← Eesti

2-09-2650/13

Obsah (7)§ 6§ 1§ 31§ 28§ 29§ 30§ 23

2-09-2650 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Roomet Sõnna Määruse tegemise aeg ja koht 8.oktoober 2010 Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-2650 Menetluse ese Maaelu Edendamise Sihtasutuse pa

§ 6

lg 3 võlgnikule kohtukutse kätte toimetatuks.

§ 1

lg 2,3 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

Ajutise pankrotihalduri aruande koos lisadega ning antud seletuste (tl 95-175, 183) kohaselt on võlgnikul maksejõuetus, mis ei oma ajutist iseloomu. Võlgniku majandustegevuse kohta puuduvad andmed. Võlgniku vara väärtus on ajutise pankrotihalduri andmetel 0 krooni ja ta omab kohustusi vähemalt 2 899 160 krooni suuruses. Eeltoodud tõendite alusel leiab kohus, et Võru Hoiu-Laenuühistu on maksejõuetu, sest ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnikul ei ole tuvastatud vara ja majandustegevust. Ajutisel pankrotihalduril ei ole õnnestunud tuvastada selgeid võimalusi tehingute kehtetuks tunnistamiseks ning seeläbi vara pankrotivarasse tagasivõitmiseks või muude varaliste nõuete esitamiseks kolmandate isikute vastu.

§ 28

lg 1, 2 kohaselt, kui ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatab haldur või kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutine pankrotihaldur peab võimalikuks, et Võru Hoiu-Laenuühistu pankrotimenetlusega seoses võib olla võlgniku juhtkond pannud toime karistusseadustiku §-des 380, 3811, 384, 385 lg 1, 3851 sätestatud tegusid. Samas ei ole halduril olnud võimalik esitada kohtule dokumentaalseid 4

(5)tõendeid, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega toime pannud kuriteo tunnustega teo või on maksejõuetuse põhjuseks raske juhtimisviga. Seega on pankrotihalduri kohustuseks edaspidises menetluses kuriteo tunnustega teo ilmnemisel teatada sellest tulenevalt

§ 28

lg 1 prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks.

§ 29

lg 3 kohaselt kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu

§ 29

lg 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.

§ 30

lg 1,2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus määras 2.septembri 2010.a. määrusega menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstavaks summaks 30 000 krooni ja selle maksmise tähtajaks 27.september 2010.a.(tl 185-186). Võlausaldaja tasus 16.septembril 2010.a. pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti 30 000 krooni (tl 192). Seega tuleb, lähtudes

§ 29

lg 3, kuulutada välja Võru Laenu-Hoiuühistu pankrot.

§ 31lg 6 alusel jäävad kehtima Tartu Maakohtu 20.juuli 2009.a.

määrusega tsiviilasjas nr 2-09-2650 rakendatud pankrotiavalduse tagamise abinõud keelata võlgnikul pankrotihalduri nõusolekuta kogu vara käsutamine ja peatada võlgniku vara suhtes toimuv võimalik sundtäitmine.

§ 23

kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Ajutine pankrotihaldur on esitanud tasu ja kulude arvestuse, mille kohaselt on ajutise pankrotihalduri tasu 8 450 krooni ja kulud 6 306,96 krooni (tl 176-177). Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töömahtu, töö keerukust ja kutseoskust, tuleb määrata ajutisele pankrotihaldurile oma ülesannete täitmise eest tasuks 8450 krooni, millelt väljamakse tegija on kohustatud maksma riigile sotsiaalmaksu. Pankrotihalduri taotlusel tuleb Maaelu Edendamise Sihtasutuse poolt 28.augustil 2009.a. (tl 81) ja 16.septembril 2010 (tl 192) kohtudeposiiti Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034799018 AS SEB Pank, viitenumber 3100057455, tasutud summa kokku 45 000 krooni arvelt halduri tasu 8 450 krooni välja mõista ajutise pankrotihalduri Küllike Mitti kasuks ja kuna menetlusega seotud kulud on ajutine haldur teinud läbi OÜ Õigusbüroo Faktootum, hüvitis kulutuste katteks 6 306,96 krooni OÜ Õigusbüroo Faktootum kasuks. Küllike Mitt kinnitab, et ta ei ole füüsilisest isikust ettevõtja ega käibemaksukohuslane. Kohtunik: 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.