← Eesti

3-08-2217/62

Obsah (6)§ 2§ 12§ 32§ 40§ 61§ 1

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lauri Madise, Virgo Saarmets, Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht 6. juuli 2010. a, Tallinn Haldusasja number 3-08-2217

) § 2 lg 3 mõttes ning millel puudub ehitusprojekt ja ehitusluba, mistõttu on tegemist ebaseadusliku rajatisega. Kohus tühistas siiski ettekirjutuse, kuna leidis, et ettekirjutuse resolutsioonist „likvideerida krossirada“ ei selgu üheselt mõistetavalt adressaadi kohustused.

  1. 29.08.2008 andis Saue Vallavalitsus välja uue ettekirjutuse (I kd tl 3-6), millega kohustas A. Loogi ja MTÜ-d Keila Moto likvideerima Taari kinnistul asuva ebaseadusliku motokrossiraja hiljemalt
  2. novembriks
  3. a, „eemaldades rajapiirded ning tasandades kuhjatud ja krossirajaks kujundatud pinnas ühtlaseks, sellisesse olukorda, et kinnistut oleks võimalik kasutada vastavalt selle sihtotstarbele so maatulundusmaa/põllumajandusmaa st kinnistu osa, millel paikneb rajatis, peab pärast rajatise likvideerimist välja nägema nagu harilik põld, heinamaa või looduslik rohumaa“ (p 1). Ettekirjutuse p-ga 2 kohustati kuni ebaseadusliku krossiraja likvideerimiseni peatama täielikult ehitise kasutamine motokrossi sõitmiseks.
  4. 25.09.2008 tegi Saue Vallavalitsus samadele adressaatidele uue ettekirjutuse, mille sisu oli sama 29.08.2008 ettekirjutusega, va. sunniraha hoiatuse osas (parandatud oli 29.08.2008 ettekirjutuse hoiatuse osas toodud viide ettekirjutuse täitmise tähtajale ning sunniraha rakendamise ajale).
  5. 26.09.2008 esitas MTÜ Keila Moto 25.09.2008 ettekirjutusele vastulause, paludes ettekirjutus tühistada põhjusel, et kehtib samasisuline 29.08.2008 ettekirjutus. 10.10.2008 teatas Saue Vallavalitsus kirjaga, et „käesolevaga tühistatakse 29.08.2008 ettekirjutus seoses ettekirjutuses esinenud ebatäpsustega kuupäevades ja kuna samasisuline uus ettekirjutus, kus ebatäpsused on parandatud, on tehtud 25.09.2008”.
  6. 25.09.2008 (ja 29.08.2008) ettekirjutuse põhjendused olid järgmised: 1) 11.12.2006 vaatlusprotokolliga tuvastas Saue Vallavalitsus, et Taari maaüksusele on MTÜ Keila Moto poolt kavakindla inimtegevuse tulemusena, mis seisneb pinnase teisaldamises, rajatud maapinnaga püsikindlalt ühendatud rajatis, mida kasutatakse motokrossirajana ja mis on käsitletav ehitisena, täpsemalt rajatisena

§ 2lg 3 mõttes.

Tallinna Halduskohtu otsuses haldusasjas nr 3-07-559 leiti, et vallavalitsus on õiguspäraselt asunud seisukohale, et kaebaja tegevuse tagajärjel loodud motokrossiraja näol on tegemist rajatisega, kuna kinnistu pind kujundati ümber sihipärase inimtegevuse tagajärjel selleks, et ümberkujundatud alal oleks võimalik tegeleda motokrossiga. Sellele viitavad rajaskeemid, samuti piiritlemine maasse löödud vaiade ja nende vahele tõmmatud plastlintidega; 2) Motokrossiraja ehitamiseks ei ole koostatud

§ 12

lg 1 kohaselt ehitusprojekti ega väljastatud

§ 12lg 2 ja § 29 lg 1 kohaselt ehitusluba.

Puudub ka

§ 32lg-te 1 ja 3 kohaselt nõutav kasutusluba; 2

(15)3-08-2217 3) Taari kinnistu sihtotstarbega maatulundusmaa asub valla üldplaneeringu järgi hajaasustusalal, mille juhtfunktsiooniks on määratud põllumajandustsoon. Motokrossiraja rajamine on vastuolus üldplaneeringuga, kuna eeldaks maaüksusel sotsiaalmaa sihtotstarvet; 4) Õigusliku aluseta ehitatud ehitise likvideerimine on kaalutlusotsus, mille tegemisel kaalub kohalik omavalitsus huvitatud isiku erahuvi ja avalikku huvi motokrossiraja likvideerimise poolt ja vastu. Avaliku huvina tuleb käsitada kohalike elanike arvamust, rajatise sobivust ja vajalikkust antud piirkonda ning rajatise ruumilist mõju piirkonnale. Kohalikud elanikud, sh Taari kinnistu piirinaabrid, on mitmes kirjalikus pöördumises vallavalitsuse poole ning avalikul koosolekul avaldanud vastuseisu motokrossiraja ehitamisele, sest selle kasutamine häirib nende rahulikku elukeskkonda müra läbi. Ka valla arengukava ei näe ette antud piirkonda motokrossiraja rajamist. Selleks puudub ka vajadus, kuna ca 6 km kaugusel Kernu vallas juba tegutseb motokrossirada. Samuti ei sobi motokrossirada ümbruskonda ruumilise mõju tõttu. Rajatis suurendab piirkonna liiklust seoses treeningute, võistluste jm avalike üritustega külastajate hulga suurenemisega ja muudab oluliselt transpordikorraldust. Rajatise kasutamine mootorsõidukitega sõitmiseks suurendab koormust keskkonnale (müra, saasteained, jäätmed) ning piirab naaberkinnistute omanike õigusi ja võimalusi oma kinnistuid kasutada. Seetõttu ei saa avalikust huvist seada kõrgemale õigusliku aluseta krossiraja rajanud isiku erahuvi; 5) Krossirada kui kinnistu oluline osa kuulub kinnistu omanikule (A. Loog). Samas on krossiraja ehitanud Aune Loogi nõusolekul ja teadmisel MTÜ Keila Moto, kes rajatist tegelikult „haldab, valdab ja kasutab kui omanik“. MTÜ Keila Moto ja A. Loogi vahel sõlmitud kokkulepetest tuleneb, et pärast Taari kinnistu jagamist plaanib A. Loog motokrossiraja aluse maa võõrandada MTÜ-le Keila Moto, kes saab sellega rajatise omanikuks. Kujunenud olukorras on vaja teha ettekirjutus nii ehitise omanikule kui seda kasutavale ja valdavale isikule.
  1. MTÜ Keila Moto (haldusasi nr 3-08-2218) ja Aune Loogi (haldusasi nr 3-08-2217) kaebustes (liidetud haldusasjaks nr 3-08-2218) taotleti 25.09.2008 ettekirjutuse tühistamist. Halduskohtu istungil selgitas MTÜ Keila Moto esindaja, et MTÜ Keila Moto subjektiivseid õigusi rikutakse sellega, et pannakse kohustus kujundada maastikku ning ettekirjutus toob kaasa A. Loogiga sõlmitud rendilepingu ülesütlemise, kuna rendileping on sõlmitud selleks, et organiseerida Taari kinnistul maastikusõidukitega sõitmist. A. Loog seletas, et tema subjektiivsete õiguste rikkumine seisneb selles, et rendileping tuleb üles öelda ning tal ei ole võimalik kasutada oma maad talle meelepärasel viisil. Ettekirjutuse õigusvastasust põhjendasid kaebajad järgnevalt. A. Loog leidis, et kuna MTÜ Keila Moto on A. Loogile teadaolevalt kasutanud kinnistut heauskselt ja seaduslikult, „tema tegevust kinnistu kasutamisel ei ole tunnistatud seadusevastaseks“, on ettekirjutuse nõuded arusaamatud ja põhjendamatud ning vastuolus põhiseaduse §-dega 22 ja
  2. Ettekirjutus on vastuolus ka asjaõigusseaduse (AÕS) § 68 lg-ga
  3. Vastuolus HMS § 56 lg-ga 2 puudub ettekirjutusel õiguslik alus. MTÜ Keila Moto väitis järgmist. Taari maaüksusel puudub rajatis, mis oleks kohtkindlalt aluspinnasega ühendatud. Motokrossirada ei saa käsitleda rajatisena, vaid tegemist on maastikuga. Kinnistul asub 20 mullakuhilat, mis ei ole rajatised. Võimalik oleks vaid mullakuhilate likvideerimine, kuid kohalik omavalitsus ei ole üheselt määratlenud, millise kõrgusega tasapinnaks tuleks kuhilad siluda. Kui kuhilaid käsitleda rajatisena, siis asub kinnistul 20 rajatist. Liikumine 3
(15)3-08-2217 ühest kuhilast teiseni toimub mööda looduslikku heinamaad ja looduslikke künkaid. Kaebaja on teostanud vaid kaevetöid (Saue valla kaevetööde eeskirja ja maapõueseaduse (MaaPS) kohaselt), milleks ei ole vaja ehitusluba ega projekti. Mullakuhilate tekitamine ei ole ehitusseadusega reguleeritud tegevus. Arusaamatuks jääb, miks kinnistu ei näe vastustaja arvates välja nagu looduslik rohumaa, heinamaa või põld, mille tasapinnalisust õigusaktid ei nõua. Arusaamatu on vallavalitsuse seisukoht, mille kohaselt mullakuhi muutub rajatiseks sellest mootorsõidukiga üle sõites. Maastikul mootorsõidukiga sõitmine ei muuda maastikku rajatiseks. Mistahes tegevus mingis kohas ei määra koha olemust. Mullakuhilast ülesõitmine ei määra ära selle kasutamise otstarvet. Kinnistul saab sõita ka rattaga, kelgutada, joosta või tegeleda kepikõnniga. Kaebaja plaanib tegeleda kinnistul hobusekasvatusega, mistõttu on piirded vajalikud. Piirded on ka koerte ala piiramiseks.
  1. a kevadel saatis kaebaja vallale teate, et otsustas sisustada vaba aega seal koertega tegelemisega. Piirdeid võib paigaldada tulenevalt Saue valla ehitusmäärusest (§ 18 lg 5). MTÜ Keila Moto on esitanud 22.08.2006 taotluse vallavalitsusele motokeskuse rajamiseks, kuid ei ole taotlusele vastust saanud ning taotlusest on seetõttu loobutud. Taotlusele tuginedes tellis vallavalitsus ka ekspertiisi, milles ekspert jõudis järeldusele, et tehtud on eeltööd motokrossiraja rajamiseks, millest ei saa aga järeldada, et tegemist oleks ehitusseaduse mõttes rajatisega. Asja nr 3-06-2357 raames on Põhja Politseiprefektuur esitanud vastuse, et ükski õigusakt ei reguleeri antud olukorda täpsemalt; Kellelgi ei ole õigust keelata kinnisomandi kasutamist. Liiklusseaduse (LS) § 70 lg 3 ja asjaõigusseaduse (AÕS) § 142 lubavad liikuda maaüksusel maastikusõidukitega. Seega on vallavalitsus ületanud oma volitusi ja rikkunud sellega PS §-e 13 ja
  2. Ükski teine omavalitsus ei ole käsitlenud motokrossiradu rajatistena. Vastupidise tõlgenduse korral oleks välistatud motospordiga tegelemine ja igasugune maastikusõidukitega sõitmine Eesti territooriumil.
  3. Tallinna Halduskohtu 23.07.2009 otsusega jäeti Aune Loogi kaebus rahuldamata. MTÜ Keila Moto kaebus rahuldati osaliselt ja tühistati Saue Vallavalitsuse 25.09.2008 ettekirjutuse p 1 osas, millega pandi ebaseadusliku rajatise likvideerimise kohustus MTÜ-le Keila Moto. Muus osas jäeti MTÜ Keila Moto kaebus rahuldamata. Rahuldamata jäeti ka Saue Vallavalitsuse taotlus kaebuse esitajatelt menetluskulu (esindajatasu) väljamõistmiseks. Otsuse põhjendused: 1) Pooltel puudub vaidlus, et haldusakti andmisel oli haldusorganil kaalutlusõigus ning vaidlus puudub ka selles, et kohalik omavalitsus on MTÜ Keila Moto huvi ja avaliku huvi määratlenud õigesti (kohtuistungi protokoll II kd tl 74); 2) Vaidlus esineb selles, kas ettekirjutuse tegemiseks esines õiguslik alus - kas Taari kinnistul asuv ning tingimuste poolest motokrossi harrastamiseks sobiv rada on rajatis

mõttes.

§ 2

lg 1 sätestab, et ehitis on aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks.

§ 2lg 3 sätestab, et rajatis on ehitis, mis ei ole hoone.

Rajatiseks loetakse muu hulgas mere või siseveekogu põhja süvendamise teel rajatud laevakanalit. Vastustaja on õigesti märkinud, et seadusandja ei pea õigusnormis loetlema, milliseid ehitisi (puukuur, paviljon, elumaja jne) tuleb pidada hooneteks ja milliseid rajatisteks (tee, sild, kanal jne), kuna selline loetelu ei võimaldaks reguleerida piisavalt kõiki olukordi, mida seadusandjal ei ole paratamatult võimalik seaduse vastuvõtmisel ette näha. Seadusandja on esitanud seaduses määratluse, millele vastavuse korral on võimalik pidada mingit objekti ehitiseks. Vastustaja esindaja viitas õigesti

§ 2

lg 3 tõlgendamisel sätte teisele lausele, leides, et kui süvendamist, mille eesmärgiks on laevakanali rajamine, saab pidada rajatise rajamiseks, siis saab rajatiseks 4

(15)3-08-2217 pidada ka mulla kuhjamise ja pinnase koorimise teel loodud motokrossirada, kuna see on aluspinnasega kohtkindlalt (pole lihtsa vaevaga teisaldatav) ühendatud, loodud inimtegevuse tulemusena ja eesmärgipäraselt ning moodustab tervikliku asja (maapinnal asuv rada ja selle piirded). MTÜ Keila Moto selgitused, et rada kasutatakse kepikõnni harrastamiseks ja koerte jalutamiseks, ei muuda õigusliku aluseta ehitise olemust. Elamu ei muutu

mõistes ehitiseks sellest, et inimesed sinna elama asuvad – enne ehitise projekteerimise alustamist peab olema selge ehitise kasutusotstarve, kuna sellest sõltuvad esitatavad nõuded. Puudub vaidlus selles, et MTÜ Keila Moto eesmärgiks on olnud motokrossiraja loomine ning inimtegevuse tulemusena on loodud tingimused motokrossi harrastamiseks (kaebaja seletus, tlk 75, II kd). Asjaolu, et Taari maaüksusel on rajatud kavakindla inimtegevuse tulemusel maapinnaga püsikindlalt ühendatud rajatis, mida kasutatakse motokrossirajana, on tuvastatud jõustunud kohtuotsusega haldusasjas nr 3-07-559. Kohus on viidatud otsuses leidnud: „Oma kaebuses vaidlustab kaebaja vastustaja ettekirjutuse lähtudes osaliselt väitest, et motokrossi otstarbel kasutatavat ala ei saa käsitleda tervikliku motokrossirajana ja

§ 2lg 3 mainitud rajatisena.

Kaebaja leiab, et mingit rajatist ei ole ja kehtiv õigus ei tunne mõistet „motokrossirada”. Ta lihtsalt silus maapinda motokrossi harrastamiseks ja silumise tagajärjel tekkisid künkad, mida kasutatakse maastikul sõitmisel. Kohus ei nõustu kaebaja nende väidetega. Tutvunud nii Saue Vallavalitsuse poolt tellitud ekspertiisiga (tl. 10-16), mille kaebaja ise kohtule esitas ja mida kaebaja ei ole põhimõtteliselt vaidlustanud, ja viinud läbi vaatluse koha peal, on kohus seisukohal, et tegemist on rajatisega. Oma seisukoha põhjendamiseks märgib kohus kõigepealt, et käesoleval juhul ei oma mingit tähtsust, kas seaduses esineb või ei esine motokrossiraja definitsioon.

ei nimeta ja defineeri ehitisi ja rajatisi nende kasutusotstarbe järgi. Ehitised ja rajatised defineeritakse

§ 2

lg 1 aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud tervikliku asjana. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks. Käesoleval juhul on vastustaja oma ettekirjutuses õiguspäraselt asunud seisukohale, et kaebaja tegevuse tagajärjel Taari kinnistule loodud motokrossiraja näol tegemist on rajatisega. Kaebaja on ka ise tunnistanud, et kinnistu pind kujundati ümber sihipärase inimtegevuse tagajärjel selleks, et ümberkujundatud alal oleks võimalik tegelda motokrossiga. Kohus on seisukohal, et tegemist ei olnud mitte lihtsalt pinnase silumisega ja selle käigus maapinnalt eraldunud mätaste juhusliku kokkukuhjamisega, vaid kaebajapoolse sihikindla ja teadliku tegevusega selleks, et välja kujundada terviklik motokrossirada. Sellel viitavad selgelt kaebaja enda esitatud dokumendid rajaskeemiga ja vaatluse käigus fikseeritud teabetahvlil asuv rajaskeem (tl. 82) ja teated. Samuti näitab seda raja piiritlemine maasse löödud vaiade ja nende vahele tõmmatud plastlintidega. Kaebaja väide, et neid vaiu ja linte saab suvaliselt ümber paigutada ja rada muuta ning et seetõttu ei ole tegemist tervikliku objektiga, ei ole antud juhul tegelike asjaoludega kooskõlas ja on kohtu arvates selgelt otsitud ja asjaolusid arvesse võttes eksitav. Kohus leiab tuginedes tavateadmistele, et teatud paindlikkus täpse sõiduskeemi suhtes motokrossiradade puhul on enamasti alati võimalik ja tavaliselt soovitatavgi tulenevalt motokrossi pinnast purustavast iseloomust. Samuti on motokrossiradade, nagu ka asfaltkattega ringradade, puhul tavaliselt võimalik teatud osade ajutine väljajätmine sõiduskeemist ja sellega konkreetsel ajahetkel kasutatava rajaosa ümberkujundamine vastavalt hetkevajadustele ja sellel sõitvate mootorrataste ja isikute omadustele ja oskustele. Selline ümberkujundamise võimalus ei muuda aga olematuks teatud territooriumil asuva raja eesmärki ja selle põhiliste koostiselementide asukohta ning raja käsitlemist tervikuna. Kohus ei nõustu siinkohal kaebaja seisukohaga, et neid mullakuhilaid saab igal ajal mujale ümber lükata. Sellest ideest lähtudes võiks väita, et ka kõikide teede muldkehi saab põhimõtteliselt igal ajal mujale lükata ja seega ei ole tee üldse rajatis. Kohus leiab, et kaebaja on künkad kuhjanud kokku just nende asukohta ümbritseva maapinna koorimise teel, et nende kokkukuhjamise eesmärgiks oli nende asumine just nende loomise kohas ja et nende asukoht on kavandatud ja seostatud krossiraja põhiskeemiga. Samuti leiab kohus, et tegemist on maaga püsikindlalt ühendatud rajatistega. Puuduvad alu5

(15)3-08-2217 sed ja tehnilised lahendused (näiteks küngaste asumine vastavatel kindlatel või ratastel alustel sarnaselt vagunelamutega jne.), mis võimaldaks neid kergesti ümber paigutada. Asjaolu, et loodud rajatis on kavandatud ja kasutusel olnud motokrossirajana tõendavad nii kaebaja enda väited kui ka vastav reklaam krossiraja asukohas asunud teadetetahvlil.” HKMS § 17 lg 1 kohaselt varasema jõustunud kohtuotsuse motiivides tuvastatud asjaolusid hindab kohus kogumis teiste tõenditega. Käesolevas asjas ei ole kaebajad esitanud ühtegi tõendit, mis tõendaks, et haldusasjas nr 3-07-559 jõustunud kohtuotsuses tuvastatud asjaolud ei vasta tegelikkusele. Pärast märgitud kohtuotsuse jõustumist on kohalik omavalitsus ettekirjutuse kohaselt 05.06.2008 ja 09.09.2008 läbi viinud vaatluse, mille käigus on tuvastatud, et Taari kinnistul paikneb endiselt krossirada. Kohtuistungil selgitas kaebaja esindaja (II kd tl 73), et rada on mitteoluliselt ümber kujundatud (nt eemaldatud kilelindid ja kohati kahjustunud pinnast silutud), seega on põhimõtteliselt faktiline olukord endine. Kaebajad on sisuliselt vaidlustanud kohtuotsuses antud õiguslikku hinnangut, leides, et ehitusseadus ei ole kohaldatav. Kohus nõustub ka viidatud kohtuotsuses toodud õigusliku hinnangu ja kohtu põhjendustega. Et

ei nimeta rajatisena motokrossirada, ei tähenda, et tegemist oleks seaduse lüngaga. Kas maastikule (suusatamiseks, motokrossisõiduks vm) loodud raja näol on tegemist rajatisega

mõttes, sõltub iga konkreetse objekti puhul tuvastatavatest faktilistest asjaoludest. Seetõttu ei ole õige ka kaebajate üldistav hinnang, et kõik Eestis asuvad maastikurajad oleksid vastustaja ja kohtu käsitlusest lähtuvalt ebaseaduslikud ehitised. MTÜ Keila Moto väide, et ükski teine omavalitsus ei käsitle motokrossirada rajatisena, ei ole põhistatud. Esitatud dokumentidest (I kd tl 32 pöördel ja tl 33) ei nähtu see, kas kohalik omavalitsus on käsitlenud motokrossirada rajatisena, vaid nähtub see, et ilmselt on tegemist inimtegevuse tulemusel tekkinud rajaga, mis asub maal, mille sihtotstarve on kahe registriväljavõtte kohaselt maatulundusmaa, ühel juhul kaitsealune maa ning kahel ülejäänul (tlk 33 pöördel, I kd) üld- ja sotsiaalmaa. Andmeid ei ole esitatud kõnealustel objektidel ehituslubade ja projektide puudumise kohta. Isegi kui kaebaja väide oleks põhistatud, ei saaks nõuda õigusvastase halduspraktika jätkamist või laiendamist tuginedes võrdse kohtlemise põhimõttele (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-53-04). Ka heade eesmärkide (noortespordi edendamine) elluviimisel tuleb järgida kehtivat õigust. Haldusasjas nr 3-07-559 tehtud kohtuotsust kaebuse esitaja MTÜ Keila Moto ja kolmas isik A. Loog edasi ei kaevanud. Kaebajate väitega, et neil ei olnud alust kohtuotsust vaidlustada, kuna nende kaebus rahuldati, kohus ei nõustu ning leiab, et järgitav ei ole Riigikohtu lahendis nr 3-21-88-07 toodud seisukoht, et kassatsioonkaebuses saab vaidlustada ringkonnakohtu otsust vaid koos otsuse resolutsiooni vaidlustamisega. Apellatsioonkaebust saab erinevalt kassatsioonkaebusest esitada ka tõendite hindamise peale. Kaebaja viidatud Tallinna Ringkonnakohtu 18.02.2009 lahend haldusasjas nr 3-08-982, kus kohus p-s 12 märkis, et kaebajal ei olnud alust vaidlustada haldusasjas 3-07-559 tehtud otsust, sest tema kaebus rahuldati, ei saanud kaebajaid eksitada 03.04.2008 tehtud kohtuotsuse vaidlustamise suhtes, kuna ringkonnakohtu 18.02.2009 lahendi tegemise ajaks oli apellatsioonitähtaeg ammu möödunud. Ka viidatud ringkonnakohtu otsuses (p-d 11 ja 13) on märgitud, et halduskohtu poolt on tuvastatud, et Taari maaüksusel asub inimtegevuse tagajärjel kindlaks otstarbeks (motokrossi harrastamiseks) loodud tervikliku ja loodusest selgelt eristuva rajatise olemasolu ning asjakohatu ei ole sellele kohtuotsusele viitamine. Märgitud ringkonnakohtu otsust, millega jäeti MTÜ Keila Moto apellatsioonkaebus rahuldamata, kaebaja edasi ei kaevanud. Kohus ei näe käesolevas asjas alust uut paikvaatlust teha või ekspertarvamust tellida; 3) Ettekirjutuse tegemise aluseks on kaevatava ettekirjutuse kohaselt Taari kinnistule ilma õigusliku aluseta (

§ 12

lg 1 näeb ette ehitusprojekti nõude ja

§ 12lg 2 ja § 29 lg 1 p 1 ehitus6

(15)3-08-2217 loa nõude) rajatise rajamine ning asjaolu, et rajatisel puudub kasutusluba. Vaidlust pole selles, et puudub ehitusluba, ehitusprojekt ja kasutusluba. Kuna motokrossirada on terviklik ehitis (rada koos piiretega), on paljasõnaline ja põhjendamatu kaebajate väide, et ehitusprojekti koostamine ei ole võimalik. Vaidlus puudub ka selles, et valla üldplaneeringu kohaselt asub vaidlusalune kinnistu hajaasustusalal ning selle maa sihtotstarbeks on maatulundusmaa, ja et arengukava ei näe ette antud piirkonda motokrossiraja rajamist. Seega asub maatulundusmaal spordirajatis, mis on püstitatud õigusliku aluseta; 4)

§ 40

lg 2 kohaselt peab õigusliku aluseta ehitatud ehitise lammutama ehitise omanik ettekirjutuses määratud tähtpäevaks, viisil ja tingimustel. Puudub vaidlus selles, et A. Loog on Taari kinnistu omanik. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et rajatise osas oleks tehtud kandeid kinnistusraamatusse ja sõlmitud kokkulepe rajatise (motokrossiraja) rajamise ja omandiõiguse osas. Kuna A. Loog ja MTÜ Keila Moto ei ole vaidlusalust objekti käsitlenud rajatisena, siis ei saa ka eeldada, et vastavad kokkulepped võiksid olemas olla. Kuna tegemist on aluspinnaga kohtkindlalt ühendatud rajatisega, siis saab seda pidada A. Loogi omandiks. Et ettekirjutuse kohaselt kasutab MTÜ Keila Moto rajatist kui omanik, ei muuda teda rajatise omanikuks. Seega

§ 40

lg-st 2 tulenevalt ei saanud haldusorgan teha lammutusettekirjutust MTÜ-le Keila Moto; 5) Rajatise likvideerimise kohustuse tekkimine ei eelda, et omanik oleks seotud ebaseadusliku rajatise rajamisega, kuna likvideerimise kohustus ei ole karistus ebaseadusliku ehitamise eest, vaid tagab õiguspärase olukorra taastamise. Asjakohatud on kaebaja viited PS §-dest 22 ja 23 tulenevate põhiõiguste rikkumisest, kuna tegemist on karistusõiguslike põhiõigustega. Samuti on kohatu ja absurdne kaebaja väide, nagu ei saaks haldusorgan anda haldusakti ja adressaat seda täita enne, kui rajatise olemasolu ja selle õigusvastasus on kohtulikult tuvastatud. Haldusakt jõustub adressaadi suhtes reeglina selle kättetoimetamisest (HMS § 61 lg 1, § 62 lg 2 p 1) ning adressaadi hinnang haldusakti õiguspärasusele ei mõjuta haldusakti kehtivust (HMS § 60). Samuti ei peata haldusakti kehtivust kohtule kaebuse esitamine; 6) Ettekirjutusest nähtuvalt on haldusorgan kaalumist teostanud. A. Loog ei ole välja toonud, et ta oleks teinud rajatise rajamisel mingeid kulutusi, mille tõttu võiks lammutamine olla ebaproportsionaalne. Kaebaja on vaid märkinud (II kd tl 71), et ettekirjutus toob kaasa sõlmitud rendilepingu ülesütlemise. Kuigi asja materjalide põhjal võib järeldada, et rajatise likvideerimine võib kaasa tuua ka rendilepingu ülesütlemise (kuigi lepingu tekst ei näe ette, et kasutamine seisneks mootorsõidukitega sõitmises), siis sellest tekkiv väidetav kahju A. Loogile (kaubandustegevusest saamata jääv tulu ja raha, mille A. Loog säästab seoses MTÜ Keila Moto poolt maamaksu tasumisega) ei õigusta formaalselt ja materiaalselt õigusvastase rajatise säilitamist. Omandiõigus (PS § 32) ei ole piiramatu, maaomanik peab oma omandiõiguse teostamisel lähtuma kehtivast õigusest. MTÜ Keila Moto kui lammutamisettekirjutusest puudutatud isik ei ole välja toonud, et rajatis oleks sellise rahalise väärtusega, et likvideerimine võiks kaasa tuua ebaproportsionaalse tagajärje. Kuna haldusorgan on ettekirjutuses võtnud seisukoha, et vaidlusalune rajatis ei sobi antud asukohta, siis ei saa nõuda, et haldusorgan oleks ettekirjutuses andnud võimalust rajatise seadustamiseks; 7) Menetlusosalistel on vaidlus ka selles, kas ettekirjutuse p 1 on selge ja seda on võimalik täita. Kaebajad ei ole kohtuistungil väitnud, et ebaselgeks jääb see, et tuleb eemaldada rajapiirded (II kd tl 73). Kaebajatele on jäänud väidetavalt ebaselgeks, milline osa kinnistust on rajatis ja mida mõista pinnase ühtlaseks tasandamise all, samuti, milline on harilik põld, heinamaa või looduslik rohumaa, millisena peaks kinnistu peale ettekirjutuse täitmist välja nägema. 7

(15)3-08-2217 Kohus on eelnevalt käsitlenud, mis moodustab rajatise, ning ettekirjutus ei ole selles osas ebaselge. Samuti on kohus eelnevalt selgitanud, mis on lammutamise ettekirjutuse eesmärgiks, so taastada õiguspärane olukord, mistõttu on põhjendamatu väita, et ettekirjutuse eesmärk ei ole arusaadav. Kohus ei nõustu ka sellega, et selgusetuks jääb, mida ettekirjutuse p 1 täitmiseks peab tegema. Kohus nõustub selles osas vastustaja vastuses tooduga, et seadus ei sätesta, et harilik põld, heinamaa või looduslik rohumaa peab olema tasapinnaline (sile). Samuti oleks ebamõistlik nõuda, et vastustaja koostaks graafilise joonise, kus oleks toodud maapinna nõutav kõrgus sentimeetrites kogu krossiraja ulatuses. Raja likvideerimine nähtuvalt kaevatava ettekirjutuse p-st 1 saab tähendada piirete eemaldamist ja raja ulatuses selle loomisel tekitatud küngaste ja süvendite (ettekirjutuses kujundatud pinnas) tasandamist loodusliku maapinnaga ühtlaseks. Ettekirjutuse p 1 on sõnastatud selliselt, et iga keskmine mõistlik inimene peaks sellest aru saama; 8) Eeltoodust tulenevalt on kaevatava ettekirjutuse p 1 A. Loogi osas õiguspärane ega riku tema subjektiivseid õigusi ning tema tühistamisnõue jääb seetõttu rahuldamata; 9) Ettekirjutuse p 2, millega pannakse kohustus kuni ebaseadusliku krossiraja likvideerimiseni peatada täielikult ehitise kasutamine motokrossi sõitmiseks, õiguslikuks aluseks on

§ 61

lg 1 p-d 5 ja 8, mille kohaselt võib linna- või vallavalitsuse ehitusjärelevalvet teostav ametiisik teha ehitise omanikule või ehitist omavoliliselt ehitavale isikule ettekirjutuse, kui ehitatakse ehitusloata ja ehitisel puudub kasutusluba.

§ 61

lg 4 p 2 võimaldab sama paragrahvi lõigetes 13 nimetatud ettekirjutuses keelata ehitise osaline või täielik kasutamine. Neist sätetest tulenevalt sai ettekirjutuse teha nii A. Loogile kui MTÜ-le Keila Moto. Kohus nõustub vastustaja esindajaga, et ettekirjutuse p-ga 2 ilmselgelt ei reguleerita kogu Taari kinnistul mootorsõidukitega liikumist (nt autoga kinnistule sõitmist), vaid keelatakse ebaseadusliku rajatise kasutamine motokrossi sõitmiseks, mistõttu on MTÜ Keila Moto sellekohased selgitused ja õiguslikud viited asjakohatud; 10) Kaevatava ettekirjutuse tühistamine ei ole põhjendatud ka seetõttu, et Saue Vallavalitsus tegi uue samasisulise ettekirjutuse eelneva kehtetuks tunnistamise kohta resolutsioonis seisukohta võtmata. Vastustaja on märkinud (I kd tl 22), et selguse (29.08.2008 ettekirjutuses olid ebatäpsused kuupäevades) tagamiseks sooviti anda uus haldusakt ning eelmine ettekirjutus kehtetuks tunnistada. Haldusakti kehtetuks tunnistamine ja muutmine haldusorgani initsiatiivil on lubatud HMS

  1. jaos sätestatud nõudeid järgides. Haldusorgan ei rikkunud sellega kuidagi kaebajate subjektiivseid õigusi. Kaebuse esitamise ajaks oli 29.08.2008 ettekirjutus kehtetuks tunnistatud (so kõrvaldatud õigusselgusetu olukord). Haldusorgani märgitud viga ning 10.10.2008 varasema 29.08.2008 ettekirjutuse kehtetuks tunnistamisel haldusakti vormistamise nõuete rikkumine ei saa kaasa tuua kaevatava haldusakti tühistamist. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
  2. Aune Loogi apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada. Kuigi seda pole apellatsioonkaebuses märgitud, soovib apellant arvatavasti ringkonnakohtult ühtlasi uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldatakse. 1) Tekkinud olukord on üheselt reguleeritud LS § 70 lg-ga 3, Saue valla ehitusmääruse § 18 lgga 5, Saue valla kaevetööde eeskirja § 2 lg-ga 1, MaaPS § 59 lg-ga 2 ja § 60 lg-ga 1, AÕS § 142 lg-ga 1 ning PS §-dega 13, 15 ja 32.

§ 1lg-le 2 tuginev Saue Vallavalitsuse ettekirjutus ei ole asjakohane. 8

(15)3-08-2217 Halduskohus on ebaõigesti leidnud, et vaidlus puudub selles, kas tegemist on vallavalitsuse kaalutlusotsusega. Kuna tegemist ei ole

kohase rajatisega, peab vallavalitsus lähtuma täpselt seadustega määratletud olukorrast, mitte kaalutlusõigusest. Ehitamiseks peab seadusandja ka kaevetöid. Saue Vallavolikogu on kaevetööna määratlenud tagasitäidetavate süvendite kaevamise või pinnase koorimise sügavamale kui 30 cm maapinnast. Kuna kõnealusel juhtumil ei ole kaevatud ega kooritud pinnast sügavamale kui 30 cm, ei ole tegemist kaevetööga. Lisaks on vallavolikogu valla kaevetööde eeskirja vastuvõtmisel täpsustanud, et eramaa omanik võib kaevata oma soovide järgi. Isegi kui olemasolevaid mullakuhjatisi pidada rajatisteks, tuleb need ükshaaval tuvastada. Haldusasjas nr 3-07-559 tuvastas halduskohus, et tegemist on osaliselt looduslikku heinamaad katva ringiga ja seetõttu ei saa täpselt määratleda rajatise olemust. Tegelikkuses on välja kujunenud ring valdavalt looduslikul heinamaal (95 %) ja eristub ümbrusest eelkõige seetõttu, et ringil on hein niidetud, kuid kõrval mitte. Sellest tekib esmasel vaatlemisel mulje, et tegemist on sõidukoridoridega. 2) Apellant on MTÜ-ga Keila Moto sõlminud kokkuleppe koerte jooksuraja loomiseks ning jooksmiseks kasutatakse kõnealust ringi sagedamini kui mootorsõidukiga sõitmiseks. 3) Isegi kui täita ettekirjutus selliselt, et kogu maaüksus tasandada ja seejärel teha sellel mistahes sõidukiga üks ring, oleks tulemus selline, et tegemist oleks inimtegevuse tulemiga. „See omakorda seaks piirangud, mis on lubatud Põhiseaduse § 11, § 32 ja Liiklusseaduse § 70 lg 3.“ 4) Saue Vallavalitsuse tellitud eksperthinnangus on ekspert tuvastanud, et tehtud on planeerimistöid, mida ekspert on pidanud eeltöödeks motoringraja kompleksi rajamiseks. Apellant ega MTÜ Keila Moto pole kunagi soovinud rajada kõnealusele maaüksusele motoringrada, mis on kõvakattega kaetud ring, mis oma olemuselt on rajatis

tähenduses. MTÜ Keila Moto plaanis luua motokrossikompleksi, st garaažid, pesuruumid, tribüünid jms, kuid loobus sellest mõttest. Analoogselt ei peeta rajatiseks Otepää suusakompleksi juures olevat suusarada ega muid maastikuradasid (jalgrattarajad, matkarajad, jooksurajad). MTÜ Keila Moto esitas reaalse praktika näited mõnest Eesti piirkonnast, kus võistlusliku motokrossi rada ei peeta rajatiseks, kuna puudub ehitusalune pind, samuti RMK ametniku seisukoha, et maastikurada ei ole rajatis

mõistes. Halduskohus ei pööranud sellele tähelepanu, vaid tugines haldusasjas nr 3-07-559 tuvastatud asjaoludele. Apellant nõustub, et tegemist on inimtegevuse tulemiga, kuid see ei tähenda, et tegemist oleks rajatisega. Ükski seadus ei keela maastiku pinnast kuhjata hunnikutesse (MaaPS §-d 59 ja 60) ega sätesta piiranguid kuhjatud pinnase kasutamiseks, mh sellest mootorsõidukiga ülesõitmisele. Vallavalitsuse ettekirjutuse jõustumisega tekiks olukord, kus mereranda liivalosse ehitavad isikud peavad selleks eelnevalt taotlema omavalitsuselt projekti, ehitusloa ja kasutusloa, samuti saaks karistada lapsi, kes peopesaga oma hoovi peale pinnasehunniku lükkavad ja sellest mänguautoga üles sõidavad. Kas maaüksusele tekitatakse hunnik käe, labida või traktoriga, ei ole vahet. 5) Haldusasjas nr 3-07-559 rahuldas halduskohus kaebuse, kuna ei olnud piisavalt selget vastuolu kehtivate õigusnormidega, hoolimata sellest, et oli eelnevalt pidanud olukorda rajatiseks. Sellega tekitas kohus keerulise olukorra, kuna jättis õiguse mõistmata ning andis näilise õiguse mõlemale osapoolele. Kuna kohtu eesmärgiks on mõista sõltumatult õigust, ei ole õige käesolevas asjas lähtuda asjas nr 3-07-559 tehtud otsuse põhjendustest, vaid lähtuda tuleks käesolevas asjas kaebuses esitatud asjaoludest. Halduskohtu viide, et kaebajad ei vaidlustanud halduskohtu otsust haldusasjas nr 3-07-559, on kahetsusväärne, sest kaebajad olid seisukohal, et ei saa vaidlustada otsust, millega rahuldati nende nõudmised täiel määral (samal seisukohal oli ringkonnakohus haldusasjas nr 3-08-982). Vaatluse tulemusel tehtud esmane hinnang oli ennatlik ning sama leidis ilmselt ka halduskohus, saades asja oma kaelast ära põhjendusega, et ei ole piisavalt 9

(15)3-08-2217 selge, mida ja kuidas likvideerida. Seda selgust ei ole siiani. Kuna haldusasjas nr 3-07-559 ei ole tegemist Riigikohtu otsusega, oleks halduskohus pidanud analüüsima kõiki kaebajate väiteid ja väljatoodud seadusi. 6) Vaatlustega on tuvastatud, et maaüksusele on rajatud piirded. Samas pole selge, kas maasse löödud ja kilelindiga ühendatud tokid on piirded. Isegi kui need on piirded, on Saue valla ehitusmääruse § 18 lg 5 kohaselt maaomanikul õigus rajada piirded ilma ehitusloa ja projektita. AÕS § 142 lg 1 ja LS § 70 lg 3 kontekstis on rajatud piiretega apellandi heakskiidul ja nõudel tähistatud maa-ala, kus võib mootorsõidukitega sõita. Samalaadsed piirded on rajatud kõigil jooksu-, suusa- jm võistlustel. Pole mõeldav, et nt Tartu suusa- või rattamaratoni rajale pikkusega 60 km saaks teha ehitusprojekti, ometi on selle pind traktoriga silutud ja raja äärde paigutatud piirded. Käesoleval hetkel on Toomas Kiiler (MTÜ Keila Moto esindaja) vahetanud tokid ja kilelindid osaliselt puust piiretega, kuna ta on plaaninud hakata tegelema hobusekasvatusega. Puust piiretega on loodud karjamaad hobustele ning ei oma tähtsust, et loodud karjamaade vahele jääb maa-ala, millel mh sõidetakse mootorsõidukitega. Piirete eemaldamise nõue on selges vastuolus mh PS §-ga 32 ning nõude täitmisel pääsevad avalikule territooriumile hobused ja koerad. 7) Halduskohus leidis, et kaebajad on aru saanud, et tuleb eemaldada rajapiirded. Kaebajad on kogu aeg väitnud, et piirded on rajatud kehtiva õiguse alusel ja neid ei pea eemaldama. Halduskohus on väitnud, et ettekirjutuse p 1 on sõnastatud selliselt, et iga mõistlik inimene peaks sellest aru saama. Kuna apellant ei saa ettekirjutusest aru ega nõustu selles väljatoodud põhjendustega, on ta seisukohal, et halduskohus on pidanud teda ebamõistlikuks inimeseks, mis on vastuolus PS §-dega 12 ja mille ümberlükkamist apellant ringkonnakohtult PS § 13 kohaselt palub. 8) Apellant lisab pildimaterjali Otepää Tehvandi 2 maaüksusele loodud suusarajast, mis on loodud samuti nagu vaidlusalune krossirada – traktoriga on pinnas silutud ja raja äärde on paigaldatud plastpiire. Lisaks on Otepääl eemaldatud puud ja raja pind on kaetud saepuruga. Kindlasti ei ole Tehvandi tõus määratletud rajatiseks, olgugi, et selle juures on maastikku ümber kujundatud. 10. Saue Vallavalitsus palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuväited: 1) Vaidlustatud haldusakt on ehitusjärelevalve käigus tehtud ettekirjutus. Vastustajal on seadusest tulenev õigus ja kohustus teostada ehitusjärelevalvet, kuid millise ettekirjutuse (sh millise sisu ja tähtaegadega) ta teeb, on vastustaja kaalutlustel rajanev otsus, seega kaalutlusotsus. Nii vastustaja kui ka halduskohus on ammendavalt põhjendanud, et apellandile ettekirjutuse tegemine on põhjendatud. See tulemus ei sõltu küsimusest, kas haldusakt rajaneb kaalutlusotsusel; 2) Apellant ei ole toonud esile asjaolusid, mis lükkaksid ümber halduskohtu järelduse, et ringrada on aluspinnaga kohtkindlalt ühendatud (ei ole lihtsa vaevaga teisaldatav) ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Samuti puuduvad apellatsioonkaebuses viited tõenditele, mis toetaksid apellandi väiteid; 3)

-s tehtud muudatus rajatise legaaldefinitsioonis võimaldab senisest selgemalt mõista seadusandja tahet rajatise mõiste sisustamisel. Alates 1. maist 2009 kehtib

§ 2lg 3 järgmises sõnastuses: „Rajatis on mis tahes ehitis, mis ei ole hoone.

Funktsionaalselt koos toimivatest rajatistest koosnevat ehituslikku kompleksi võib käsitleda käesoleva seaduse tähenduses ühe rajatisena. Rajatis on muu hulgas ka mere või siseveekogu põhja süvendamise teel rajatud laevakanal, seikluspark, mänguväljak.“ Seadusandja lähtus vajadusest täpsustada rajatise mõistet selliselt, et

regulatsioon laieneks funktsionaalselt koos toimivatest rajatistest koosnevale ehituslikule kompleksile kui tervikule. Seadusandja soovis hõlmata rajatise mõistega eelkõige ehitised, millel 10

(15)3-08-2217 on avalikkusele suunatud funktsioon, palju kasutajaid, kõrge kasutamise intensiivsus, millega kaasnevad tihti keerulised konstruktsioonlahendused ja suured mastaabid. Seadusandja pidas oluliseks, et selliste rajatiste projekteerimisel ja püstitamisel oleks tagatud nõuetekohasus ja ohutus ja ohutu oleks ka nende kasutamine; 4) HKMS § 17 lg 1 kohaselt hindab kohus varasema jõustunud kohtulahendi motiivides toodud asjaolusid kogumis teiste tõenditega. Käesolevas asjas pole apellant esitanud tõendeid kõnealuse ehitise õiguspärasuse kohta. Seetõttu on mh tuvastatud ka piirete ebaseaduslikkus ja käesolevas menetluses puudub alus hinnata piiretesse puutuvat varasemast menetlusest erinevalt. Vastupidisel juhul tekiks olukord, kus haldusorgan ei saaks oma toimingutes ja haldusaktide andmisel enam juhinduda kohtulahenditest. Teiseks on apellandi väide, et rajatud piirded on õiguspärased, sisuliselt vastuoluline ega ole seetõttu kooskõlas tegeliku elu asjaoludega. Ühest küljest väidab apellant, et piire on rajatud tähistamaks maa-ala, kus võib mootorsõidukitega sõita, st sellisel juhul on piire motokrossi raja osa ning õige on vastustaja seisukoht, et see kuulub ühe osana ebaseadusliku rajatise juurde. Teisalt on apellant apellatsioonkaebuses uue asjaoluna märkinud, nagu oleks piirete eesmärk kariloomade viibimisala piiramine, kuid sellist asjaolu ei ole apellant tõendanud ega taotlenud kohtu abi vastavate tõendite kogumisel. Samuti ei ole apellandi uus väide kooskõlas tema enda varasemate seisukohtadega (sh apellatsioonkaebuse tekstis eespool märgituga) ega asjas kogutud tõenditega. Seetõttu palub vastustaja jätta apellandi vastuolulised väited tähelepanuta. Kolmandaks põhjendab apellant piirete väidetavat õiguspärasust võrreldavate piirete mujal rajamisega. Samas ei tõenda apellant, kas mujal rajatud piirete puhul on olemas või puudub kohaliku omavalitsuse asjaomane nõusolek. Kui sellised nõusolekud peaksid ka puuduma, siis ei annaks mõnede isikute maale ebaseadusliku piirde rajamine apellandile samasugust õigust (vt Riigikohtu 26.11.2006 otsus haldusasjas nr 3-3-1-59-06, p 12); 5) Ettekirjutus on oma sõnastuselt selge ja arusaadav ning apellandil ei ole tegelikult takistusi ettekirjutuse sisust arusaamisega. Sisuliselt tõendavad nii kaebus, selle täpsustused kui ka apellatsioonkaebus, et apellant saab aru, milliste rajatiste likvideerimist temalt nõutakse; 6) LS § 70 lg 3 (maastikusõidukiga sõitmine maavaldaja loal), MaaPS § 59 lg 2 (maapõuevarude võtmine isiklikus majapidamises kasutamise eesmärgil) ja § 60 lg 1 (tööde käigus tekkiva ja ülejääva kaevise käsutamise õigus), AÕS § 142 lg 1 (võõral maal viibimise õigus) ning Saue valla kaevetööde eeskirja § 2 p 1 (kaevetöö definitsioon) pole käesoleva vaidluse lahendamisel asjakohased õigusnormid, sest ükski neist ei anna apellandile ega teistele isikutele õigust ebaseaduslikuks ehitamiseks. PS §-dega 13 (õigus riigi kaitsele) ja 15 (õigus pöörduda kohtusse) antud õigusi on apellant saanud käesolevas kohtuasjas realiseerida. Ettekirjutus kajastab PS § 32 teise lõike teises lauses lubatud kitsendust, sest omandiõigus ei ole piiramatu, vaid seda saab seaduse alusel piirata. Ettekirjutuses viidatud

sätted on selliseks piiranguks. Järelikult on ettekirjutus õiguspärane ja ühtlasi kooskõlas PS §-ga 11 (õiguste ja vabaduste piiramine kooskõlas PS-ga). Saue valla ehitusmääruse § 18 lg 5 ei anna õigust rajada piirdeid ebaseaduslike rajatiste koosseisus ja ilma valla arhitekti kooskõlastuseta. Eeltoodud kaalutlustel ei ole põhjendatud apellandi viide

§ 1

lg-le 2, mida apellant soovib ilmselt tõlgendada viisil, et praeguse vaidluse ajendanud ehitise rajamist on reguleeritud teiste seadustega peale

; 7) Apellandi taotlus uute tõendite esitamiseks tuleb jätta rahuldamata. Apellant pole põhjendanud, millist asjas tähtsust omavat asjaolu ta soovib apellatsioonkaebusele lisatud uute tõenditega tõendada (HKMS § 16 lg 2 esimene lause, samuti tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 236 lg 3), ega ka näidanud põhjuseid, miks ta ei saanud esitada neid tõendeid esimese astme halduskohtus (HKMS § 32 lg 4). 11. MTÜ Keila Moto toetab apellatsioonkaebust. 11

(15)3-08-2217 1) Ehitis on

§ 2lg 1 kohaselt asi, kuid maastikule loodud ring ei ole asi AÕS § 49 lg 1 mõistes.

Ring ei ole kohtkindlalt aluspinnasega ühendatud, kuna aluspinnasega ühendamiseks peab olema mingi asi, mida saab ühendada, ehk selge piir ühendatud aluspinnase ja asja vahel. Maastikurada on maastik ehk aluspinnas, ükskõik millise pinnasereljeefiga. Kuna selge piir puudub, peaks ühtse terviku moodustama kogu valdus (maaüksus), kuid maaüksus ei saa olla asi. 2) Saue valla kaevetööde eeskirja § 2 p 1 kohaselt on kaevetöö tagasitäidetavate süvendite kaevamine või pinnase koorimine sügavamale kui 30 cm maapinnast. Vastustaja tellitud ekspertiisis tuvastati, et on teostatud kasvupinnase koorimist. Kasvupinnas on mullakihi pealmine kiht, millel kasvab rohi. Halduskohus tuvastas haldusasjas nr 3-07-559 läbi viidud paikvaatlusega, et on teostatud pinnase silumist, millega eemaldati mättad ja mille tulemusel tekkisid kuhjatised. Kõnealusel maaüksusel on mullakihi paksus max 20 cm, seega ei saa tööd olla käsitatavad kaevetööna, pealegi on vallavolikogu määruse kehtestamisel istungi protokollist nähtuvalt olnud seisukohal, et eramaa omanik võib kaevata oma soovide järgi. 3) Saue valla ehitusmääruse § 18 lg 5 kohaselt võib piiret rajada ilma ehitusprojektita ja ehitusloata. Piirde asukoha ja muu olemuse kohta ei ole kehtestatud ühtegi piirangut, mistõttu on nõue piirete likvideerimiseks õigustühine. 4) Kuna

pole kohaldatav, puudub ettekirjutusel alus. 5) Seaduslike tegevuste (nõuetele vastava maastikusõiduki ostmine, maaomaniku nõusolekul sellega maatükil sõitmine, ebatasase pinnase silumine ja mätastest kuhilate moodustamine, millest mootorsõidukiga üle sõita, sõprade sõitmakutsumine ja ausa võistluse huvides ühise sõidujoone mahamärkimine) kogum ei saa olla ebaseaduslik. 12. Aune Loog märgib Saue Vallavalitsuse vastuväidete kohta järgmist. 1) Viide 1. maist 2009 kehtima hakanud

muudatusele ei ole asjakohane, kuna ettekirjutuses on olukorda käsitletud 25.09.2008 kehtinud seadusele tuginedes (vt HMS § 54). 2) Apellant kordab, et maastikul olevaid kuhjatisi ei saa käsitleda rajatisena, vaid pinnase reljeefina. Mullahunnikut ei saa teisaldada, sest selle tulemuseks oleks sama hunnik teises kohas, laialilükkamisel aga tekiks teise kujuga hunnik. Ei saa sundida pinnast kinnistult välja viima.

täpsustused seonduvalt mänguväljakute ja matkaradadega ei ole asjakohased. Mänguväljakutele on rajatud kohtkindalt kinnitatud kiiged, redelid jms, mis on ilmselgelt asjad nagu ka matkaradadel olevad laudteed. Küll ei ole rajatis looduses inimese poolt sissetallatud rada või haljasala, kuhu lapsed on maasse torganud puutoikad, mille vahel nad mängivad jalgpalli. 3) Vastustaja väide erinevate rajatiste (piirded, mullahunnikud) kompleksist on asjakohatu, kuna piirete rajamine on selgelt ja üheselt mõistetavalt antud maaomaniku otsustada. Seega pole oluline ka piirde eesmärk (loomade kaitse või sõidujoone eraldamine). 4) Ettekirjutus on pahatahtlik. Selle koostaja on käesolevaks hetkeks antud omavalitsusest vallandatud. 5) Vastustaja on kohut eksitada püüdes rõhutanud mõistet „ringrada“. Ringrada on asfaltkattega ring, mis on ilmselgelt rajatis. Antud asjas käsitletakse eravalduses oleva maaüksuse pinnase reljeefi. 12

(15)3-08-2217 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 13.

§ 40

lg 2 kohaselt peab õigusliku aluseta püstitatud ehitise omanik selle lammutama linna- või vallavalitsuse korralduses tehtud ettekirjutusega määratud tähtpäevaks, viisil ja tingimustel. Apellandi arvates puudub ettekirjutusel õiguslik alus, kuna vaidlusaluse motokrossiraja näol pole tegemist ehitisega (rajatisega). 14. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et vaidlusalune motokrossirada on rajatis

§ 2lg 3 mõttes.

Ringkonnakohus ei pea vajalikuks halduskohtu sellekohaseid põhjendusi täies ulatuses üle korrata, märkides vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele järgmist. 15. Käesolevas asjas ei ole vaidluse all Tallinna Halduskohtu 03.04.2008 otsuses haldusasjas nr 3-07-559 vaidlusaluse motokrossiraja tehnilise külje osas tuvastatud asjaolud, vaid halduskohtu poolt selles otsuses antud õiguslik hinnang sellele, kas tegemist on rajatisega

§ 2lg 3 tähenduses.

Tallinna Halduskohtu 03.04.2008 otsuses, millele halduskohus apelleeritud otsuses tugines, ilmnevad motokrossiraja kohta järgmised asjaolud. Kinnistul oli läbi viidud pinnase silumise, koorimise ja selle käigus saadud materjali küngasteks kokkukuhjamise tööd. Tegemist oli maastiku eesmärgipärase ümberkujundamisega, et tekiks motokrossi sõitmiseks kasutatav rada, mis tähistati maastikul piiretega. Sama kinnitavad käesolevas asjas vaidlusaluse rajatise kohta esitatud fotod (II kd tl 64-66). Viimatinimetatud fotodest järeldub ühtlasi, et tehtud pinnasetööd on olulise mahuga. 16. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu apelleeritud otsuses toodud

§ 2

lg 3 tõlgendusega, mille kohaselt saab rajatiseks pidada ka mulla kuhjamise ja pinnase koorimise teel loodud motokrossirada, kuna see on aluspinnasega kohtkindlalt (pole lihtsa vaevaga teisaldatav) ühendatud, loodud inimtegevuse tulemusena ja eesmärgipäraselt ning moodustab tervikliku asja (maapinnal asuv rada ja selle piirded). Rajatise ehitamise viisiks võivad olla ka pinnasetööd, seda nt kunstliku veekogu rajamisel. Seetõttu on põhjendamatu MTÜ Keila Moto seisukoht, et rajatise olemasolu tingimuseks on selge piir rajatise ja sellega ühendatud aluspinna vahel. 17. Halduskohus on õigesti rõhutanud rajatise terviklikkust. Asjaolu, et vaidlustatud ettekirjutuse tegemise aja seisuga ei olnud

§ 2

lg-s 3 erinevalt kehtivast redaktsioonist täpsustatud, et funktsionaalselt koos toimivatest rajatistest koosnevat ehituslikku kompleksi võib käsitleda selle seaduse tähenduses ühe rajatisena, ei tähenda, nagu puudunuks tol ajal seaduse kohaselt võimalus sellist ehitiste kompleksi ühe tervikliku rajatisena käsitleda. Ringkonnakohtu hinnangul on

§ 2lg-s 3 tehtud muudatuse tähendus sätte mõtte täpsem sõnastamine.

Seetõttu ei ole asjakohased ka apellandi väited, et pinnase koorimise sügavuse tõttu pole tegemist kaevetöödega Saue valla kaevetööde eeskirja mõttes ja rajapiirete ehitamine eraldi võetuna ei nõudnud valla ehitusmääruse kohaselt ehitusprojekti ja ehitusluba. Pinnase koorimine ja rajapiirete püstitamine moodustasid osa tervikliku rajatise (motokrossiraja) ehitamise protsessist. 18. Apellant väidab, et halduskohus on jätnud tähelepanuta MTÜ Keila Moto esitatud reaalse praktika näited Eestist, kus võistlusliku motokrossi rada ei peeta rajatiseks, kuna puudub ehitusalune pind, samuti RMK ametniku seisukoha, et maastikurada ei ole rajatis

mõistes. Ilmselt 13

(15)3-08-2217 peab apellant silmas toimiku I kd tl 32 pöördel ja tl 33 toodud aerofotosid Eestis asuvatest motokrossiradadest ja RMK töötaja T. Väädi e-kirja MTÜ Keila Moto esindajale toimiku I kd tl 34. Halduskohus ei ole neid materjale ja sellega seotud kaebuse väiteid jätnud tähelepanuta. Halduskohus on selle kohta märkinud järgmist: „Kas maastikule (suusatamiseks, motokrossisõiduks vm) loodud raja näol on tegemist rajatisega

mõttes, sõltub iga konkreetse objekti puhul tuvastatavatest faktilistest asjaoludest. Seetõttu ei ole õige ka kaebajate üldistav hinnang, et kõik Eestis asuvad maastikurajad oleksid vastustaja ja kohtu käsitlusest lähtuvalt ebaseaduslikud ehitised. MTÜ Keila Moto väide, et ükski teine omavalitsus ei käsitle motokrossirada rajatisena, ei ole põhistatud. Esitatud dokumentidest (I kd tl 32 pöördel ja tl 33) ei nähtu see, kas kohalik omavalitsus on käsitlenud motokrossirada rajatisena, vaid nähtub see, et ilmselt on tegemist inimtegevuse tulemusel tekkinud rajaga, mis asub maal, mille sihtotstarve on kahe registriväljavõtte kohaselt maatulundusmaa, ühel juhul kaitsealune maa ning kahel ülejäänul (tlk 33 pöördel, I kd) üld- ja sotsiaalmaa. Andmeid ei ole esitatud kõnealustel objektidel ehituslubade ja projektide puudumise kohta. Isegi kui kaebaja väide oleks põhistatud, ei saaks nõuda õigusvastase halduspraktika jätkamist või laiendamist tuginedes võrdse kohtlemise põhimõttele (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-53-04).“ Samuti pole asjakohane viide RMK töötaja e-kirjale (I kd tl 34), kus viimane leidis, et RMK loodud matkaraja näol pole tegemist rajatisega, kuna sinna ei loodud midagi juurde, paigaldati infotahvel, raja piirdepostid ja prügikastid. Käesolevas asjas ei ole asjassepuutuv hinnata, kas mingi RMK matkarada on

tähenduses rajatis. Samuti ei saa kirjas toodud andmete põhjal väita selle matkaraja ehituslikku sarnasust vaidlusaluse motokrossirajaga – näiteks ei ilmne kirjast, et matkaraja rajamisel oleks tehtud mingeid pinnasetöid.

  1. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole asjassepuutuv tõend ja kuulub tagastamisele ka apellatsioonkaebusele juurde lisatud foto Otepääl Tehvandi 2 maaüksusel olevast suusarajast. Käesolevas asjas puudub teave selle kohta, kuidas on pildil olevat rajatist käsitlenud kohalik omavalitsus. Sellise teabe hankimist ei pea ringkonnakohus ka vajalikuks, sest praktika, kas ja kuidas kohaldab antud kohalik omavalitsus pildil näidatud rajalõigule ehitusseadust, ei saa käesolevas asjas olla kohtule siduv.
  2. Vaidlus puudub selles, et viidatud motokrossiraja rajamiseks pole väljastatud ehitusluba. Seetõttu on tegemist õigusliku aluseta püstitatud ehitisega

§ 40lg 2 mõttes.

21. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et lammutamisettekirjutust ei saa tingida üksnes ehitise formaalne õigusvastasus (so ehitusloa puudumine). Riigikohtu 26.11.2002 otsuses nr 3-31-64-02 (p 15) on märgitud: „Kui juurdeehitus on sisuliselt kehtivate planeeringutega, ehitusnormide ja muude ehitise suhtes kohaldatavate normidega kooskõlas või kooskõlla viidav, oleks omanik tõenäoliselt saanud juurdeehituse püstitada ka korrektselt käitudes, s.t enne tööde alustamist ehitusluba taotledes. Niisugusel juhul ei ole naabri õigusi tegelikult kahjustatud või need kahjustused on kõrvaldatavad muude meetmetega. Kui ehitis ei riku seejuures kellegi teise ega ka avalikke huve, ei saa vallavalitsus teha lammutamisettekirjutust ainuüksi karistusena omavolilise ehitamise eest.“ Vaidlustatud ettekirjutuses on väidetud motokrossiraja rajamise vastuolu üldplaneeringuga, kuna see eeldaks maaüksusel sotsiaalmaa sihtotstarvet. Krundi kasutamise sihtotstarbe määrab detailplaneering (PlanS § 9 lg 4 p 1), mitte üldplaneering. Maakatastriseaduse § 18 lg 6 kohaselt määrab planeerimisseaduse kohase detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral kohalik omavalitsus katastriüksuse sihtotstarbe planeerimisseaduse kohase üldplaneeringu alusel. 14

(15)3-08-2217 Samas tuleb kohalikul omavalitsusel katastriüksuse sihtotstarbe määramisel juhinduda maa üldplaneeringuga määratud juhtfunktsioonist. Käesolevas asjas on valla lepinguline esindaja väitnud, et: „praegu on fakt see, et ei ole projekti, ehitusluba ega kasutusluba ja projekti koostamiseks ei ole valla poolt olnud takistusi“ (vt halduskohtu istungi protokoll lk 7 II kd tl 76). Vaidlustatud ettekirjutuses ei ole siiski tuginetud ainuüksi sellele, et motokrossirajal puudub projekt ja ehitusluba. Vaidlustatud ettekirjutuses on sisuliselt hinnatud spordirajatise sobivust antud asukohta ja leitud, et see sinna ei sobi. Arvestatud on piirkonna elanike huve, mida kahjustaks spordirajatise kasutamisega kaasnev piirkonna liikluse intensiivistumine ja müra. Samuti on arvestatud, et piirkonnas puudub motokrossiraja rajamise poolt kõnelev avalik huvi, kuna ca 6 km kaugusel juba asub tegutsev motokrossirada. Samuti ei ole lubamatu kaalutlusõiguse teostamisel arvestada sellega, et rajatis on püstitatud õigusliku aluseta. Ringkonnakohtu hinnangul ei ilmne vaidlustatud ettekirjutusest kaalutlusvigu. Seetõttu oli

§ 40lg 2 alusel ehitise likvideerimiseks ettekirjutuse tegemine põhjendatud.

  1. Neil põhjendustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
  2. Vastustaja on vastuses apellatsioonkaebusele märkinud, et soovib apellatsioonimenetluse õigusabikulude väljamõistmist apellandilt vastavalt edasises menetluses esitatavale täpsustatud taotlusele, kuid apellatsioonimenetluse jooksul ei ole vastustaja esitanud menetluskulude väljamõistmise taotlust. Ka apellant ei ole esitanud menetluskulude väljamõistmise taotlust. Lauri Madise Virgo Saarmets Ruth Virkus 15

(15)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.