka sellest, et hankelepingu sõlmimise viibimise tõttu sõlmis hankija samade tööde teostamiseks vastaval perioodil (01.12.2008-31.03.2009 ja 01.04.2009-30.11.2009) hankelepingud AS-ga ASPI. Seetõttu nõustub ringkonnakohus vastustajaga, et ajahetke 08.05.2009 seisuga ei olnud enam võimalik vaidlusaluse hankemenetluse tulemusel sõlmida hankelepingut hanketeates sätestatud perioodiks 01.12.2008-30.11.
  2. 9

(10)3-09-1297
  1. Ringkonnakohus ei nõustu kaebuse esitaja seisukohaga, et sama hankemenetluse tulemusel oleks hankija saanud sõlmida hankelepingu muuks perioodiks kui 01.12.2008-30.11.
  2. Hankemenetluse edasisel läbiviimisel, sh hankelepingu sõlmimisel, oleks tulnud lähtuda hanketeates sätestatud tingimustest. Pakkumiste vastavust tuleb hinnata lähtuvalt hanketeates sätestatud tingimustest (

§ 43

lg 2 ja § 47 lg 1) ning hankelepingu sõlmimine on võimalik üksnes vastavaks tunnistatud pakkumise alusel. Hanketeadet ja hankedokumente saab muuta enne hanketeates esitatud pakkumuste esitamise tähtpäeva (

§ 36lg 1).

See tähtaeg (hanketeate p IV.3.4) kohaselt 13.10.2008 kell 13:00) oli hankemenetluse kehtetuks tunnistamise ajaks möödunud. Järelikult puudus hankijal seisuga 08.05.2009 õiguspärane alternatiiv riigihanke viitenumbriga 107859 hankemenetluse kehtetuks tunnistamisele. Tähtsust ei oma kaebuse esitajate ja halduskohtu seisukoht, et sellises olukorras kaob pakkujal sisuline võimalus oma õiguste kaitsmiseks. Et hankemenetluses esitatud vaidlustuste tõttu võib hankelepingu sõlmimine viibida seni, kuni hankedokumentidele vastava hankelepingu sõlmimine muutub võimatuks, on hankemenetluse eripäradest tulenev objektiivne asjaolu, mis võtab tõepoolest pakkujatelt võimaluse saavutada selles menetluses hankelepingu sõlmimist ja raskendab nende õiguste kaitset. Sellises olukorras jääb hankelepingut sõlmida soovival pakkujal üle võimalus osaleda muutunud tingimustel korraldatud uues hankemenetluses. Toimiku materjalidest nähtuvalt on riiklikus riigihangete registris 02.09.2009 avaldatud hanketeade nr 113739 (tl 67-71), millega kuulutati välja riigihange „Harju maakonna Keila teemeistripiirkonna riigimaanteede hoole ja säilitusremont aastatel 2009-2017“ (perioodiks 01.12.2009-30.11.2017) avatud hankemenetlusena ja pakkumise esitamise tähtajaga 21.09.2009 kell 10:

  1. Nagu selgus kaebuse esitajate esindaja poolt halduskohtu 19.10.2009 istungil öeldust (tl 83 pöördel), ei võtnud kaebuse esitajad sellest hankest osa.
  2. Haldusakti õiguspärasus sõltub selle kooskõlast andmise ajal kehtiva õigusega. Haldusakti kooskõla andmise ajal kehtiva õigusega tähendab ka haldusakti andmise aja faktiliste asjaolude vastavust haldusakti andmise õiguslikule alusele. Seetõttu ei oma PRM 08.05.2009 käskkirja nr 60 õiguspärasuse hindamisel tähtsust, kas olukord, kus riigihanke viitenumbriga 107859 hankemenetluses hankelepingu sõlmimine polnud enam võimalik, kujunes hankija süü tõttu.
  3. Kuna riigihanke nr 107859 hankemenetluse kehtetuks tunnistamiseks esines mõjuv põhjus, mis välistas hankelepingu sõlmimise, on PRM vaidlusalune käskkiri põhjendatud ja õige ning selle ja vaidlustuskomisjoni 04.06.2009 otsuse nr 113-09/107859 tühistamiseks puudub alus.
  4. Seetõttu ei kontrolli ringkonnakohus PRM 08.05.2009 käskkirja nr 60 andmise teise faktilise alusena toodud põhjendust, et hankedokumentides sätestatud lepingu objektiks olevaid kõiki töid ja tööde mahtusid ei olnud võimalik tellida rahaliste vahendite vähendamise tõttu.
  5. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jääb tulenevalt HKMS § 92 lg-st 1 rahuldamata ka AS Turgel Grupp taotlus PRM-lt apellatsiooniastme menetluskulude 20 340 kr, millele lisandub käibemaks, väljamõistmiseks. Lauri Madise Lilianne Aasma Ruth Virkus 10

(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.