Obsah (4)

§ 221§ 23§ 217§ 218

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Hurma Kiviloo Määruse tegemise aeg ja koht 06. oktoober 2010, Tallinn Haldusasja number 3-10-2342 Haldusasi TNK Eesti OÜ vaidlustamiseks RESOLUTSIOON 1.

) § 221 lg 1 kohaselt võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu.

§ 221

lg 3 järgi nimetatud hagi võib esitada täitemenetluse lõpuni, kuid mitte hiljem kui 30 päeva pärast täitmisteate kättetoimetamist. 5. Kaebaja taotleb antud juhul täitemenetluse ebaõige alustamise ja täitedokumendi puudumise kindlakstegemist.

3. peatüki 1 jao sätted reguleerivad täitemenetluse alustamist.

§ 23

lg 1 kohaselt kohtutäitur viib täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse (täitmisavaldus) ja täitedokumendi alusel. Kuna täitemenetluse läbiviija on kohtutäitur, kes peab kontrollima ka sissenõudja avalduse põhjendatust, siis kaebusest nähtuvalt on kaebaja tegelikuks eesmärgiks kohtutäituri tegevuse vaidlustamine täitemenetluse alustamisel. Vastavalt

-i regulatsioonile kaebused, milles vaidlustatakse kohtutäituri toiminguid (tegevust) täitemenetluses (sh täitemenetluse algatamine, täitedokumendi kontrollimine), lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Vastav kaebus tuleb esitada esmalt kohtutäiturile (

§ 217

lg 1) ja seejärel on õigus pöörduda kaebusega maakohtu poole, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub (

§ 218lg 1), arvestades seaduses sätestatud tähtaegu.

Kohus annab järgnevalt ülevaate väljakujunenud kohtupraktikast seoses täitemenetluse toimingute ja kohtutäituri tegevuse vaidlustamisega, mis selgitab asjaolu, et kaebaja poolt soovitud kaebuse esitamine kohtutäituri tegevuse (toimingute) vaidlustamiseks kuulub üldkohtu, mitte halduskohtu pädevusse. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 9 lg 1 kohaselt kohtutäitur vastutab oma ametitegevuse käigus süüliselt tekitatud kahju eest riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja ulatuses. Kohtutäitur vastutab ka tema büroo töötajate poolt süüliselt tekitatud kahju eest. Kohtutäituri poolt kahju hüvitamisega seotud vaidlused vaadatakse läbi maakohtus (KTS § 9 lg 8). 6. KTS § 2 lg 1 kohaselt kohtutäitur peab avalik-õiguslikku ametit enda nimel ja vastutusel vaba elukutsena. Riigikohtu erikogu on 15.03.2002 lahendis asjas nr 3-3-4-3-02 asunud seisukohale, et kohtutäituri „tegevus on reguleeritud avaliku õiguse normidega ning ta tegutseb avalik-õiguslikes suhetes, kasutades talle riigi poolt antud võimuvolitusi. Kaebus kohtutäituri tegevuse peale on olemuselt avalik-õiguslik vaidlus, sõltumata sellest, kas tegemist on täitemenetlusega tsiviil-, haldus-, haldusõiguserikkumise või kriminaalasjas“. 7.

§ 217

lg 1 järgi kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Lõige 2 kohaselt: käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja saab kohtutäitur ennistada tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Tähtaja ennistamata jätmise otsuse peale võib esitada kohtutäituri büroo asukohajärgsele maakohtule kaebuse. Esimese astme kohtu määruse peale kaebuse kohta edasi kaevata ei saa.

1. Eelnimetatud kehtivat regulatsiooni kohtutäituri otsuse ja tegevuse vaidlustamisel on käsitlenud ja võtnud seisukoha Riigikohus oma lahendites juba
2. aastal, mida tänaseni ei ole muudetud. Riigikohtu erikogu on 15.03.2002 määruses asjas nr 3-3-4-3-02 seisukohal, et „täitemenetluse seadustik kehtestab täituri tegevuse vaidlustamiseks spetsiifilise menetluse, mis erineb halduskohtumenetluse seadustikuga kehtestatud teiste avalik-õiguslike vaidluste lahendamise korrast. Kui täituri tegevuse vaidlustamine otsuste täitmisel haldus-, haldusõiguserikkumise ja kriminaalasjades toimuks Halduskohtumenetluse seadustiku järgi, siis oleks menetlus teistsugune. HKMS § 9 lg 1 järgi saab kaebuse haldusakti või toimingu peale halduskohtule üldjuhul esitada kolmekümne päeva jooksul arvates päevast, millal isik kaevatavast haldusaktist või toimingust teada sai või pidi teada saama. HKMS § 13 järgi vaatab halduskohus asja läbi mitte hiljem kui kahe kuu jooksul nõuetekohase kaebuse vastuvõtmisest halduskohtus. Erinevate menetluskordade kohaldamise võimalus täituri tegevuse vaidlustamisel ei ole põhjendatud ega otstarbekas. Kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuste läbivaatamise kuulumist üldkohtu pädevusse võib põhjendada ka täituri ning üldkohtu vahekorraga. Kohtutäituri seaduse § 3 lg 2 järgi on kohtutäituri tööpiirkond maa- või linnakohtu tööpiirkond ja justiitsminister võib mitme maa- või linnakohtu tööpiirkonna ühendada üheks kohtutäituri tööpiirkonnaks. Sama seaduse § 35 lg 1 annab maa- või linnakohtu esimehele õiguse nõuda, et justiitsminister algataks täituri suhtes distsiplinaarmenetluse. Kohtutäituri seaduse § 32 p 1 järgi on täituri distsiplinaarsüüteoks ka ametikohustuste süüline täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine. Täitemenetluses toimepandud süütegu võib ilmsiks tulla just täituri tegevuse peale esitatud kaebuse lahendamisel. Kohtutäituri seadus ei seosta nendes küsimustes kohtutäiturit halduskohtuga”. Riigikohtu 28.03.2002 määruses asjas nr 3-2-1-36-02 on samuti, toetudes eelviidatud Riigikohtu erikogu määrusele, asutud seisukohale, et kohtutäituri tegevus rahatrahvi sissenõudmisel ei ole vaidlustatav halduskohtus. Seega on kohtutäituri otsuse ja tegevuse (s.h täituri toimingute) vaidlustamiseks teistsugune kord ja seda ei saa teha halduskohtumenetluse korras halduskohtus, vaid maakohtus.
3. Eeltoodust nähtub, et kohtutäituri tegevuse (toimingute) vaidlustamine täitedokumendi täitmisel/täitemenetluse läbiviimisel (sh täitemenetluse alustamisel) samuti kahjunõude esitamine kohtutäituri vastu, ei kuulu halduskohtu pädevusse ja seda ei saa teha halduskohtumenetluse korras, vaatamata asjaolule, et kohtutäitur on avalik-õiguslik isik, kuna selleks on ette nähtud teistsugune menetluskord ja sellise vaidluse lahendamine kuulub üldkohtu pädevusse.
4. Vastavalt HKMS § 11 lg-le 4 halduskohus tagastab määrusega kaebuse või protesti, mille lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, näidates võimaluse korral määruses, kuhu tuleb pöörduda. Eeltoodust ilmneb, et tegemist ei ole kaebusega, mis oleks menetletav halduskohtus ja kaebus tuleb tagastada selle esitajale läbivaatamatult. Kohus selgitab, et kaebajal on võimalik oma õiguste kaitsmiseks pöörduda vastavalt

-i regulatsioonile esmalt kohtutäituri (

§ 217

lg 1) ja seejärel vajadusel kaebusega maakohtu poole, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub (

§ 218lg 1).

Hurma Kiviloo Kohtunik