) § 2 lg 3 mõttes ning millel puudub ehitusprojekt ja ehitusluba, mistõttu on tegemist ebaseadusliku rajatisega. Kohus tühistas siiski ettekirjutuse, kuna leidis, et ettekirjutuse resolutsioonist „likvideerida krossirada“ ei selgu üheselt mõistetavalt adressaadi kohustused.
Tallinna Halduskohtu otsuses haldusasjas nr 3-07-559 leiti, et vallavalitsus on õiguspäraselt asunud seisukohale, et kaebaja tegevuse tagajärjel loodud motokrossiraja näol on tegemist rajatisega, kuna kinnistu pind kujundati ümber sihipärase inimtegevuse tagajärjel selleks, et ümberkujundatud alal oleks võimalik tegeleda motokrossiga. Sellele viitavad rajaskeemid, samuti piiritlemine maasse löödud vaiade ja nende vahele tõmmatud plastlintidega; 2) Motokrossiraja ehitamiseks ei ole koostatud
lg 1 kohaselt ehitusprojekti ega väljastatud
Puudub ka
mõttes.
lg 1 sätestab, et ehitis on aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks.
Rajatiseks loetakse muu hulgas mere või siseveekogu põhja süvendamise teel rajatud laevakanalit. Vastustaja on õigesti märkinud, et seadusandja ei pea õigusnormis loetlema, milliseid ehitisi (puukuur, paviljon, elumaja jne) tuleb pidada hooneteks ja milliseid rajatisteks (tee, sild, kanal jne), kuna selline loetelu ei võimaldaks reguleerida piisavalt kõiki olukordi, mida seadusandjal ei ole paratamatult võimalik seaduse vastuvõtmisel ette näha. Seadusandja on esitanud seaduses määratluse, millele vastavuse korral on võimalik pidada mingit objekti ehitiseks. Vastustaja esindaja viitas õigesti
lg 3 tõlgendamisel sätte teisele lausele, leides, et kui süvendamist, mille eesmärgiks on laevakanali rajamine, saab pidada rajatise rajamiseks, siis saab rajatiseks 4
mõistes ehitiseks sellest, et inimesed sinna elama asuvad – enne ehitise projekteerimise alustamist peab olema selge ehitise kasutusotstarve, kuna sellest sõltuvad esitatavad nõuded. Puudub vaidlus selles, et MTÜ Keila Moto eesmärgiks on olnud motokrossiraja loomine ning inimtegevuse tulemusena on loodud tingimused motokrossi harrastamiseks (kaebaja seletus, tlk 75, II kd). Asjaolu, et Taari maaüksusel on rajatud kavakindla inimtegevuse tulemusel maapinnaga püsikindlalt ühendatud rajatis, mida kasutatakse motokrossirajana, on tuvastatud jõustunud kohtuotsusega haldusasjas nr 3-07-559. Kohus on viidatud otsuses leidnud: „Oma kaebuses vaidlustab kaebaja vastustaja ettekirjutuse lähtudes osaliselt väitest, et motokrossi otstarbel kasutatavat ala ei saa käsitleda tervikliku motokrossirajana ja
Kaebaja leiab, et mingit rajatist ei ole ja kehtiv õigus ei tunne mõistet „motokrossirada”. Ta lihtsalt silus maapinda motokrossi harrastamiseks ja silumise tagajärjel tekkisid künkad, mida kasutatakse maastikul sõitmisel. Kohus ei nõustu kaebaja nende väidetega. Tutvunud nii Saue Vallavalitsuse poolt tellitud ekspertiisiga (tl. 10-16), mille kaebaja ise kohtule esitas ja mida kaebaja ei ole põhimõtteliselt vaidlustanud, ja viinud läbi vaatluse koha peal, on kohus seisukohal, et tegemist on rajatisega. Oma seisukoha põhjendamiseks märgib kohus kõigepealt, et käesoleval juhul ei oma mingit tähtsust, kas seaduses esineb või ei esine motokrossiraja definitsioon.
ei nimeta ja defineeri ehitisi ja rajatisi nende kasutusotstarbe järgi. Ehitised ja rajatised defineeritakse
lg 1 aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud tervikliku asjana. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks. Käesoleval juhul on vastustaja oma ettekirjutuses õiguspäraselt asunud seisukohale, et kaebaja tegevuse tagajärjel Taari kinnistule loodud motokrossiraja näol tegemist on rajatisega. Kaebaja on ka ise tunnistanud, et kinnistu pind kujundati ümber sihipärase inimtegevuse tagajärjel selleks, et ümberkujundatud alal oleks võimalik tegelda motokrossiga. Kohus on seisukohal, et tegemist ei olnud mitte lihtsalt pinnase silumisega ja selle käigus maapinnalt eraldunud mätaste juhusliku kokkukuhjamisega, vaid kaebajapoolse sihikindla ja teadliku tegevusega selleks, et välja kujundada terviklik motokrossirada. Sellel viitavad selgelt kaebaja enda esitatud dokumendid rajaskeemiga ja vaatluse käigus fikseeritud teabetahvlil asuv rajaskeem (tl. 82) ja teated. Samuti näitab seda raja piiritlemine maasse löödud vaiade ja nende vahele tõmmatud plastlintidega. Kaebaja väide, et neid vaiu ja linte saab suvaliselt ümber paigutada ja rada muuta ning et seetõttu ei ole tegemist tervikliku objektiga, ei ole antud juhul tegelike asjaoludega kooskõlas ja on kohtu arvates selgelt otsitud ja asjaolusid arvesse võttes eksitav. Kohus leiab tuginedes tavateadmistele, et teatud paindlikkus täpse sõiduskeemi suhtes motokrossiradade puhul on enamasti alati võimalik ja tavaliselt soovitatavgi tulenevalt motokrossi pinnast purustavast iseloomust. Samuti on motokrossiradade, nagu ka asfaltkattega ringradade, puhul tavaliselt võimalik teatud osade ajutine väljajätmine sõiduskeemist ja sellega konkreetsel ajahetkel kasutatava rajaosa ümberkujundamine vastavalt hetkevajadustele ja sellel sõitvate mootorrataste ja isikute omadustele ja oskustele. Selline ümberkujundamise võimalus ei muuda aga olematuks teatud territooriumil asuva raja eesmärki ja selle põhiliste koostiselementide asukohta ning raja käsitlemist tervikuna. Kohus ei nõustu siinkohal kaebaja seisukohaga, et neid mullakuhilaid saab igal ajal mujale ümber lükata. Sellest ideest lähtudes võiks väita, et ka kõikide teede muldkehi saab põhimõtteliselt igal ajal mujale lükata ja seega ei ole tee üldse rajatis. Kohus leiab, et kaebaja on künkad kuhjanud kokku just nende asukohta ümbritseva maapinna koorimise teel, et nende kokkukuhjamise eesmärgiks oli nende asumine just nende loomise kohas ja et nende asukoht on kavandatud ja seostatud krossiraja põhiskeemiga. Samuti leiab kohus, et tegemist on maaga püsikindlalt ühendatud rajatistega. Puuduvad alu5
ei nimeta rajatisena motokrossirada, ei tähenda, et tegemist oleks seaduse lüngaga. Kas maastikule (suusatamiseks, motokrossisõiduks vm) loodud raja näol on tegemist rajatisega
mõttes, sõltub iga konkreetse objekti puhul tuvastatavatest faktilistest asjaoludest. Seetõttu ei ole õige ka kaebajate üldistav hinnang, et kõik Eestis asuvad maastikurajad oleksid vastustaja ja kohtu käsitlusest lähtuvalt ebaseaduslikud ehitised. MTÜ Keila Moto väide, et ükski teine omavalitsus ei käsitle motokrossirada rajatisena, ei ole põhistatud. Esitatud dokumentidest (I kd tl 32 pöördel ja tl 33) ei nähtu see, kas kohalik omavalitsus on käsitlenud motokrossirada rajatisena, vaid nähtub see, et ilmselt on tegemist inimtegevuse tulemusel tekkinud rajaga, mis asub maal, mille sihtotstarve on kahe registriväljavõtte kohaselt maatulundusmaa, ühel juhul kaitsealune maa ning kahel ülejäänul (tlk 33 pöördel, I kd) üld- ja sotsiaalmaa. Andmeid ei ole esitatud kõnealustel objektidel ehituslubade ja projektide puudumise kohta. Isegi kui kaebaja väide oleks põhistatud, ei saaks nõuda õigusvastase halduspraktika jätkamist või laiendamist tuginedes võrdse kohtlemise põhimõttele (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-53-04). Ka heade eesmärkide (noortespordi edendamine) elluviimisel tuleb järgida kehtivat õigust. Haldusasjas nr 3-07-559 tehtud kohtuotsust kaebuse esitaja MTÜ Keila Moto ja kolmas isik A. Loog edasi ei kaevanud. Kaebajate väitega, et neil ei olnud alust kohtuotsust vaidlustada, kuna nende kaebus rahuldati, kohus ei nõustu ning leiab, et järgitav ei ole Riigikohtu lahendis nr 3-21-88-07 toodud seisukoht, et kassatsioonkaebuses saab vaidlustada ringkonnakohtu otsust vaid koos otsuse resolutsiooni vaidlustamisega. Apellatsioonkaebust saab erinevalt kassatsioonkaebusest esitada ka tõendite hindamise peale. Kaebaja viidatud Tallinna Ringkonnakohtu 18.02.2009 lahend haldusasjas nr 3-08-982, kus kohus p-s 12 märkis, et kaebajal ei olnud alust vaidlustada haldusasjas 3-07-559 tehtud otsust, sest tema kaebus rahuldati, ei saanud kaebajaid eksitada 03.04.2008 tehtud kohtuotsuse vaidlustamise suhtes, kuna ringkonnakohtu 18.02.2009 lahendi tegemise ajaks oli apellatsioonitähtaeg ammu möödunud. Ka viidatud ringkonnakohtu otsuses (p-d 11 ja 13) on märgitud, et halduskohtu poolt on tuvastatud, et Taari maaüksusel asub inimtegevuse tagajärjel kindlaks otstarbeks (motokrossi harrastamiseks) loodud tervikliku ja loodusest selgelt eristuva rajatise olemasolu ning asjakohatu ei ole sellele kohtuotsusele viitamine. Märgitud ringkonnakohtu otsust, millega jäeti MTÜ Keila Moto apellatsioonkaebus rahuldamata, kaebaja edasi ei kaevanud. Kohus ei näe käesolevas asjas alust uut paikvaatlust teha või ekspertarvamust tellida; 3) Ettekirjutuse tegemise aluseks on kaevatava ettekirjutuse kohaselt Taari kinnistule ilma õigusliku aluseta (
lg 1 näeb ette ehitusprojekti nõude ja
lg 2 kohaselt peab õigusliku aluseta ehitatud ehitise lammutama ehitise omanik ettekirjutuses määratud tähtpäevaks, viisil ja tingimustel. Puudub vaidlus selles, et A. Loog on Taari kinnistu omanik. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et rajatise osas oleks tehtud kandeid kinnistusraamatusse ja sõlmitud kokkulepe rajatise (motokrossiraja) rajamise ja omandiõiguse osas. Kuna A. Loog ja MTÜ Keila Moto ei ole vaidlusalust objekti käsitlenud rajatisena, siis ei saa ka eeldada, et vastavad kokkulepped võiksid olemas olla. Kuna tegemist on aluspinnaga kohtkindlalt ühendatud rajatisega, siis saab seda pidada A. Loogi omandiks. Et ettekirjutuse kohaselt kasutab MTÜ Keila Moto rajatist kui omanik, ei muuda teda rajatise omanikuks. Seega
lg-st 2 tulenevalt ei saanud haldusorgan teha lammutusettekirjutust MTÜ-le Keila Moto; 5) Rajatise likvideerimise kohustuse tekkimine ei eelda, et omanik oleks seotud ebaseadusliku rajatise rajamisega, kuna likvideerimise kohustus ei ole karistus ebaseadusliku ehitamise eest, vaid tagab õiguspärase olukorra taastamise. Asjakohatud on kaebaja viited PS §-dest 22 ja 23 tulenevate põhiõiguste rikkumisest, kuna tegemist on karistusõiguslike põhiõigustega. Samuti on kohatu ja absurdne kaebaja väide, nagu ei saaks haldusorgan anda haldusakti ja adressaat seda täita enne, kui rajatise olemasolu ja selle õigusvastasus on kohtulikult tuvastatud. Haldusakt jõustub adressaadi suhtes reeglina selle kättetoimetamisest (HMS § 61 lg 1, § 62 lg 2 p 1) ning adressaadi hinnang haldusakti õiguspärasusele ei mõjuta haldusakti kehtivust (HMS § 60). Samuti ei peata haldusakti kehtivust kohtule kaebuse esitamine; 6) Ettekirjutusest nähtuvalt on haldusorgan kaalumist teostanud. A. Loog ei ole välja toonud, et ta oleks teinud rajatise rajamisel mingeid kulutusi, mille tõttu võiks lammutamine olla ebaproportsionaalne. Kaebaja on vaid märkinud (II kd tl 71), et ettekirjutus toob kaasa sõlmitud rendilepingu ülesütlemise. Kuigi asja materjalide põhjal võib järeldada, et rajatise likvideerimine võib kaasa tuua ka rendilepingu ülesütlemise (kuigi lepingu tekst ei näe ette, et kasutamine seisneks mootorsõidukitega sõitmises), siis sellest tekkiv väidetav kahju A. Loogile (kaubandustegevusest saamata jääv tulu ja raha, mille A. Loog säästab seoses MTÜ Keila Moto poolt maamaksu tasumisega) ei õigusta formaalselt ja materiaalselt õigusvastase rajatise säilitamist. Omandiõigus (PS § 32) ei ole piiramatu, maaomanik peab oma omandiõiguse teostamisel lähtuma kehtivast õigusest. MTÜ Keila Moto kui lammutamisettekirjutusest puudutatud isik ei ole välja toonud, et rajatis oleks sellise rahalise väärtusega, et likvideerimine võiks kaasa tuua ebaproportsionaalse tagajärje. Kuna haldusorgan on ettekirjutuses võtnud seisukoha, et vaidlusalune rajatis ei sobi antud asukohta, siis ei saa nõuda, et haldusorgan oleks ettekirjutuses andnud võimalust rajatise seadustamiseks; 7) Menetlusosalistel on vaidlus ka selles, kas ettekirjutuse p 1 on selge ja seda on võimalik täita. Kaebajad ei ole kohtuistungil väitnud, et ebaselgeks jääb see, et tuleb eemaldada rajapiirded (II kd tl 73). Kaebajatele on jäänud väidetavalt ebaselgeks, milline osa kinnistust on rajatis ja mida mõista pinnase ühtlaseks tasandamise all, samuti, milline on harilik põld, heinamaa või looduslik rohumaa, millisena peaks kinnistu peale ettekirjutuse täitmist välja nägema. 7
lg 1 p-d 5 ja 8, mille kohaselt võib linna- või vallavalitsuse ehitusjärelevalvet teostav ametiisik teha ehitise omanikule või ehitist omavoliliselt ehitavale isikule ettekirjutuse, kui ehitatakse ehitusloata ja ehitisel puudub kasutusluba.
lg 4 p 2 võimaldab sama paragrahvi lõigetes 13 nimetatud ettekirjutuses keelata ehitise osaline või täielik kasutamine. Neist sätetest tulenevalt sai ettekirjutuse teha nii A. Loogile kui MTÜ-le Keila Moto. Kohus nõustub vastustaja esindajaga, et ettekirjutuse p-ga 2 ilmselgelt ei reguleerita kogu Taari kinnistul mootorsõidukitega liikumist (nt autoga kinnistule sõitmist), vaid keelatakse ebaseadusliku rajatise kasutamine motokrossi sõitmiseks, mistõttu on MTÜ Keila Moto sellekohased selgitused ja õiguslikud viited asjakohatud; 10) Kaevatava ettekirjutuse tühistamine ei ole põhjendatud ka seetõttu, et Saue Vallavalitsus tegi uue samasisulise ettekirjutuse eelneva kehtetuks tunnistamise kohta resolutsioonis seisukohta võtmata. Vastustaja on märkinud (I kd tl 22), et selguse (29.08.2008 ettekirjutuses olid ebatäpsused kuupäevades) tagamiseks sooviti anda uus haldusakt ning eelmine ettekirjutus kehtetuks tunnistada. Haldusakti kehtetuks tunnistamine ja muutmine haldusorgani initsiatiivil on lubatud HMS
kohase rajatisega, peab vallavalitsus lähtuma täpselt seadustega määratletud olukorrast, mitte kaalutlusõigusest. Ehitamiseks peab seadusandja ka kaevetöid. Saue Vallavolikogu on kaevetööna määratlenud tagasitäidetavate süvendite kaevamise või pinnase koorimise sügavamale kui 30 cm maapinnast. Kuna kõnealusel juhtumil ei ole kaevatud ega kooritud pinnast sügavamale kui 30 cm, ei ole tegemist kaevetööga. Lisaks on vallavolikogu valla kaevetööde eeskirja vastuvõtmisel täpsustanud, et eramaa omanik võib kaevata oma soovide järgi. Isegi kui olemasolevaid mullakuhjatisi pidada rajatisteks, tuleb need ükshaaval tuvastada. Haldusasjas nr 3-07-559 tuvastas halduskohus, et tegemist on osaliselt looduslikku heinamaad katva ringiga ja seetõttu ei saa täpselt määratleda rajatise olemust. Tegelikkuses on välja kujunenud ring valdavalt looduslikul heinamaal (95 %) ja eristub ümbrusest eelkõige seetõttu, et ringil on hein niidetud, kuid kõrval mitte. Sellest tekib esmasel vaatlemisel mulje, et tegemist on sõidukoridoridega. 2) Apellant on MTÜ-ga Keila Moto sõlminud kokkuleppe koerte jooksuraja loomiseks ning jooksmiseks kasutatakse kõnealust ringi sagedamini kui mootorsõidukiga sõitmiseks. 3) Isegi kui täita ettekirjutus selliselt, et kogu maaüksus tasandada ja seejärel teha sellel mistahes sõidukiga üks ring, oleks tulemus selline, et tegemist oleks inimtegevuse tulemiga. „See omakorda seaks piirangud, mis on lubatud Põhiseaduse § 11, § 32 ja Liiklusseaduse § 70 lg 3.“ 4) Saue Vallavalitsuse tellitud eksperthinnangus on ekspert tuvastanud, et tehtud on planeerimistöid, mida ekspert on pidanud eeltöödeks motoringraja kompleksi rajamiseks. Apellant ega MTÜ Keila Moto pole kunagi soovinud rajada kõnealusele maaüksusele motoringrada, mis on kõvakattega kaetud ring, mis oma olemuselt on rajatis
tähenduses. MTÜ Keila Moto plaanis luua motokrossikompleksi, st garaažid, pesuruumid, tribüünid jms, kuid loobus sellest mõttest. Analoogselt ei peeta rajatiseks Otepää suusakompleksi juures olevat suusarada ega muid maastikuradasid (jalgrattarajad, matkarajad, jooksurajad). MTÜ Keila Moto esitas reaalse praktika näited mõnest Eesti piirkonnast, kus võistlusliku motokrossi rada ei peeta rajatiseks, kuna puudub ehitusalune pind, samuti RMK ametniku seisukoha, et maastikurada ei ole rajatis
mõistes. Halduskohus ei pööranud sellele tähelepanu, vaid tugines haldusasjas nr 3-07-559 tuvastatud asjaoludele. Apellant nõustub, et tegemist on inimtegevuse tulemiga, kuid see ei tähenda, et tegemist oleks rajatisega. Ükski seadus ei keela maastiku pinnast kuhjata hunnikutesse (MaaPS §-d 59 ja 60) ega sätesta piiranguid kuhjatud pinnase kasutamiseks, mh sellest mootorsõidukiga ülesõitmisele. Vallavalitsuse ettekirjutuse jõustumisega tekiks olukord, kus mereranda liivalosse ehitavad isikud peavad selleks eelnevalt taotlema omavalitsuselt projekti, ehitusloa ja kasutusloa, samuti saaks karistada lapsi, kes peopesaga oma hoovi peale pinnasehunniku lükkavad ja sellest mänguautoga üles sõidavad. Kas maaüksusele tekitatakse hunnik käe, labida või traktoriga, ei ole vahet. 5) Haldusasjas nr 3-07-559 rahuldas halduskohus kaebuse, kuna ei olnud piisavalt selget vastuolu kehtivate õigusnormidega, hoolimata sellest, et oli eelnevalt pidanud olukorda rajatiseks. Sellega tekitas kohus keerulise olukorra, kuna jättis õiguse mõistmata ning andis näilise õiguse mõlemale osapoolele. Kuna kohtu eesmärgiks on mõista sõltumatult õigust, ei ole õige käesolevas asjas lähtuda asjas nr 3-07-559 tehtud otsuse põhjendustest, vaid lähtuda tuleks käesolevas asjas kaebuses esitatud asjaoludest. Halduskohtu viide, et kaebajad ei vaidlustanud halduskohtu otsust haldusasjas nr 3-07-559, on kahetsusväärne, sest kaebajad olid seisukohal, et ei saa vaidlustada otsust, millega rahuldati nende nõudmised täiel määral (samal seisukohal oli ringkonnakohus haldusasjas nr 3-08-982). Vaatluse tulemusel tehtud esmane hinnang oli ennatlik ning sama leidis ilmselt ka halduskohus, saades asja oma kaelast ära põhjendusega, et ei ole piisavalt 9
-s tehtud muudatus rajatise legaaldefinitsioonis võimaldab senisest selgemalt mõista seadusandja tahet rajatise mõiste sisustamisel. Alates 1. maist 2009 kehtib
Funktsionaalselt koos toimivatest rajatistest koosnevat ehituslikku kompleksi võib käsitleda käesoleva seaduse tähenduses ühe rajatisena. Rajatis on muu hulgas ka mere või siseveekogu põhja süvendamise teel rajatud laevakanal, seikluspark, mänguväljak.“ Seadusandja lähtus vajadusest täpsustada rajatise mõistet selliselt, et
regulatsioon laieneks funktsionaalselt koos toimivatest rajatistest koosnevale ehituslikule kompleksile kui tervikule. Seadusandja soovis hõlmata rajatise mõistega eelkõige ehitised, millel 10
sätted on selliseks piiranguks. Järelikult on ettekirjutus õiguspärane ja ühtlasi kooskõlas PS §-ga 11 (õiguste ja vabaduste piiramine kooskõlas PS-ga). Saue valla ehitusmääruse § 18 lg 5 ei anna õigust rajada piirdeid ebaseaduslike rajatiste koosseisus ja ilma valla arhitekti kooskõlastuseta. Eeltoodud kaalutlustel ei ole põhjendatud apellandi viide
lg-le 2, mida apellant soovib ilmselt tõlgendada viisil, et praeguse vaidluse ajendanud ehitise rajamist on reguleeritud teiste seadustega peale
; 7) Apellandi taotlus uute tõendite esitamiseks tuleb jätta rahuldamata. Apellant pole põhjendanud, millist asjas tähtsust omavat asjaolu ta soovib apellatsioonkaebusele lisatud uute tõenditega tõendada (HKMS § 16 lg 2 esimene lause, samuti tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 236 lg 3), ega ka näidanud põhjuseid, miks ta ei saanud esitada neid tõendeid esimese astme halduskohtus (HKMS § 32 lg 4). 11. MTÜ Keila Moto toetab apellatsioonkaebust. 11
Ring ei ole kohtkindlalt aluspinnasega ühendatud, kuna aluspinnasega ühendamiseks peab olema mingi asi, mida saab ühendada, ehk selge piir ühendatud aluspinnase ja asja vahel. Maastikurada on maastik ehk aluspinnas, ükskõik millise pinnasereljeefiga. Kuna selge piir puudub, peaks ühtse terviku moodustama kogu valdus (maaüksus), kuid maaüksus ei saa olla asi. 2) Saue valla kaevetööde eeskirja § 2 p 1 kohaselt on kaevetöö tagasitäidetavate süvendite kaevamine või pinnase koorimine sügavamale kui 30 cm maapinnast. Vastustaja tellitud ekspertiisis tuvastati, et on teostatud kasvupinnase koorimist. Kasvupinnas on mullakihi pealmine kiht, millel kasvab rohi. Halduskohus tuvastas haldusasjas nr 3-07-559 läbi viidud paikvaatlusega, et on teostatud pinnase silumist, millega eemaldati mättad ja mille tulemusel tekkisid kuhjatised. Kõnealusel maaüksusel on mullakihi paksus max 20 cm, seega ei saa tööd olla käsitatavad kaevetööna, pealegi on vallavolikogu määruse kehtestamisel istungi protokollist nähtuvalt olnud seisukohal, et eramaa omanik võib kaevata oma soovide järgi. 3) Saue valla ehitusmääruse § 18 lg 5 kohaselt võib piiret rajada ilma ehitusprojektita ja ehitusloata. Piirde asukoha ja muu olemuse kohta ei ole kehtestatud ühtegi piirangut, mistõttu on nõue piirete likvideerimiseks õigustühine. 4) Kuna
pole kohaldatav, puudub ettekirjutusel alus. 5) Seaduslike tegevuste (nõuetele vastava maastikusõiduki ostmine, maaomaniku nõusolekul sellega maatükil sõitmine, ebatasase pinnase silumine ja mätastest kuhilate moodustamine, millest mootorsõidukiga üle sõita, sõprade sõitmakutsumine ja ausa võistluse huvides ühise sõidujoone mahamärkimine) kogum ei saa olla ebaseaduslik. 12. Aune Loog märgib Saue Vallavalitsuse vastuväidete kohta järgmist. 1) Viide 1. maist 2009 kehtima hakanud
muudatusele ei ole asjakohane, kuna ettekirjutuses on olukorda käsitletud 25.09.2008 kehtinud seadusele tuginedes (vt HMS § 54). 2) Apellant kordab, et maastikul olevaid kuhjatisi ei saa käsitleda rajatisena, vaid pinnase reljeefina. Mullahunnikut ei saa teisaldada, sest selle tulemuseks oleks sama hunnik teises kohas, laialilükkamisel aga tekiks teise kujuga hunnik. Ei saa sundida pinnast kinnistult välja viima.
täpsustused seonduvalt mänguväljakute ja matkaradadega ei ole asjakohased. Mänguväljakutele on rajatud kohtkindalt kinnitatud kiiged, redelid jms, mis on ilmselgelt asjad nagu ka matkaradadel olevad laudteed. Küll ei ole rajatis looduses inimese poolt sissetallatud rada või haljasala, kuhu lapsed on maasse torganud puutoikad, mille vahel nad mängivad jalgpalli. 3) Vastustaja väide erinevate rajatiste (piirded, mullahunnikud) kompleksist on asjakohatu, kuna piirete rajamine on selgelt ja üheselt mõistetavalt antud maaomaniku otsustada. Seega pole oluline ka piirde eesmärk (loomade kaitse või sõidujoone eraldamine). 4) Ettekirjutus on pahatahtlik. Selle koostaja on käesolevaks hetkeks antud omavalitsusest vallandatud. 5) Vastustaja on kohut eksitada püüdes rõhutanud mõistet „ringrada“. Ringrada on asfaltkattega ring, mis on ilmselgelt rajatis. Antud asjas käsitletakse eravalduses oleva maaüksuse pinnase reljeefi. 12
lg 2 kohaselt peab õigusliku aluseta püstitatud ehitise omanik selle lammutama linna- või vallavalitsuse korralduses tehtud ettekirjutusega määratud tähtpäevaks, viisil ja tingimustel. Apellandi arvates puudub ettekirjutusel õiguslik alus, kuna vaidlusaluse motokrossiraja näol pole tegemist ehitisega (rajatisega). 14. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et vaidlusalune motokrossirada on rajatis
Ringkonnakohus ei pea vajalikuks halduskohtu sellekohaseid põhjendusi täies ulatuses üle korrata, märkides vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele järgmist. 15. Käesolevas asjas ei ole vaidluse all Tallinna Halduskohtu 03.04.2008 otsuses haldusasjas nr 3-07-559 vaidlusaluse motokrossiraja tehnilise külje osas tuvastatud asjaolud, vaid halduskohtu poolt selles otsuses antud õiguslik hinnang sellele, kas tegemist on rajatisega
Tallinna Halduskohtu 03.04.2008 otsuses, millele halduskohus apelleeritud otsuses tugines, ilmnevad motokrossiraja kohta järgmised asjaolud. Kinnistul oli läbi viidud pinnase silumise, koorimise ja selle käigus saadud materjali küngasteks kokkukuhjamise tööd. Tegemist oli maastiku eesmärgipärase ümberkujundamisega, et tekiks motokrossi sõitmiseks kasutatav rada, mis tähistati maastikul piiretega. Sama kinnitavad käesolevas asjas vaidlusaluse rajatise kohta esitatud fotod (II kd tl 64-66). Viimatinimetatud fotodest järeldub ühtlasi, et tehtud pinnasetööd on olulise mahuga. 16. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu apelleeritud otsuses toodud
lg 3 tõlgendusega, mille kohaselt saab rajatiseks pidada ka mulla kuhjamise ja pinnase koorimise teel loodud motokrossirada, kuna see on aluspinnasega kohtkindlalt (pole lihtsa vaevaga teisaldatav) ühendatud, loodud inimtegevuse tulemusena ja eesmärgipäraselt ning moodustab tervikliku asja (maapinnal asuv rada ja selle piirded). Rajatise ehitamise viisiks võivad olla ka pinnasetööd, seda nt kunstliku veekogu rajamisel. Seetõttu on põhjendamatu MTÜ Keila Moto seisukoht, et rajatise olemasolu tingimuseks on selge piir rajatise ja sellega ühendatud aluspinna vahel. 17. Halduskohus on õigesti rõhutanud rajatise terviklikkust. Asjaolu, et vaidlustatud ettekirjutuse tegemise aja seisuga ei olnud
lg-s 3 erinevalt kehtivast redaktsioonist täpsustatud, et funktsionaalselt koos toimivatest rajatistest koosnevat ehituslikku kompleksi võib käsitleda selle seaduse tähenduses ühe rajatisena, ei tähenda, nagu puudunuks tol ajal seaduse kohaselt võimalus sellist ehitiste kompleksi ühe tervikliku rajatisena käsitleda. Ringkonnakohtu hinnangul on
Seetõttu ei ole asjakohased ka apellandi väited, et pinnase koorimise sügavuse tõttu pole tegemist kaevetöödega Saue valla kaevetööde eeskirja mõttes ja rajapiirete ehitamine eraldi võetuna ei nõudnud valla ehitusmääruse kohaselt ehitusprojekti ja ehitusluba. Pinnase koorimine ja rajapiirete püstitamine moodustasid osa tervikliku rajatise (motokrossiraja) ehitamise protsessist. 18. Apellant väidab, et halduskohus on jätnud tähelepanuta MTÜ Keila Moto esitatud reaalse praktika näited Eestist, kus võistlusliku motokrossi rada ei peeta rajatiseks, kuna puudub ehitusalune pind, samuti RMK ametniku seisukoha, et maastikurada ei ole rajatis
mõistes. Ilmselt 13
mõttes, sõltub iga konkreetse objekti puhul tuvastatavatest faktilistest asjaoludest. Seetõttu ei ole õige ka kaebajate üldistav hinnang, et kõik Eestis asuvad maastikurajad oleksid vastustaja ja kohtu käsitlusest lähtuvalt ebaseaduslikud ehitised. MTÜ Keila Moto väide, et ükski teine omavalitsus ei käsitle motokrossirada rajatisena, ei ole põhistatud. Esitatud dokumentidest (I kd tl 32 pöördel ja tl 33) ei nähtu see, kas kohalik omavalitsus on käsitlenud motokrossirada rajatisena, vaid nähtub see, et ilmselt on tegemist inimtegevuse tulemusel tekkinud rajaga, mis asub maal, mille sihtotstarve on kahe registriväljavõtte kohaselt maatulundusmaa, ühel juhul kaitsealune maa ning kahel ülejäänul (tlk 33 pöördel, I kd) üld- ja sotsiaalmaa. Andmeid ei ole esitatud kõnealustel objektidel ehituslubade ja projektide puudumise kohta. Isegi kui kaebaja väide oleks põhistatud, ei saaks nõuda õigusvastase halduspraktika jätkamist või laiendamist tuginedes võrdse kohtlemise põhimõttele (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-53-04).“ Samuti pole asjakohane viide RMK töötaja e-kirjale (I kd tl 34), kus viimane leidis, et RMK loodud matkaraja näol pole tegemist rajatisega, kuna sinna ei loodud midagi juurde, paigaldati infotahvel, raja piirdepostid ja prügikastid. Käesolevas asjas ei ole asjassepuutuv hinnata, kas mingi RMK matkarada on
tähenduses rajatis. Samuti ei saa kirjas toodud andmete põhjal väita selle matkaraja ehituslikku sarnasust vaidlusaluse motokrossirajaga – näiteks ei ilmne kirjast, et matkaraja rajamisel oleks tehtud mingeid pinnasetöid.
21. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et lammutamisettekirjutust ei saa tingida üksnes ehitise formaalne õigusvastasus (so ehitusloa puudumine). Riigikohtu 26.11.2002 otsuses nr 3-31-64-02 (p 15) on märgitud: „Kui juurdeehitus on sisuliselt kehtivate planeeringutega, ehitusnormide ja muude ehitise suhtes kohaldatavate normidega kooskõlas või kooskõlla viidav, oleks omanik tõenäoliselt saanud juurdeehituse püstitada ka korrektselt käitudes, s.t enne tööde alustamist ehitusluba taotledes. Niisugusel juhul ei ole naabri õigusi tegelikult kahjustatud või need kahjustused on kõrvaldatavad muude meetmetega. Kui ehitis ei riku seejuures kellegi teise ega ka avalikke huve, ei saa vallavalitsus teha lammutamisettekirjutust ainuüksi karistusena omavolilise ehitamise eest.“ Vaidlustatud ettekirjutuses on väidetud motokrossiraja rajamise vastuolu üldplaneeringuga, kuna see eeldaks maaüksusel sotsiaalmaa sihtotstarvet. Krundi kasutamise sihtotstarbe määrab detailplaneering (PlanS § 9 lg 4 p 1), mitte üldplaneering. Maakatastriseaduse § 18 lg 6 kohaselt määrab planeerimisseaduse kohase detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral kohalik omavalitsus katastriüksuse sihtotstarbe planeerimisseaduse kohase üldplaneeringu alusel. 14
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.