Obsah (5)

§ 88§ 91§ 107§ 104§ 105

Tsiviilasi nr 2-10-7495 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Tartu Kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Kersti Kerstna-Vaks Kohtuotsuse tegemise aeg 14. september 2010, kirjalikus menetlu

§ 88p 3 alusel, kuna hageja ei ilmunud peale oma puhkuse lõppu 11.

augustil 2009 tööle. Hageja pöördus

1. Augustil
2. A töövaidluskomisjoni avaldusega saamatajäänud palga nõudes (töövaidlusasi nr 9.2-2/4527-2009, avaldus tl 34).
3. Detsembril 2009 esitas hageja töövaidluskomisjonile uue avalduse, mille kohaselt ta ei ole nõus sellega, et temaga lõpetati tööleping

§ 91lg 2 alusel seoses töölepingu rikkumisega.

Hageja taotles hüvituseks varalist ja mittevaralist kompensatsiooni kokku 22 400 krooni (töövaidlusasi nr 9.2-2/6207-2009 ). 11. Jaanuaril 2010 esitas hageja töövaidluskomisjonile avalduse, mille kohaselt ta vaidlustab seoses töölepingu rikkumisega ülesütlemise vastavalt

§ 88p 3.

Nimetatud avaldus on registreeritud tööinspektsioonis

1. Jaanuaril 2010 (st üks päev varem). Istung nimetatud töövaidlusasjas toimus avalduse esitamisega samal päeval st
2. Jaanuaril
3. Komisjon tegi asjas
4. Jaanuaril 2010 otsuse, millega rahuldas hageja kui avaldaja avalduse osaliselt. Komisjon tunnistas töölepingu ülesütlemise OÜ Reinu Toidukaubad poolt
5. Augustist 2009 tühiseks ja tunnistas, et hageja tööleping ei ole lõppenud ülesütlemisega. Komisjon otsustas lõpetada hageja töölepingu

§ 107lg 2 kohaselt 29.

Oktoobrist

1. Komisjon mõistis OÜ-lt Reinu Toidukaubad hageja kasuks välja hüvitise ühe keskmise kuupalga ulatuses 7786 krooni. Oü Reinu Toidukaubad esitas tööandjana
2. Veebruaril 2010 kohtule taotluse, et kohus vaataks Meeri Jakobsoni poolt töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina (lk 4). Kohus kohustas hagejat oma nõuet täpsustama ja hageja esitas kohtule
3. Aprillil 2010 hagiavalduse hüvitise nõudes (lk 14). HAGEJA NÕUE (lk 14) Poolte vahel olid pidevalt arusaamatused seoses palga maksmisega. Hageja SEB panga konto väljavõtte kohaselt maksis kostja hagejale perioodil
4. November 2008 –
5. Juuli 2009 töötasuks 31931 krooni (neto), kuid maksudeklaratsiooni andmetel on kostja maksnud hagejale 65124 krooni (neto). Sellest tulenevalt esitas hageja kostjale lahkumisavalduse ja palus välja maksta saamata jäänud töötasu.
6. Augustil 2009 saatis kostja juhatuse liige A. Lehis hagejale teate, et hageja lahkumisavalduse alusel ei ole võimalik hagejat töölt vabastada ja paluti esitada vormikohane lahkumisavaldus, seejuures selgitamata, mida tähendab vormikohasus.
7. Septembril 2009 saadeti hagejale järjekordne teade, milles kostja teatas hagejale töölepingu ülesütlemisest alates
8. Augustist 2009 vastavalt

§ 88p 3.

Hageja pöördus Eesti Töötukassa poole töötuskindlustushüvise saamiseks. Kuna aga hageja vallandamise aluseks oli

§ 88p 3, siis jäeti hagejale töötukindlustushüvis määramata.

Seega on kostja tekitanud hagejale nii materiaalset kui ka moraalset kahju. Tööinspektsioon leidis, et kostja poolne töölepingu ülesütlemine on tühine. Hageja taotleb kohtult välja mõista kostjalt tema kasuks hüvitis kolme keskmise kuupalga ulatuses. Hageja on nõus asja kirjaliku menetlusega. KOSTJA SEISUKOHT (tl 27-28) Hageja viibis puhkusel alates

1. Juulist
2. Pärast puhkuse lõppu hageja tööle ei ilmunud. Kostja säilitas heas usus hagejale töökoha, uskudes, et hagejal on mõjuv põhjus töölt puudumiseks.
3. Augustil 2009 esitas hageja avalduse, milles soovis töölepingut lõpetada

§ 91lg 2 alusel.

Hageja ei põhjendanud töölepingu lõpetamise aluse valikut. Kostja ei rahuldanud avaldust ja nõudis asjakohast lahkumisavaldust või seletuskirja.

1. Septembril 2009 lõpetas kostja töölepingu hagejaga alates töösuhte tegeliku lõppemise päevast ja teatas sellest tähitud kirjaga hagejale.
2. Septembril 2009 esitas hageja seletuskirja töölt puudumise põhjuste kohta. Hageja väited töötasu ebaõige väljamaksmise kohta ei vasta tegelikkusele. Kostja on käitunud töölepingu lõpetamisel heas usus ja mõistlikult. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. 2 Kohtuistungil kostja esindaja seletas, et kostjal ei ole hageja poolt esitatud töölt lahkumise avaldust. Avaldusega tegelenud osakonna juhataja Viljar Vaher, on lahkunud töölt ja avaldust ei ole õnnestunud leida. Kuna hageja avaldus oli puudustega, siis ilmselt Viljar Vaher ei pidanud seda avalduseks ja jättis enda kätte. Pärast puhkust hageja tööle tulla ei tahtnud. Tööl käis ta üksnes selleks, et esitada kaduma läinud avaldus ja seletuskiri ja seda kahe nädalase hilinemisega pärast puhkust. Hageja sai teada töölepingu ülesütlemisest
3. Septembril
4. Töövaidluskomisjoni istung toimus
5. Jaanuaril 2010 ja sellel istungil esitas hageja mingi avalduse, mida komisjon soovitas. Kostja leiab, et hageja on pöördunud töövaidluskomisjoni liiga hilja, pöördumise tähtaeg on möödunud. KOHTU SEISUKOHT ja PÕHJENDUSED Hageja jättis
6. Augusti 2010 kohtuistungile ilmumata. Hageja teatas
7. Juunil 2010 kohtule, et ta ei saa kohtuistungile ilmuda, sest sõidab teise riiki tööle ja tuleb tagasi novembris. Muid taotlusi hageja kohtule ei ole esitanud (lk26). Kuna hageja oli varasemalt nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses, millega nõustus kohtuistungil ka kostja, siis lõpetas kohus asja menetluse kirjalikus menetluses (lk 38). Kohus on välja selgitanud, et seoses hageja töövaidlusega on töövaidluskomisjonis alustatud kolm erinevat töövaidlusasja, millest küll kahes asjas on komisjon teinud ühe otsuse. Hageja pöördus kõigepealt töövaidluskomisjoni seoses saamata jäänud palga nõudega
8. Augustil
9. Töölepingu ülesütlemist tööandja poolt on hageja esmakordselt vaidlustanud
10. Detsembril 2009 töövaidluskomisjonile esitatud avalduses, misjärel esitas hageja veel täiendava vastavasisulise avalduse töövaidluskomisjonile
11. Jaanuaril 2010.

§ 104

lg 1 kohaselt on seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine tühine.

§ 105

lg 1 kohaselt peab kohtule hagi või töövaidluskomisjonile avalduse ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks esitama 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt kui hagi või avaldust ei esitata tähtaja jooksul või kui hagi või avalduse esitamise tähtaega ei ennistata, on ülesütlemine algusest peale kehtiv ja leping on lõppenud ülesütlemisavalduses märgitud tähtpäeval. Hageja on ise hagis avaldanud, et kostja teatas talle töölepingu ülesütlemisest

§ 88p 3 alusel 3.

Septembril 2009 (lk 14) ja lisanud hagile lisana ka vastava töölepingu lõpetamise teate (lk 16), millel on küll kättesaamise kuupäevaks märgitud

1. September
2. Kostja esindaja kinnitas, et hageja sai töölepingu ülesütlemisest teada
3. Septembril 2009 (lk 38). Samas nähtub Eesti Töötukassa
4. Oktoobri 2009 otsusest (töövaidlusasja nr 9.2-2/67-2010 toimik lk 11), et hageja on pöördunud Eesti Töötukassa poole hüvise saamiseks seoses töölepingu lõpetamisega juba
5. Septembril
6. Kohus leiab, et vähemalt nimetatud kuupäevaks pidi hageja olema ka teadlik töölepingu ülesütlemisest tööandja poolt ja ülesütlemise alusest. Kui hageja ei nõustunud töölepingu ülesütlemisega, pidanuks ta esitama avalduse töövaidluskomisjonile või hagi kohtule 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest
7. Septembril
8. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse § 6 lg 2 kohaselt on töölepingu ülesütlemise vaidlustamise nõude esitamise tähtaeg aegumistähtaeg. TSÜS § 142 lg 1 kohaselt õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist aegub seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TSÜS § 143 kohaselt kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kohustatud isik- kostja on kohtule avaldanud, et töövaidluskomisjoni pöördumise tähtaeg töölepingu ülesütlemise vaidlustamise nõudes on möödunud, seega on kostja esitanud aegumise vastuväite. Vastuväide on

§ 105

lg 1 ja individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse § 6 lg 2 alusel põhjendatud.

§ 105

lg 2 kohaselt on ülesütlemine algusest peale kehtiv ja leping on lõppenud ülesütlemisavalduses märgitud tähtpäeval. Kui töölepingu ülesütlemise vaidlustamise nõue on aegunud, siis jääb rahuldamata ka hageja nõue hüvitise saamiseks. 3 Kohus peab vajalikuks märkida, et hageja ei ole esitanud ka tähtaja ennistamise nõuet. Tähtaja ennistamine ei oleks aga ka põhjendatud. Nimelt on hageja kohtule esitatud hagi täienduses märkinud, et seoses töölepingu ülesütlemisega

§ 88

lg 3 alusel jäi temal saamata töötu kompensatsioon töötukassast ja just nimetatud asjaolu ajendas hagejat vaidlustama töölepingu ülesütlemist. Samas nähtub Eesti Töötukassa

1. Oktoobri 2009 otsusest, et töötuskindlustushüvitise määramata jätmise otsustas Eesti Töötukassa juba
2. Oktoobril 2009, st ajal, mil aegumistähtaeg ei olnud veel lõppenud. Asja materjalidest ei nähtu mõjuvaid põhjusi, mis takistasid hagejal esitada avaldus töövaidluskomisjonile või hagi kohtule kohe pärast Eesti Töötukassa keelduvast otsusest teadasaamist. Hagi tuleb täielikult jätta rahuldamata ja menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 1 kohaselt ei võeta riigilõivu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise hagi läbivaatamisel. Kostja on tasunud asjas riigilõivuna 1600 krooni, mis tuleb kostjale tagastada vastava taotluse esitamisel. Kohtunik 4