lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
Kostja ei ole esitanud vastuväiteid selle kohta, et ta on hagejalt saanud tarbijakrediidilepingu alusel laenuks kokku 26 000 krooni. Samuti ei ole kostja esitanud tõendeid selle kohta, et ta on laenusumma suuremas osas või täielikult tasunud.
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega tuleb kostjalt välja mõista 20 348.31 krooni tagastamata laenusumma katteks. Tarbijakrediidilepingu nr 0604153/96kt ja selle lisaks oleva kokkuleppe nr 1 kohaselt on hageja ja kostja kokku leppinud, et hageja annab kostjale laenu tasu eest, mis moodustab 27,08 % krediidisummast aasta kohta.
Kostja oli kohustatud lepingu kehtivuse ajal maksma laenuks saadud raha kasutamise eest intressi, mis kuni lepingu ülesütlemiseni moodustas hageja arvutuste kohaselt 2 642.06 krooni. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid intressi tasumise kohustuse ja intressi arvestuse õigsuse kohta.
lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Hageja on kuni 06.10.2009 arvutanud tasumata võlalt viivist 3 544.39 krooni. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid viivise tasumise kohustuse ja viivise arvestuse osas. Viivise määr on võrdne intressi määraga, so 27,08 % võlgnetavalt summalt aastas, vastavalt tarbijakrediidilepingu üldtingimuste punktile 6.1. ja
§-le 113 lg 1
lg 1 p 3 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist.
lg 3 sätestab, et lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mille tekkimist ta nägi ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal. Kostja on alla kirjutanud tarbijakrediidilepingu üldtingimustele, seega ka lepingu rikkumise korral teadete saatmise eest kahjuhüvituse nõudmise kokkuleppele. Hageja nõue on seaduslik ja põhjendatud. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi täielikult ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja võla koos viivistega, intressiga ja võla sissenõudmise kuludega summas 27 934.52 krooni. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamiseks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja taotleb kostjalt viivise väljamõistmist kuni põhivõla tasumiseni. Hageja nõue põhineb seadusel ning tuleb rahuldada. Kohus mõistab Maret Õunalt välja viivise 27,08 % viivitatud summalt päevas alates 07.10.2009 kuni krediidisumma 20 348.31 krooni täieliku tasumiseni. Kohus ei rahulda kostja esindaja taotlust kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks. Kohus nõustub siinkohal hageja esindaja seisukohaga, et hagejal on seadusest tulenev õigus nõuda laenuks antud rahasummalt intressi tasumist, laenu tähtajaks tagastamata jätmisel aga viivise tasumist, mille suuruseks on
Kostja ja/või tema esindaja ei ole esitanud taotlust viivise vähendamiseks. Igakuuliselt ainult 500 krooni suuruse makse tasumiseks peab olema ka hageja nõusolek, sest hageja poolt nõutava summa tasumine sellise kohtuotsuse järgi veniks ebamõistlikult pikaks. Ligi 5 aastat kuluks hagis esitatud nõude tasumiseks, millele lisandub viivis alates 07.10.2009. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus on seisukohal, et hagi rahuldamise tõttu tuleb kõik hageja menetluskulud kanda kostjal. TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus näha menetluskulude suuruse ette lihtmenetluses menetlust lõpetavas kohtulahendis. Hageja on taotlenud kostjalt 4 400 krooni suuruse riigilõivu ja 1 500 krooni suuruse õigusabikulu väljamõistmist. Kohus on seisukohal, et esitatud taotlus tuleb rahuldada. Riigilõiv tuleb kostjalt välja mõista. Samuti on mõistlik ja põhjendatud 1 500 krooni suurune kulutus õigusabile. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.